Harju maakohtu 21. oktoobri 2011 otsus kohtuasjas 2-10-44143
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Piret Rõuk
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 21. oktoobril 2011 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas
Tsiviilasja number
2-10-44143
Kohtuasi
OÜ I hagi MP vastu kahju 328,61 € väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
328,61 eurot
Menetluse liik
Lihtmenetlus
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: OÜ I (reg kood: XXX, asukoht: XXX), seaduslik esindaja SR, lepinguline esindaja Mari Rask (e-post: info(ätt)toooigusabi.ee)
Kostja: MP(ik: XXX, elukoht: XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
12. september 2011
RESOLUTSIOON
1. OÜ I hagi MP vastu kahju 328,61€ väljamõistmiseks rahuldada
2. Välja mõista MP 328,61 € (kolmsada kakskümmend kaheksa eurot ja 61 senti) OÜ I kasuks
Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud täies ulatuses MP kanda
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust, väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel
Hagiavalduse asjaolud
Kostja esitas 10.09.10 individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 24 lg 4 alusel
kohtule taotluse Tööinspektsiooni Põhja Inspektsiooni töövaidluskomisjoni 02.08.2010.a otsuse nr 9.4-02/1672/10 läbivaatamiseks hagimenetluse korras hagina. Töövaidluskomisjon rahuldas hageja OÜ I avalduse osaliselt: kohaldas 30. juunil 2009.a. OÜ C espressokohvimasina müügiga põhjustatud kahju 6231,19 EEK hüvitamise nõudes aegumist; jättis OÜ I 07.05.10 nõude MP vastu 30. juunil 2009.a. OÜ C espressokohvimasina müügiga tekitatud kahju 6231,19 EEK hüvitamiseks rahuldamata; mõistis välja MPOÜ I kasuks 25. jaanuaril 2010.a. OÜ C espressokohvimasina müügiga tekitatud kahju 5141,67 EEK.
Hagiavalduse kohaselt asus kostja tööle OÜ-s I müügijuhina 09.07.2007.a., tööleping lõppes
31.01.2010.a. poolte kokkuleppel. 5. märtsil 2010.a. teostas hageja erikontrolli toodete hinnakirjakohase müügi ja võimalike soodustuste andmise kontrollimiseks, mille käigus tuvastati, et 30.06.2009 müüs kostja arve nr MA090525Q alusel JURA Impressa F50 EU espressomasina kaubakoodiga 13374 OÜ-le C hinnaga 6472,20 krooni, koos käibemaksuga 7637,20 krooni. Vastavalt kehtinud hinnakirjale oli kaubakoodiga 13374 Jura Impressa F50 plaatina espressomasina hind 12703,39 krooni, koos käibemaksuga 14990.- krooni. Seega müüs kostja hinnakirja eirates nimetatud espressomasina OÜ-le C , millise äriühinguga on ta ise seotud ja olles OÜ C juhatuse liige, peaaegu poole võrra odavamalt, kui hinnakiri ette nägi, tekitades sellega OÜ-le I kahju summas 6231,19 krooni.
25.01.2010.a., vahetult enne töösuhte lõppemist hagejaga müüs kostja arve nr MA 1000720 alusel oluliselt alla hinnakirja hinna JURA ENA5 valge espressomasina, kaubakoodiga 13398 hinnaga 5100.- krooni, millele lisandus käibemaks 1020.- krooni, kokku hinnaga 6120.- krooni. Vastavalt hinnakirjale oli kaubakoodiga 13398 JURA ENA5 kõrgläikega valge espressomasina hind 10241.67 krooni, koos käibemaksuga hind 12290.- krooni. Seega müüs kostja hinnakirja eirates nimetatud espressomasina OÜ-le C 5141,67 krooni, so üle poole võrra odavamalt, kui hinnakiri ette nägi, tekitades sellega hagejale kahju 5141,67 krooni. 25.01.10 arve nr MA1000720 tasus kostja eraisikuna 01.02.2010. Tööandja tuvastas uurimise käigus, et mingit alust soodustuseks ega kooskõlastust hinnakirjast erineva hinnaga müügiks ei olnud. Töötaja eiras tahtlikult hinnakirja ja oma volitusi ületades tegi ta kaupade müügil erakordselt suured soodustused tööandja arvelt endaga seotud äriühingule.
Vastavalt ametijuhendile oli kostja kohustuseks muuhulgas korraldada ja arendada OÜ I müügitegevust. Müügijuhina oli ta teadlik kehtestatud hinnakirjadest ning oli kohustatud neid järgima. Ametijuhendi kohaselt oli kostja eesmärk tagada Lavazza, JURA, Cimbali, Molinari ja teiste toodete müügieesmärkide ja kasumlikkuse saavutamine ning ta vastutas ametijuhendiga pandud ülesannete õiguspärase, täpse ja õigeaegse täitmise eest.
