Harju maakohtu 24. oktoobri 2011 otsus kohtuasjas 2-10-25453
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Maire Lukk
Otsuse tegemise aeg ja koht
24. oktoober 2011, kell 14.00 Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-25453
Tsiviilasi
RK hagi OÜ VR vastu tunnistada tööleping lõppenuks TLS § 91 lg 2 p 1 ja 2 alusel, saamata jäänud töötasu, puhkusetasu, hüvitise ja viivise saamiseks
Tsiviilasja hind
6 241,84 eurot (97 663,53 krooni)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja RK(isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi vanemabi Kaspar Noor (Advokaadibüroo Consensus, Roopa 12a, 10136 Tallinn, e-post kaspar.noor@consensus.ee)
Kostja OÜ VR(registrikood XXX, asukoht XXX), volitatud esindaja Andrei B (XXX)
Kohtustungi toimumise aeg
22.09.2011
Kohtuistungil osalesid
Hageja RK, Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaadi vanemabi Kaspar Noor
Kostja volitatud esindaja Andrei B
RESOLUTSIOON
1. Hagi rahuldada osaliselt.
2. Tunnistada RK ja OÜ VROÜ vahel sõlmitud tööleping lõppenuks alates 14.08.2009
TLS § 91 lg 2 alusel.
3. Välja mõista OÜ-lt VR saamata jäänud töötasu 2 931,23 (kaks tuhat üheksasada kolmkümmend üks eurot ja 23 senti) eurot (45 863,77 krooni) RK’i kasuks.
4. Välja mõista OÜ-lt VR hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel summas 970,77 (üheksasada seitsekümmend seitse eurot ja 77 senti) (15 189,29 krooni) eurot RKkasuks.
5. Välja mõista OÜ-lt VR viivis seisuga 27.05.2010 summas 190,52 (ükssada üheksakümmend eurot ja 52 senti) eurot (2980,99 krooni) ja alates 28.05.2010 viivis
0,73 (null eurot ja 73 senti) eurot päevas saamata jäänud töötasult kuni nõude kohase täitmiseni RK kasuks.
Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud 70% ulatuses OÜ VR kanda ja 30% ulatuses RK kanda.
Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul
alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.
Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.
Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu.
Asjaolud
1. 10.10.2005 sõlmisid hageja ja kostja õiguseellane R OÜ töölepingu nr 33, mille alusel asus hageja kostja juures tööle osakonnajuhatajana (tl 85-87).
2. 10.10.2008 alates on hageja tööandjaks kostja (tl 87).
3. 19.04.2010 otsusega jättis Tööinspektsiooni Põhja Inspektsiooni töövaidluskomisjon RK avalduse rahuldamata (tl 28-29).
Hageja nõue ja põhjendused
3. Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt palub hageja tunnistada pooltevaheline tööleping lõppenuks alates 14.08.2009 TLS § 91 lg 2 p 1 ja 2 alusel, välja mõista kostjalt saamata jäänud töötasu 3 329,52 eurot (52 095,66 krooni), hüvitise 2 912,31 eurot (45 567,87 krooni), viivise seisuga 27.05.2010 summas 217,14 eurot (3 397,44 krooni).
22.09.2011 esitatud kirjaliku täpsustuse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista saamata jäänud töötasu summas 6 241,82 eurot, viivise seisuga 22.09.2011 summas 567,54 eurot ja edasi viivise
0,73 eurot päevas (II kd tl 34).
22.09.2011 toimunud kohtuistungil täpsustas hageja rahalist nõuet, selgitades, et kostjal on hagejale tasumata 2009 töötasu mai eest 15 189,29 krooni, juuni eest 8 975,20 krooni, juuli eest 15 189,29 krooni ja 01.-14. augusti eest 6 904 krooni (II kd tl 37). Hageja keskmine töötasu kostja juures oli
15 189,29 krooni ehk päevatasu 725,31 krooni. Hagejale soovib saada hüvitist vastavalt TLS § 100 lg 4 alusel hageja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses ehk summas 45 567,87 krooni. Eeltoodu täpsustused on kinnitatud hageja ja ta esindaja poolt kohtuistungi protokollis allkirjaga.
