Harju maakohtu 18. jaanuari 2011 otsus kohtuasjas 2-09-27320
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
(Tagaseljaotsus)
Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumajaEESTI VABARIIGI NIMEL
(Tagaseljaotsus)
Kohtunik Indrek Soots
Otsuse tegemise aeg ja koht
18. jaanuar 2011.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja, kirjalik menetlus
Tsiviilasja number
2-09-27320
Tsiviilasja hind
5980,76 eurot
Tsiviilasi KKhagi OÜ EPvastu töövaidluses
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja KK(isikukood XXX, elukoht XXX)
kostja OÜ EP(registrikood XXX likvideerija AT, asukoht
XXX)
RESOLUTSIOON
1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2. Välja mõista OÜ-lt EP KK kasuks võlgnevus 5 980,76 eurot üheksasada kaheksakümmend eurot ja seitsekümmend kuus senti).
(viis tuhat
3. Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele.
Edasikaebamise kord
Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates
otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kostja võib esitada Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul.
Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja.
Asjaolud ja menetluse käik
KK esitas kohtule hagi OÜ EP vastu, milles palus mõista kostjalt välja saamata jäänud töötasu
44 900 krooni, puhkusetasu 18 073,60 krooni ja hüvitise TLS § 82 alusel summas 30 605 krooni, kõik kokku 93 578,60 krooni (neto).
Kohus saatis kostjale hagiavalduse ning selle lisade ärakirjad kohustusega kirjalikult kohtule vastata 15 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest. Hagimaterjalid on 02.06.2010.a antud kostja seaduslikule esindajale. Seega loeb kohus menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 318 lg 2 sätestatud viisil. Kostja kohtule kirjalikult vastanud ei ole. Kostjat on hoiatatud, et hagile tähtaegselt vastamata jätmisel võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.
Kohtu põhjendused
Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada
hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja palus teha tagaseljaotsuse.
Alates 01.07.2009.a kehtiva TLS § 131 lg 2 teise lause kohaselt kohaldatakse töölepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 2009. aasta 1. juulit, senikehtinud seadust. Seega kuulub käesoleva vaidluse lahendamisel kohaldamisele kuni 30.06.2009.a kehtinud töölepingu seadus. TLS § 49 p 2 sätestab, et tööandja on kohustatud maksma töö eest tasu. Kuni
30.06.2009.a kehtinud puhkuseseaduse § 25 sätestas, et töölepingu või teenistussuhete lõppemise korral on tööandja kohustatud töötajale maksma kasutamata jäänud puhkuse eest rahalist hüvitist, kuid kokku mitte rohkem kui nelja aasta kasutamata jäänud puhkuse eest. TLS § 82 lg 2 sätestab, et määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel käesoleva paragrahvi 1. lõike alusel maksab tööandja töötajale hüvitusena tema kahe kuu keskmise palga. Kohus leiab, et hageja nõue summas
93 578,60 krooni on õiguslikult põhjendatud.
Euro kasutusele võtmise seaduse § 5 lg 1 sätestab, et krooni ümberarvestamine euroks toimub euro- ja krooniühiku vahelise ümberarvestuskursi alusel, mis määratakse Euroopa Liidu Nõukogu poolt vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikele 3. Seega tuleb ümberarvestamisel lähtuda ümberarvestuskursist 1 euro = 15,6466 krooni. Euro kasutuselevõtmise seaduse § 5 lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korras saadud tulem ümardatakse 1 sendi täpsusega kolmanda koha alusel pärast koma. Kui kolmandal kohal pärast koma olev arv on 0–4, jäetakse teisel kohal pärast koma olev number muutmata. Kui kolmandal kohal pärast koma olev number on 5–9, ümardatakse teisel kohal olev number ühe võrra ülespoole. Seega tuleb kroonid ümber arvestada eurodeks.
Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kokku 5980,76 eurot. Menetluskulude väljamõistmist hageja kostjalt ei taotlenud.
TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Indrek Soots kohtunik
Hea külastaja!
Tasuta materjalide printimine meie kodulehelt ei ole lubatud. Materjali tellimiseks sisesta oma e-kirja aadress ja valitud materjalid saadetakse e-kirjaga. Sisestatud e-kirja aadress säilitatakse meie andmebaasis ja sellele saadetakse tulevikus kord kuus uudiskiri. E-kirja aadress on kaitstud ja me ei levita seda.
heade soovidega Heli Raidve Tööõigusabi
Tasuta materjalide printimine meie kodulehelt ei ole lubatud. Materjali tellimiseks sisesta oma e-kirja aadress ja valitud materjalid saadetakse e-kirjaga. Sisestatud e-kirja aadress säilitatakse meie andmebaasis ja sellele saadetakse tulevikus kord kuus uudiskiri. E-kirja aadress on kaitstud ja me ei levita seda.
heade soovidega Heli Raidve Tööõigusabi