Harju maakohtu 12. aprilli 2011 otsus kohtuasjas 2-10-17728
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Piret Rõuk
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 12.aprillil 2011 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas
Tsiviilasja number
2-10-17728
Kohtuasi
ST hagi AS CT vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitise 2457.05 euro väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
2457.05 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: ST(isikukood: XXX elukoht: XXX), lepinguline esindaja adv. Natalia Lausmaa
Kostja: AS CT (registrikood: XXX, asukoht: XXX), lepinguline esindaja AL
Kohtuistungi toimumise aeg
02. märts 2011
RESOLUTSIOON
1. ST hagi AS CT vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitise 2457.05 euro väljamõistmiseks rahuldada
2. Tuvastada, et töölepingu nr. 529 erakorraline ülesütlemine AS CT poolt on tühine
3. Poolte vahel sõlmitud tööleping tuleb lugeda TLS § 107 lg 2 alusel lõppenuks alates 12.11.2009
4. Välja mõista AS-ilt CT hüvitis 2457.05 (kaks tuhat nelisada viiskümmend seitse eurot ja 05 senti) ST kasuks
Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud täies ulatuses AS-i CT kanda
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hagiavalduse asjaolud
Kostja esitas 16.04.10 individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 24 lg 4 alusel kohtule taotluse Tööinspektsiooni Põhja Inspektsiooni töövaidluskomisjoni 24.03.2010.a otsuse nr 9.4-2/5991-09 läbivaatamiseks hagimenetluse korras hagina. Töövaidluskomisjon rahuldas 24.03.10 hageja avalduse osaliselt, tuvastas hageja töölepingu TLS § 88 lg 1 p 5 alusel ülesütlemise tühisuse ja mõistis välja hüvitise ühe kuu keskmise töötasu ulatuses.
Hagiavalduse kohaselt töötas hageja kostja juures alates 21.06.2006 tähtajatu töölepingu alusel dokker-mehhanisaatori ametikohal. Kuni töölepingu ülesütlemiseni ei olnud talle määratud ühtegi distsiplinaarkaristust. 12.11.2009 esitas kostja hagejale ülesütlemisavalduse, mille kohaselt lõpetati hageja tööleping TLS § 88 lg 1 p 5 alusel usalduse kaotamise tõttu. Hageja arvates oli kostja esitatud erakorraline ülesütlemisavaldus kirjeldamata ja põhjendamata nii väidetava teo kui ka süü osas. Hageja selgituste kohaselt ei olnud tal tööandja teadete tahvlile ülesriputatud pöördumisele omapoolse kommentaari lisamisega kavatsust tööandja juhtkonda solvata, vaid ta väljendas sellega oma pettumust firma sünnipäeval preemiast ilmajäämise kohta. Hageja arvas, et tema kirjutis ei jõua tööandja juhtkonnani, vaid visatakse prügikasti. Hageja vabandas tööandja ees, kuid tööandja nõudis temalt omal soovil töölt lahkumist. Hageja ei ole töölepingu lõpetamise aluse tõttu leidnud senini tööd, sest tööraamatus on viide töölepingu lõpetamise lisale ja selles oleva usalduse kaotuse sätte tõttu peetakse teda vargaks.
Kostja vastuväited
Kostja vaidles hagile vastu, palus selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda jätta.
Vastuväidete kohaselt oli hageja juurdekirjutus „kärnkonn“ kostja juhatuse esimehe pöördumisele töökollektiivi poole äärmiselt solvav; pärast tööandjale seletuskirja kirjutamist võttis hageja kostja töölaualt kaasa juurdekirjutusega juhatuse esimehe pöördumise koopia, mida tööandja pidas dokumendi varguseks; hageja ja juhatuse kohtumisel hageja eitas oma teguviisi ja valetas selle kohta ega tahtnud juhatuse ees vabandada.
Kohtuotsuse põhjendused
Tööinspektsiooni Põhja Inspektsiooni töövaidluskomisjoni töövaidlusasjast nr. 9.4-2/5991-09
nähtuvalt rahuldas komisjon töötaja avalduse poolte vahel sõlmitud töölepingu nr. 529 ülesütlemise tühisuse tuvastamise ja hüvitise nõudes.
Vaidlust ei ole, et hageja kirjutas kostja juhatuse liikme SAtöötajatele suunatud kirjalikule pöördumisele, mis sisaldas muuhulgas juhatusepoolset õnnitlust firma 17. sünnipäeva puhul, nime taha sõna „kärnkonn“ ja pöördumise lõppu teksti, mille kohaselt pidas hageja SA ahneks inimeseks ja soovis, et nende kopikad ei tooks talle rõõmu ja rikastumist.