Hageja on arvestanud viivist VÕS § 113 lg 1 alusel seisuga 27.05.2010 maikuu töötasult 1 115,56 krooni, juunikuu töötasult 1 015,36 krooni, juulikuu töötasult 915,16 krooni ja augustikuu töötasult
351,36 krooni.
4. Hageja on seisukohal, et kostja töölepingu ülesütlemine TLS § 86 lg 7 alusel seoses usalduse kaotamisega 30.04.2009, mis on allkirjastamata nii hageja enda kui ka tunnistajate poolt ja edastatud hagejale 12.06.2009 tähitud kirjaga äriühingusse R OÜ, kus hageja on juhatuse liige ja 17.06.2009 hageja elukohta, on tühine ning koostatud tagantjärgi ja ei oma õiguslikke tagajärgi. Kostja ei ole tõendanud, millal ja millisel viisil on 30.04.2009 käskkiri hagejale teatavaks tehtud, kuna ükski kostja poolt edastatud kiri ei ole hagejani jõudnud ja seega ei olnud hagejal võimalik nimetatud käskkirjaga tutvuda. Samuti ei ole kirjad saadetud hageja elukoha aadressile. Hageja märgib, et hageja töötas alates 2005 kostja juures Tallinnas, seega on ebamõistlik kostja poolt eeldada, et kostja elas samaaegselt Tartus. Samuti ei ole lisatud käskkirjale sisekontrolliakti ega tunnistajate seletusi ega tõendatud kahju tekitamine hageja poolt kostjale. Puudub hinnavõrdlus, millest nähtuks, et hageja on kahjustanud kostja huve ja müünud metalli alla turuhinna, ei nähtu ka, millised summad, millal ja kellele on varjatult kantud, mis näitab, et kostjal ei ole ülevaadet ning ei ole tõendatud, et kahju üldse oleks tekkinud või, et selles on süüdi hageja.
5. Hageja töötas kostja juures igapäevaselt kuni 10.06.2009, mil kostja võttis hagejalt ära kõik isiklikud asjad, töötelefoni ja tööauto ning ei lubanud hagejat enam töökohale. Sündmused tekitasid hagejale šoki selliselt, et hageja haigestus ja oli sunnitud viibima töövõimetuslehel alates
11.06.2009-22.06.2009 (tl 16), mille kohta hageja edastas kostjale e-kirjad 11.06.2009, 15.06.2009 ja 22.06.2009 (tl 17-19), milledele kostja ei reageerinud. Töövõimetuslehe edastas hageja kostjale tähitud postiga, millise kostja on kätte saanud 02.07.2009 (tl 20). Peale tervenemist 26.06.2009 hagejat enam kostja territooriumile ei lastud ja adekvaatseid selgitus telefoni teel hagejale ei antud, samuti ei tutvustatud ühtegi dokumenti. 01.07.2009 kostjale edastatud e-kirjas palus hageja tagastada oma isiklikud asjad, kuid kostja kirjale ei reageerinud. Samuti üritas hageja veel mitmel korral pääseda töökohale oma igapäevast tööd tegema, kuid asjatult, mistõttu edastas hageja kostjale
14.08.2009 e-kirjaga ja 17.08.2009 tähitud kirjaga TLS § 28, § 91 lg 2 p 1 ja 2 ja § 98 lg 2 tulenevalt
14.08.2009 töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse, mida kostja ei vaidlustanud, seega lõppes pooltevaheline leping alates 14.08.2009. Kostja ei ole hagejale maksnud saamata jäänud töötasu ja hüvitist.
6. Asjaolu, et hageja töötas kostja juures mais ja juunis 2009 tõendab ka kostja koostööpartneri AS W R kiri (tl 21) ning hageja poolt koostööparterile saadetud 18.05.2009 e-kirjavahetus (tl 22-24) ja
08.06.2009 e-kiri (tl 25). Samuti on hagejale laekunud 23.05.2009 aprilli 2009 töötasu, mis on identne märtsi 2009 töötasuga summas 18 555 krooni, kui hagejaga oleks tööleping lõppenud
30.04.2009 oleks kostja pidanud töölepingu lõpetamise päeval maksma hagejale välja lõpparve. Töösuhet mais ja juunis tõendavad ka töötelefoni väljavõtted, millise kostja võttis ära hagejalt
10.06.2009. Hageja on mais ja juunis 2009 helistanud igapäevaselt töötelefonilt oma lähedastele, mis oleks aga olnud võimatu, kui töösuhe oleks lõppenud 30.04.2009. Samuti on hageja käes maikuus
2009 kostjale kuuluvale töösõidukile määratud parkimistrahve.