TLS § 74 lg 1 ia lg 4 kohaselt, kui töötaja on töölepingut tahtlikult rikkunud, vastutab ta rikkumise tagajärjel kogu tööandjale tekitatud kahju eest ja tööandjal on õigus tekitatud kahju välja nõuda.
Kuna hageja ei vaidlustanud töövaidluskomisjoni otsust, siis palus ta kostjalt välja mõista JURA ENA5 valge espressomasina, kaubakoodiga 13398, OÜ-le C tekitatud kahju 5141,67 krooni, mis on kehtivas vääringus 328,61 eurot.
Kostja vastuväited
Kostja vaidles hagile vastu, palus selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda jätta.
Vastuväidete kohaselt vastutas ta müügijuhina ettevõtte müügitegevuse eest, korraldades ning arendades sealhulgas jae- ning hulgimüüki, mistahes seadmete projektimüüki, koostades ja esitades müügipakkumisi; kostja täitis 2008.a. lõpust osaliselt turundusjuhi ülesandeid ning korraldas oma vastutuse piires turundustegevuste planeerimist, sisseostmist ja läbiviimist; vastavalt ametijuhendile suhtles kostja hankijatega ja arendas mõlemapoolselt kasulikke suhteid, langetas talle usaldatud valdkonnas otsuseid eelarve piires koos ettevõtetega, kes pakkusid hagejale teenuseid või müüsid kaupu; OÜ-s I kehtinud töökorralduse, sõlmitud töölepingu ning ametijuhendi kohaselt oli kostjale tööülesannete edukaks täitmiseks antud iseseisev otsustusõigus klientidega seonduvate otsuste tegemiseks; kostja töötamise ajal puudus ettevõttes juhatuse kinnitatud soodustuste määramise kord; müügitöös juhindus kostja talle antud õigustest, juhatuse kinnitatud hinnakirjadest ning ettevõtte raamatupidamissüsteemis olevatest toodete ja teenuste ostu- või omahindadest; kostjale teadaolevalt oli sadu või tuhandeid kliente, kellele soodustusi kohaldati - soodustuse määramine pidi hinnakirjajärgsest määrast erinemisel olema põhjendatud ning kandma endas ettevõttele lõppkokkuvõttes kasutoovat huvi; valdav osa kaupadest müüdi avalikest hinnakirjadest odavamalt, kuna seda tingis peale muude mõjutajate ka turusituatsioon ja hinnakirjajärgset hinda maksid vaid ettevõttele tundmatud või esmakordsed kliendid; avalduses toodud müügid on vormistatud õiguspäraselt, ametijuhendi ja töölepinguga kehtestatud pädevuses ning tööandja poolt väidetavat kahju pole talle tekitatud.
Kohtuotsuse põhjendused
Vaidlust ei ole, et 25.01.2010.a. müüs kostja OÜ-le C arve nr MA 1000720 alusel JURA ENA5
valge espressomasina, kaubakoodiga 13398 hinnaga 5100.- krooni, millele lisandus käibemaks
1020.- krooni, kokku hinnaga 6120.- krooni; et 25.01.10 arve nr MA1000720 tasus kostja eraisikuna 01.02.2010; et vastavalt hinnakirjale oli kaubakoodiga 13398 JURA ENA5 kõrgläikega valge espressomasina hind 10241.67 krooni, koos käibemaksuga 12290.- krooni, et kostjal oli hagejaga tööleping kuni 31.01.2010 ning et kostja oli OÜ-ga C seotud olles OÜ C ainuosanik ja juhatuse liige.
Pooltel on vaidlus selle üle, kas kostja rikkus süüliselt espressomasina soodusmüügiga OÜ-le C
töölepingust tulenevaid kohustusi ja peab hagejale kahju hüvitama.
Kehtiva töölepinguseaduse (TLS) § 131 lg 1 sätestab, et enne 2009. aasta 1.juulit sõlmitud töölepingule kohaldatakse alates 2009. aasta 1.juulist töölepingu seaduses sätestatut. TLS § 15 lõike 2 punkti 1 kohaselt teeb töötaja kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi. TLS § 16 lg 1 sätestab, et töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Töölepingu nr. 011007-2 01.10.2007 punktist 2.1 nähtuvalt asus kostja tööle müügijuhi ametikohale, punkti 10.1 kohaselt kohustus ta alluma tööandja juhtimisele ja kontrollile ning täitma EV õigusaktide ja tööandja poolt ettevõttesiseste aktidega sätestatud tingimusi. Kostja töö sisu oli töölepingu punkti 2.2 kohaselt kirjeldatud ametijuhendis.