10.11.09 tööandjale kirjutatud seletuskirjas märgib hageja, et tema poolt kirjutatu ei olnud mõeldud solvanguna, ta ei tahtnud hr. SA solvata ning ta vabandab, kui see juhtus. Tegemist oli temapoolse hingekarjega, millega ta tahtis näidata, et kõigil töötajatel ei ole piisavalt materiaalseid vahendeid ning et temal endal olid suured võlad, siis lootis ta väikesele preemiale, millest tasuda arveid.
Töölepingu ülesütlemise teatisega 12.11.09 on tõendatud, et ülesütlemise põhjuseks olid alljärgnevad faktilised asjaolud – 02.11.09 pani tööandja ametiruumidesse välja juhatuse esimehe SAtöötajatele suunatud kirjaliku pöördumise, mis sisaldas muuhulgas juhatusepoolset õnnitlust firma 17. sünnipäeva puhul, 04.11.09 avastati, et dokkerite puhkeruumi üles pandud pöördumisele oli käsitsi juurde kirjutatud läkitus juhatuse esimehele SA, mis sisaldas solvanguid ja alatusi, siseuuringu käigus tehti kindlaks, et läkituse autoriks oli hageja, kes 10.11.09 kirjutas toimepandu kohta seletuskirja.
Teatise õiguslikust põhjendusest nähtuvalt leidis tööandja, et tulenevalt TLS § 14 lg 1 ja VÕS §
76 lg 2 peab töötaja oma kohustusi täitma lojaalselt, hea usu põhimõttest lähtuvalt ning osapooled peavad olema vastastikku lugupidavad ja viisakad. Tööandja leidis, et tema avalik solvamine ja alandamine on otseses vastuolus töösuhte põhimõttega ning antud tegu võib tekitada suurt kahju tööandja mainele, sh. ka inimesena ja rikkuda usaldusvahekorra kogu kollektiivis. Tööandja leidis ka, et vastavalt TLS § 15 lg 2 p 9 peab töötaja hoiduma tegudest, mis kahjustavad tööandja mainet.
Tööandja leidis, et vastavalt TLS § 88 lg 1 p 5 on tal õigus tööleping erakorraliselt üles öelda, kui töötaja on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu.
Töölepingu lõpetamise lisaga on tõendatud, et hagejaga sõlmitud tähtajatu tööleping nr. 529
01.07.09, lõpetati töölepingu seaduse (TLS) § 88 punkti 5 alusel 12.11.09.
Eeltoodud tõenditega on tõendatud, et hageja, nimetades tööandjat kärnkonnaks ja soovides talle ebaedu, rikkus TLS § 15 lg 2 p 9 kirjeldatud töötaja kohustust hoiduda tegudest, mis kahjustavad tööandja mainet. Järelikult oli tööandjal õigus tuginedes TLS §-le 72 kasutada töötaja suhtes võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid.
TLS § 88 lg 1 p 9 sätestab, et tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu. Kohus leiab, et antud sättes nimetamata jäetud muud teod peavad põhinema töötaja ebaausal käitumisel.
Hageja ei ole tööandjat petnud, varastanud, esitanud talle ebaõigeid andmeid, viinud teda tahtlikult eksitusse või käitunud muul viisil tööandjaga ebaausalt, mille tõttu võinuks tööandja töölepingu üles öelda TLS § 88 lg 1 p 5 alusel ja mitte kohaldada TLS §-s 97 lg 2 sätestatud etteteatamistähtaega.
Ebaviisakas käitumine või sõnakasutus ei anna kohtu arvates alust töötaja suhtes usalduse kaotamiseks TLS § 88 lg 1 p 5 mõttes, töötajaga võinuks sellise käitumise eest töölepingu üles öelda TLS § 88 lg 1 p 3 alusel eeldusel, et tööandja oli töötajat varem töölepingu rikkumiste eest hoiatanud.
Pooltel ei ole vaidlust, et hageja oli töötanud kostja juures alates 24.08.06 (varasem tööleping nr.
529, 21.08.06) ning tööandja ei olnud teda kordagi distsiplinaarkorras karistanud või TLS § 88 lg
3 tähenduses hoiatanud. Töötaja kvalifikatsiooni tabelist nähtub, et töötaja oli ennast tööalaselt pidevalt täiendanud, järelikult oli kuni antud töökohustuse rikkumiseni tegemist kohusetundliku ja tööandjale lojaalse töötajaga. Kuivõrd töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks tööandja poolt töötajast tuleneval põhjusel annavad aluse üksnes TLS § 88 lõikes 1 loetletud põhjused ning muudele sätetele kui TLS § 88 lg 1 p 5 tuginetud ei ole, siis teised tööandja poolt ülesütlemise teates loetletud sätted lepingu lõpetamise aluse seisukohast tähendust ei oma.