7. Tulenevalt kostja vastusest märgib hageja, et kui pooltevaheline töösuhe lõppes 30.04.2009, siis oleks kostja võinud seda ka hageja poolt kostjale 11.06.2009, 15.06.2009 ja 22.06.2009 edastatud e- kirjade vastustena teatada. Hageja on seisukohal, et kostja selline käitumine näitab, et kostja ei suutnud ka ise otsustada, kuidas edasi käituda. Seoses kostja juhatuse liikmele edastatud eesti keelsete kirjadega märgib hageja, et edastas kirjad eesti keeles, kuna eesti keel on ametlik keel Eesti Vabariigis ning, kui kostja juhatuse liikmel oli raskusi kirjadest arusaamisel, siis kostja juures töötab piisavalt inimesi, kes oleks võinud kirja sisu kostja juhatuse liikmele tõlkida.
8. Kostja väited, et hageja on kasutanud teiste isikute pangakontosid rahade kandmiseks on alusetud ja tõendamata. Samuti ei ole usutavad kostja väited, et kostja on hageja töötelefoniga teinud mais ja juunis 2009 kõnesid hageja lähedastele hageja tabamiseks selgituste saamiseks ja kahju välja selgitamiseks on alusetud ja tõendamata. Jääb arusaamatuks, kust on saanud kostja kõik hageja lähedaste numbrid, sh abikaasa, vanemate, sõprade, samuti ei ole kostja täpsemalt välja toonud, kellega ja millal kostja on hageja lähedastest suhelnud. Lisaks on enne 10.06.2009 tehtud hageja töötelefonilt kümneid kõnesid päevas, kuid peale seda ainult ükskikud kõned päevas või üldse mitte, mis tõendab veelkord, et hagejale tõkestati töökohale pääs alates 10.06.2009.
Kostja vastuväited
9. Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta hagi rahuldamata.
10. Kostja on seisukohal, et kostja nõuded on aegunud, kuna pooltevaheline tööleping lõppes
30.04.2009 ning kuni 01.07.2009 kehtinud ITVS § lg 6 lg 1 alusel töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks on neli kuud.
11. Hageja töötas alates 10.10.2005 töölepingu nr. 33 alusel R OÜ-s ja alates 01.10.2008 kostja juures osakonnajuhina. Hageja tööülesanneteks oli klientidega läbirääkimiste pidamine, värvilise vanametalli ostu-müügilepingute tingimuste kooskõlastamine ja lepingute allkirjastamine.
12. Sisekontrolli käigus ja kostja klientide poolt saadud seletuste alusel tuvastati, et hageja regulaarselt leppis vanametalli ostjatega kokku kauba eest tasumisest kahes osas, üks osa tasuti ostu- müügilepingu alusel ja teine varjatuna hagejale hageja poolt näidatud kontole. Sellisel viisil varjatud ostuhinna osa saamiseks kasutas hageja järgnevate eraisikute ja hagejaga seotud juriidiliste isikute arveldusarved, olles samal nendes ettevõtetes juhatuse liige: KM, OÜ T , OÜ R , OÜ EB, OÜ M , OÜ Sõeluuringud (tl 90-130). Seoses avastatud kostja vara omastamisega hageja poolt lõpetas kostja hagejaga töölepingu alates 30.04.2009 töölepingu lõpetamise ajal kehtinud TLS § 86 lg 7 alusel töötaja suhtes usalduse kaotamise tõttu (tl 88, 132-133). Seoses hageja tegevusega alustas Põhja Politseiprefektuur hageja suhtes ka kriminaalmenetlust KaRS § 201 alusel. Hageja tekitas kostjale kahju ligikaudu 5 000 000 krooni.