Ametijuhendi punkti 7.1 järgi oli kostja kohustuseks korraldada ja arendada OÜ I müügitegevust. Müügijuhi ametikoha eesmärgiks oli punkti 6 kohaselt tagada Lavazza, JURA, Cimbali, Molinari jt. toodete müügieesmärkide ja kasumlikkuse saavutamine.
Hageja juhatuse liikme SRi vande all antud ütlustega tõendatud, et kostja oli müügijuhina teadlik hageja toodetele kehtestatud hinnakirjadest ja hinnasoodustuse reeglistikust, mis olid töötajatele tehtud teatavaks nii suuliselt koosolekutel kui ka e-posti teel, kusjuures kostjal oli võimalik enne tema tööle tulekut 2005.a. kehtestatud hinnasoodustuste reeglistikku saada ka kaastöötajatelt või JURA koolitus- ja tootejuhilt LSelt.
JURA hinnasoodustuste reeglistikust nähtuvalt oli JURA kohvimasinate müügi põhimõteteks, et kohvimasinaid ja tarvikuid müüakse reeglina hinnakirja alusel, hinnaalandusele eelistatakse tasuta lisatarviku või kohvi tasuta andmist, maksimaalne hinnaalandus ühe masina korral on viis protsenti.
E-kirjavahetusega (28.01.2009 kosja ja juhatuse liikme AA e-kirjavahetus MV kohvimasinate soodusmüügi üle, 3.-4.03.2009 PK ja SR kirjavahetus AKOÜ-le ENA-3 kohvimasina müügist,
19.05.2009 kostja e-kiri AA, 20.05.2009 kostja e-kiri hinnapakkumisega VI esindajale AK ja koopia AA, 20.10.2009 LS ja juhatuse liikme SR e-kirjavahetus hageja töötajatele JURA kohvimasinate soodusmüügi üle, 21.10.2009 ENA5 kampaania teatega hageja töötajatele JURA espressomasinate soodusmüügi kohta, 04.06.2009 kostja e-kirjavahetus SRi ja AA GS-le kohvimasinate soodusmüügi ja lepingute sõlmimise üle, 13.07.2009 kostja ja SRi kirjavahetusega, 3-4.11.2009 kostja, SRi ja AA e-kirjavahetus GHM kohvimasinate soodusmüügi ja rendilepingute sõlmimise üle, 15.09.2009 kostja e-kiri SR AA, LS DG koostöö pakkumise arutelust, SR vastus, 23.09.2009 kostja ja SR ja AA kirjavahetus teehindade võrdluse üle) ja SR vande all antud ütlustega on tõendatud, et kostjal ega ka teistel töötajatel (näit. LS) ei olnud iseseisvat otsustuspädevust hageja toodetele hinnasoodustuse andmise osas, vaid need kujunesid juhatuse liikmetega läbirääkimiste teel ja otsused kinnitasid juhatuse liikmed.
Kostja väide nagu oleks talle töölepingu ja ametijuhendiga antud tööülesannete edukaks täitmiseks iseseisev otsustusõigus klientidega seonduvate otsuste tegemiseks ei põhine eelnimetatud dokumentidel, sest töölepingu punktis 3.1 on kostjale antud iseseisev otsustuspädevus tööaja suhtes ja ametijuhendi punktis 9.2 õigus langetada talle usaldatud valdkonnas otsuseid eelarve piires. SR i vande all antud ütluste kohaselt tähendas see, et osakonnal oli eelarve teatud kulutusteks – tööjõu kulud, administratiivsed kulud - mida ei võinud müügijuht ületada ning et hinnasoodustuste andmine ei läinud eelarve hulka. Kostja ei ole tõendanud väidet selle kohta, et ta täitis 2008.a. lõpust alates osaliselt turundusjuhi ülesandeid ning korraldas oma vastutuse piires turundustegevuste planeerimist, sisseostmist ja läbiviimist ning tal oli selle tõttu iseseisev otsustuspädevus hinnasoodustuste andmiseks. Põhjendatud on hageja seisukoht, et kui kostja ei oleks olnud teadlik JURA toodete soodustuste andmise reeglitest, siis pidanuks ta toodete müügil lähtuma kehtinud hinnakirjast ning soodustust mitte kohaldama.
Kirjavahetusega, (MG, HM, EKEI, AKOÜ, GS, VI), MG 2008/09 müügiväljavõttega ja meelelahutusüritusel „Õllesummer 2009“ osalemise lepingu eritingimustega (OÜ M ) on tõendatud hageja väide, et kliendile soodne paketihind ei kujunenud üksnes kohvimasinate hinnaalandusega müügist, vaid osaliselt või täielikult tasuta antavate lisatarvikute, kohvi, tee, hooldusvahendite vms arvelt. Tõendid tõendavad ka hageja väidet, et soodustuste tegemine sõltus pikaajalistest või kasumlikest kliendisuhetest või toodete reklaamimise võimalustest. Sama põhimõtet kinnitas kostja oma kirjalikes vastuväidetes. Asjaolu, et iga hinnapakkumise heakskiitmise kohta ei ole hagejal esitatud juhatuse liikmete kirjalikke nõusolekuid ei tähenda nende puudumist, kuna juhatuse liikme SR vande all antud ütlustega on tõendatud, et ettevõtte väiksuse tõttu arutati pakkumisi läbi ja kinnitati ka suuliselt.