TLS § 95 lõigetest 1 ja 2 tuleneb, et töölepingu ülesütlemine peab olema põhjendatud ja tehtud kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas ülesütlemisavalduses. Seetõttu kohus leiab, et tööandja ei saa vaidluse korral töövaidlusorganis ülesütlemise teates kirjeldatud süüteo asjaolusid laiendada ega täiendada, vastasel juhul ei ole töölepingu ülesütlemise avalduse asjaolud enam kontrollitavad ning vastavuses TLS § 95 lõigetega 1 ja 2.
Kostja vastuväidetest nähtub, et kui töövaidluskomisjonile esitatud vastuses lisandus töölepingu ülesütlemise alusele väide, et hageja pani toime SA töötajatele suunatud kirjaliku pöördumise koopia varguse administratsiooni kabinetist, siis kohtule esitatud vastuväidetes täiendas kostja hageja süütegu veelgi väitega hagejapoolsest valetamisest tööandjale.
Kuna ülesütlemise teates antud asjaolusid süütegudena esile toodud ei ole, siis järelikult ei saanud need TLS § 95 lg 1 ja 2 järgi olla töölepingu ülesütlemise alusteks ning kohus jätab need tähelepanuta.
Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja ütles hagejaga töölepingu üles seadusest tuleneva aluseta, mis TLS § 104 lg 1 kohaselt on tühine.
Tulenevalt TLS § 107 lg 1 kui töövaidlusorgan tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise tõttu tühine loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Sellisel juhul lõpetab töövaidlusorgan TLS § 107 lg 2 alusel tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral.
Hageja taotles töölepingu lõpetamist alates 12.11.2009, mis oli tema viimaseks tööpäevaks ning kohus leiab, et TLS § 107 lg 2 alusel tuleb poolte vahel sõlmitud tööleping lugeda lõppenuks alates 12.11.2009.
TLS § 109 lg 1 järgi kui kohus lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Sama sätte teise lause kohaselt võib kohus hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu lõpetamise asjaolusid ja mõlema poole huve.
Kostja töötasu arvestuse teatise kohaselt oli hageja ühe kuu keskmine töötasu 12 814,85 krooni, seega on hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses 38 444.55 krooni, kehtivas vääringus
2457.05 eurot.
Kohus leiab, et hagejale väljamõistetava hüvitise vähendamiseks aluseid ei ole, kuna tööleping öeldi üles ilma seadusliku aluseta ja see tõi hagejale kaasa rasked tagajärjed, sest ta ei ole tööraamatus oleva märke ja töölepingu lisasse märgitud töölepingu lõpetamise aluse tõttu senini tööle saanud asuda.
Hageja vabandas tema poolt kirjutatu pärast kostja ees ja oli valmis ka kohtumenetluse käigus tööandja juhatuse ees vabandama, vähendama hüvitise nõuet ühe kuuni ning lõpetama vaidluse kompromissi sõlmimisega. Kostja seevastu muutis menetluse käigus oma seisukohti ning kui ta töövaidluskomisjonile esitatud vastuses veel võttis omaks, et töötaja vabandas tööandja ees, siis kohtumenetluse ajal ta seda juba eitas. Kostja ei võtnud vastu ka hageja kompromissi ettepanekut vaidluse lõpetamiseks. Järelikult ei ole kostja olnud huvitatud väljamõistetava hüvitise vähendamisest.
Seega kuulub hagi rahuldamisele, töölepingu nr. 529 erakorraline ülesütlemine tuleb tunnistada tühiseks, poolte vahel sõlmitud tööleping lugeda TLS § 107 lg 2 alusel lõppenuks alates
12.11.2009 ning hagejale tuleb välja mõista kolme kuu keskmine töötasu kehtivas vääringus
2457.05 eurot.
Menetluskulude jaotus
TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi
rahuldamise tõttu kannab menetluskulud kostja.
TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis.
Vastavalt TsMS § 174 lg 3 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega; lõike 5 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama; lõike 6 kohaselt peab avaldaja menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada; lõike 7 kohaselt ei või menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt ega seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil.
Kohtunik:
Hea külastaja!
Tasuta materjalide printimine meie kodulehelt ei ole lubatud. Materjali tellimiseks sisesta oma e-kirja aadress ja valitud materjalid saadetakse e-kirjaga. Sisestatud e-kirja aadress säilitatakse meie andmebaasis ja sellele saadetakse tulevikus kord kuus uudiskiri. E-kirja aadress on kaitstud ja me ei levita seda.
heade soovidega Heli Raidve Tööõigusabi
Tasuta materjalide printimine meie kodulehelt ei ole lubatud. Materjali tellimiseks sisesta oma e-kirja aadress ja valitud materjalid saadetakse e-kirjaga. Sisestatud e-kirja aadress säilitatakse meie andmebaasis ja sellele saadetakse tulevikus kord kuus uudiskiri. E-kirja aadress on kaitstud ja me ei levita seda.
heade soovidega Heli Raidve Tööõigusabi