13. Kostja leiab, et hageja 14.08.2009 töölepingu erakorraline ülesütlemisavaldus on tühine kuna tööleping lõpetati hagejaga kostja poolt juba 30.04.2009 töölepingu lõpetamise ajal kehtinud TLS §
86 lg 7 alusel. Seoses asjaoluga, et hageja, vaatamata kostja korduvatele pöördumistele, ei ilmunud kostja juurde, edastas kostja 30.04.2009 töölepingu lõpetamise teatise 12.06.2009 tähitud kirjaga R OÜ-le, mille juhatuse liikmeks hageja oli ja 17.06.2009 töölepingus märgitud hageja aadressile Luha
2-25, Tartu. Hageja kirjasid vastu ei võtnud (tl 135-137). Kuna hageja ei ole ühe kuu jooksul töölepingu lõpetamise õigsust vaidlustanud, siis on käesolevaks ajaks töölepingu lõpetamise vaidlustamise õigus aegunud. Seega eeltoodust tulenevalt on alusetud ja aegunud ka hageja nõuded saamata jäänud töötasu, viivise ja hüvitise saamiseks.
14. Kostja märgib, et hageja töötamist kostja juures ei saa tõendada hageja poolt hagile lisatud tunnistajate VO ja EI’i seletused. Tööleping VO lõpetati 19.06.2009 järelikult ei saa antud isik omada täieliku informatsiooni hageja tööl viibimise kohta nimetatud perioodil. Lisaks oli VO töökohaks kostja juures Pärnu ja EI’i töökohaks Tartu, hageja aga töötas Tallinnas, seega ei ole VO ja EI töötanud koos hagejaga ja ei saa anda seletusi hageja väidetava tööl viibimise kohta. Usaldusväärsed ei ole ka VO’i ja EI’i seletustest asjaolu, et nad viibisid hagejaga koos tööl mai ja juunikuus 2009, kuna hageja enda poolt tõendina esitatud haiguslehest ja e-kirjadest nähtub, et hageja ei viibinud tööl suurema osa juunikuust. Asjaolu, et hageja suhtles kostja tööpartneritega peale töölepingu lõpetamist ei saa lugeda tõendina hageja tööl viibimise kohta. Samuti ei saa kostja tööl viibimiseks lugeda asjaolu, et hageja on seoses haiguslehel viibimisega edastanud kostjale kolm e-kirja, millele kostja ei ole reageerinud. Lisaks juhib kostja tähelepanu, et e-kirjad on saadetud kostja juhatuse liikmele V. S’ile eesti keeles, kuigi kostja on teadlik, et juhatuse liige V. S ei valda eesti keelt ja, et firmasiseseks keeleks on vene keel, mistõttu leiab kostja, et hageja sooviks oli lihtsalt saada tõendusmaterjale, et kostja arvelt alusetult rikastuda. Seoses hageja töötelefonilt hageja lähedastele võetud kõnede kohta teatab kostja, et nimetatud kõned on teinud kostja ise, kuna kostjal ei olnud võimalik hagejat tabada seletuste saamiseks, andmed hageja lähedaste numbrite kohta sai kostja hageja kasutuses olnud telefoniraamatust ning käesoleval ajal ei oska kostjavälja tuua kellega ja millal kostja suhtles. Väited parkimistrahvide kohta on tõendamata ja alusetud.
15. Tulenevalt hageja seisukohtadest märgib kostja, et ei vastanud hageja e-kirjadele, kuna selleks ajaks oli kostjale selgunud, et kostjal ei ole võimalik saada hagejalt selgitusi toimunu kohta, mistõttu edastas kostja 30.04.2009 teate 12.06.2009 ja 17.06.2009 tähitud kirjadega (tl 135-137).
Kohtuotsuse põhjendus
16. Kohus, kuulanud ära hageja ja poolte esindajate seletused, kuulanud üle tunnistajad, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja tuleb rahuldada osaliselt alljärgnevatel põhjendustel.
17. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
18. Töölepingu seadus (TLS) § 131 lg 1 ja 2 kohaselt enne 2009. aasta 1. juulit sõlmitud töölepingule kohaldatakse alates 2009. aasta 1. juulist töölepingu seaduses sätestatut. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu ei välista ega piira lepingupoolte õigusi ega kohustusi, mis on tekkinud enne 2009. aasta 1. juulit. Töölepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 2009. aasta 1. juulit, kohaldatakse senikehtinud seadust. Käesolevas asjas kohaldab kohus nii käesoleval ajal kehtivat TLS kui ka kuni 01.07.2009 kehtinud TLS.