Hageja väitel ei ole OÜ C näol tegemist koostööpartneriga, puuduvad koostööleping ja turundusleping ning teenusega kaasnev vastav dokumentatsioon, mistõttu oli OÜ C jaemüügi klient. Kostja ei ole tõendanud vastupidist. OÜ C 2009 aasta majandusaasta aruande tegevusaruandest nähtuvalt oli osaühingu põhitegevusalaks postiteenuste osutamine, müügitulu saadi mittepõhitegevusest, OÜ C kliendisuhet hagejaga majandusaasta aruandest ei nähtu ning seda ei ole ka teiste tõenditega tõendatud. Üksnes hageja logo olemasolu OÜ C sõidukil ei tõenda pikaajalist ega tulutoovat huvi hageja jaoks. Järelikult on põhjendatud hageja väide selle kohta, et kostja tegi hinnasoodustuse OÜ-le C isikliku huvi ja seotuse tõttu osaühinguga. Seega oli OÜ-le C JURA espressomasina müügil üle 50% maksumusest tehtud soodustus põhjendamatu ja tekitas hagejale kahju saamata müügitulu näol.
Eelpool toodud tõenditega kogumis on tõendatud, et kostjale ei olnud OÜ-s I kehtinud töökorralduse, sõlmitud töölepingu ega ametijuhendi kohaselt antud tööülesannete täitmiseks iseseisvat otsustusõigust klientidega seonduvate otsuste tegemisel, sealhulgas toodetele hinnasoodustuste andmisel. Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et ta tegi tehingu tahtlikult. Järelikult ületas kostja OÜ-le C vaidlusaluse JURA espressomasina müügil üle 50 %-se hinnasoodustuse tegemisel temale antud pädevust, eirates hageja kehtestatud toodete müügi hinnakirja ja rikkudes sellega süüliselt töölepingu punkti 2.2, ametijuhendi punkti 6, TLS § 15 lg
1 ja lg 2 p 1 ja TLS § 16 sätestatud lojaalsuskohustust.
TLS § 72 sätestab, et tööandja saab töölepingust tulenevat kohustust rikkunud töötaja suhtes kohaldada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi.
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 3 ja VÕS § 115 lg 1 tuleneb, et võlausaldaja võib võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS
§ 127 lg 1 kohaselt kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks olnud.
Hageja nõue ei ole aegunud, kuna 1.juulil 2009 kehtima hakanud töölepingu seaduse § 74 lg 1 ja
4 kohaselt aegub tööandja kahju hüvitamise nõue töötaja vastu 12 kuu jooksul ajast, millal tööandja sai või pidi teada saama kahju tekkimisest. Kostja tekitas hagejale kahju 25.01.2010, millest hageja pidi kasutusel oleva andmebaasi tõttu teada saama samal päeval, hageja esitas hagi töövaidluskomisjonile 07.05.2010.
Kohus tuginedes eeltoodule leiab, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub täies ulatuses rahuldamisele, st. kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 328,61 eurot.
Menetluskulude jaotus
TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi
rahuldamise tõttu kannab menetluskulud kostja.
TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis.
Vastavalt TsMS § 174 lg 3 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega; lõike 5 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama; lõike 6 kohaselt peab avaldaja menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada; lõike 7 kohaselt ei või menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt ega seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil.
Kohtunik:
Hea külastaja!
Tasuta materjalide printimine meie kodulehelt ei ole lubatud. Materjali tellimiseks sisesta oma e-kirja aadress ja valitud materjalid saadetakse e-kirjaga. Sisestatud e-kirja aadress säilitatakse meie andmebaasis ja sellele saadetakse tulevikus kord kuus uudiskiri. E-kirja aadress on kaitstud ja me ei levita seda.
heade soovidega Heli Raidve Tööõigusabi
Tasuta materjalide printimine meie kodulehelt ei ole lubatud. Materjali tellimiseks sisesta oma e-kirja aadress ja valitud materjalid saadetakse e-kirjaga. Sisestatud e-kirja aadress säilitatakse meie andmebaasis ja sellele saadetakse tulevikus kord kuus uudiskiri. E-kirja aadress on kaitstud ja me ei levita seda.
heade soovidega Heli Raidve Tööõigusabi