19. Kohus on tuvastanud ning poolte vahel puudub vaidlus, et 10.10.2005 sõlmisid hageja ja kostja õiguseellane R OÜ töölepingu nr 33, mille alusel asus hageja kostja juures tööle osakonnajuhatajana (tl 85-87). Alates 10.10.2008 on hageja tööandjaks kostja (tl 87).
20. Poolte vahel on vaidlus töösuhte lõppemise osas.
21. Kostja on seisukohal, et pooltevaheline tööleping on lõppenud alates 30.04.2009 kuni 01.07.2009 kehtinud TLS § 86 lg 7 alusel. Hageja nimetatuga ei nõustu ja leiab, et pooltevahelised töösuhted kestsid kuni 10.06.2009, mil kostja ei võttis hagejalt ära tööauto ja töötelefoni ning ei lasknud hagejat enam töökohale, peale mida hageja oli haiguslehel 11.06.2009-22.06.2009 (tl 16) ning peale haiguslehelt saabumist tegi hageja mitmeid katseid töökohale pääsemiseks, kuid tulutult, mistõttu esitas hageja kostjale 14.08.2009 töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse alates 01.07.2009 kehtiva TLS § 91 lg 2 p 1 ja 2 alusel.
Kohus leiab, et hageja töösuhe kestis kostjaga kuni 10.06.2009. Eeltoodu on leidnud tõendamist kohtule esitatud järgmiste tõenditega: 11.06.2009, 15.06.2009 ja 22.06.2009 hageja e-kirjad kostjale, et hageja on haiguslehel (tl 17-19); 26.05.2010 AS W R juhatuse liikme kinnituskiri (tl 21), et hageja on pidanud kostja kliendiga e-kirjavahetust kuni 08.06.2009; 18.05.2011 hageja ja kostja kliendi vaheline e-kirjavahetus (tl 22-25); hageja töötelefoni väljavõte (tl 176-206), kust nähtub, et hageja on teinud päevas mitmeid kõnesid oma lähedastele kuni 10.06.2011 ja peale mida on tehtud ainult üksikud kõned päevas(telef nr-d II tl 3, 39); tunnistaja EI ütlustega kohtuistungil (II kd tl 44-
45), et hageja töösuhe kestis kostjaga kuni 10.06.2009.
Tõendamata ja alusetud on kostja väited, et kostja on ise helistanud hageja töötelefoniga mais ja juunis igapäevaselt hageja lähedastele( abikaasa, isa, ema, sõber). Kostja ei osanud välja tuua ühtegi numbrit (II kd tl 10-11), millele kostja on helistanud, samuti ei ole usutav, et kostjal on kõikide hagejate sõprade ja sugulaste telefoninumbrid, samas kui hageja on märkinud numbrid, millised on hageja sugulaste ja sõprade omad (II kd tl 2-4) ja esitanud kohtule oma ema liitumislepingu (II kd tl
6), kus nähtub, et number 51947138, millele on hageja teinud töötelefonilt kõnesid kuulub hageja emale. Samuti ei nõustu kohus kostja väidetega, et tunnistajate ütlustega ei saa tõendada hageja töötamist kostja juures, kuna tunnistajad ei töötanud koos hagejaga ühes linnas. Tunnistaja EI ütlustega (II kd tl 44-45) on tõendatud, et tunnistaja suhtles hagejaga tööalaselt telefoni teel, kuna hageja määras hindasid, samuti kohtus tunnistaja hagejaga koosolekutel Tallinnas. Kohus on seisukohal, et tunnistaja EI ütlused on usaldusväärsed ning kostja ei ole esitanud tõendeid, et tunnistaja ei ole osalenud koos hagejaga koosolekutel. Samuti on alusetud kostja väited, et hageja e- kirjavahetus kostja kliendiga ei tõenda hageja töötamist kostja juures peale aprilli 2009. Kinnituskirjast ja e-kirjavahetusest nähtub, et hageja on suhelnud kostja kliendiga AS W R kuni
08.06.2009. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et hagejal oli ligipääs töö e-mailile ka väljaspool töökohta ning, et AS W R ei ole kostja kliendiks. Kohtul puudub alus arvata, et kostja saatis hageja nimelt kostja klientidele kirju ajal, mil hageja ei olnud enam kostja töötaja. Asjaolu, et hageja on edastanud kostja juhatuse liikmele eesti keelsed e-kirjad oma haiguslehel viibimise kohta ei näita, et hageja ei töötanud kostja juures peale 30.04.2009, samuti ei vastanud kostja ühelegi kirjale, et pooltevaheline töösuhe on lõppenud, mis näitab samuti, et töösuhe jätkus peale 30.04.2009. Seega ei saa lugeda usutavaks kostja poolt 30.04.2009 töölepingu ülesütlemist kuni 01.07.2009 kehtinud TLS
§ 86 lg 7 alusel. Samuti ei ole kostja nimetatud ülesütlemisavaldust hagejale kätte toimetanud aprillis 2009, vaid on üritanud ülesütlemisavaldust alles kätte toimetada 12.06.2009 tähitud kirjaga äriühingusse, mille juhatuse liige hageja on ja 17.06.2009 tähitud kirjaga hageja töölepingus märgitud aadressile, milliseid hageja ei ole samuti kätte saanud, mis kinnitab samuti, et pooltevaheline töösuhe kestis peale aprilli 2009, seega ei saa olla kostjapoolne töölepingu ülesütlemine alates 30.04.2009 kuni 01.07.2009 kehtinud TLS § 86 lg 7 alusel õiguslikult kehtiv ning seega puuduvad nimetatud ülesütlemisavaldusel õiguslikud tagajärjed. Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et pooltevaheline töösuhe ei lõppenud alates 30.04.2009, vaid kestis kuni 10.06.2009. Seega on alusetud ka kostja väited nõuete aegumise kohta.
22. Käesoleval ajal kehtiva TLS § 91 lg 1 alusel töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda mõjuval põhjusel, eelkõige kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist. TLS § 91 lg 2 p 1 ja 2 alusel töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, eelkõige kui tööandja on kohelnud töötajat ebaväärikalt või ähvardanud sellega või lubanud seda teha kaastöötajatel või kolmandatel isikutel ja, kui tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega. TLS § 98 lg 2 kohaselt erakorralisest ülesütlemisest ei pea töötaja tööandjale ette teatama, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Hageja ütles kostjaga töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse alusel üles alates
14.08.2009 käesoleval ajal kehtiva TLS § 91 lg 2 p 1 ja 2 alusel. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid ülesütlemisavalduse kättesaamise kohta, samuti ei ole kostja vaidlustanud ülesütlemisavaldust, seega tuleb tunnistada pooltevaheline tööleping lõppenuks alates 14.08.2009 TLS § 91 lg 2 p 1 ja 2 alusel.
23. TLS § 28 lg 2 p 1-2 järgi tööandja on eelkõige kohustatud kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi ning maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. Kostja ei ole hagejale tasunud töötasu alates maist 2009 – 14.08.2009. Hageja keskmine töötasu kostja juures oli 15 189,29 krooni, millisele summale ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Seega võlgneb kostja hagejale saamata jäänud töötasu mai 2009 eest summas 15 189,29 krooni, juunis 2009 viibis hageja haiguslehel 11.06.2009-22.06.2009 (tl 16), seega oli hageja tööpäevadeks 13 päeva (01.06.2009-05.06.2009, 08.06.2009-.09.06.2009, 23.06.2009-26.06.2009 ja
29.06.2009-30.06.2009), mille eest kostja võlgneb hagejale töötasu summas 8 975.49 krooni (15 189,29/22=690,42 krooni päevas * 13 = 8 975,49 krooni), juuli 2009 eest võlgneb kostja saamata jäänud töötasu 15 189,29 krooni ja kuna hageja lõpetas kostjaga töölepingu alates 14.08.2009, siis oli augustis 9 tööpäeva (03.08.2009-07.08.2009 ja 10.08.2009-13.08.2009) eest 6 509,70 krooni (15 189,29/21=723,30 krooni päevas * 9 = 6 509,70 krooni), kokku on hagejal saamata jäänud töötasu 2 931,23 eurot (45 863,77 krooni). Kohus leiab, et töötasu nõue on põhjendatud ja kuulub kostjalt välja mõistmisele.
24. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Väljaande Ametlikud teadaanded kohaselt on intressimääraks 01.01.2009-01.01.2010 1%, millele lisandub 7% ehk 8% aastas, mis teeb 0,022% päevas (8%/360). Kostja pidi hageja töötasu maksma iga kuu 23- ndaks kuupäevaks, millele kostja ei ole vastu vaielnud. Hageja on arvestanud viivist 27.05.2010 seisuga. Seega on kostja olnud töötasu maksmisega viivituses järgnevalt:
• Mai 2009 töötasu 15 189,29 krooni tasumisega on kostja olnud viivituses alates 23.06.2009-
27.05.2010, s.o 334 päeva, mis teeb viiviseks 1 116,11 krooni ((15 189,29*0,022/100=3.34 krooni päevas)*334).
• Juuni 2009 töötasu 8 975.49 krooni tasumisega on kostja olnud viivituses alates 23.07.2009-
27.05.2010, s.o 304 päeva, mis teeb viiviseks 600,28 krooni ((8 975,49 *0,022/100=1,97 krooni päevas)*304).
• Juuli 2009 töötasu 15 189,29 krooni tasumisega on kostja olnud viivutuses alates 23.08.2009-
27.05.2010, s.o 274 päeva, mis teeb viiviseks 915,16 krooni ((15 189,29*0,022/100=3.34 krooni päevas)*274).
• August 2009 töötasu 6 509,70 krooni tasumisega on kostja olnud viivutuses alates
23.09.2009-27.05.2010, s.o 244 päeva, mis teeb viiviseks 349,44 krooni ((6 509,70
*0,022/100=1.43 krooni päevas)*244).
Kokku võlgneb kostja seisuga 27.05.2010 hagejale viiviseid summas 190,52 eurot (2980,99 krooni). Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivise 0.73 eurot päevas. Kohus on seisukohal, et viivisenõue on põhjendatud ja kuulub kostjalt väljamõistmisele.
25. TLS § 100 lg 4 alusel, kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid. Kohus on seisukohal, et kuna hagejale oli teada, et pooltevaheline töösuhe on lõppenud 10.06.2009 ning oleks võinud esitada töölepingu ülesütlemise avalduse varasemalt, siis on mõistlik mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis hageja ühe kuu keskmise töötasu ulatuses, s.o 970,77 eurot (15 189,29 krooni).
26. Kohus jätab antud asjas tähelepanuta kostja poolt esitatud hagejale kuuluvate äriühingute majandusaasta aruanded (tl 89-130), kuna on tõendatud, et tööleping lõppes 14.08.2009, mida kostja ei ole vaidlustanud, mitte 30.04.2009 kostja avalduse alusel. Samuti ei puudu antud vaidlusesse asjaolu, et hageja oli juhatuse liige teistes äriühingutes. Samuti jätab kostja tähelepanuta tunnistaja VT ütlused (tl 42), kuna tegemist on hageja lapsepõlvesõbraga, kelle antud ütlused tuginevad hagejalt kuuldule.
Menetluskulud
27. Kooskõlas TsMS §-ga § 163 lg 1 jätab kohus menetluskulud 70% ulatuses kostja kanda ja 30%
ulatuses hageja kanda.
Juhindudes TsMS §-st 174 on menetlusosalistel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Hagihind on tulenevalt hagi esitamisel saamata jäänud töötasu 52 095,66 krooni ja hüvitis 45 567,87 krooni, kokku 97 663,53 krooni ehk 6 241,84 eurot.
Maire Lukk
Kohtunik
Hea külastaja!
Tasuta materjalide printimine meie kodulehelt ei ole lubatud. Materjali tellimiseks sisesta oma e-kirja aadress ja valitud materjalid saadetakse e-kirjaga. Sisestatud e-kirja aadress säilitatakse meie andmebaasis ja sellele saadetakse tulevikus kord kuus uudiskiri. E-kirja aadress on kaitstud ja me ei levita seda.
heade soovidega Heli Raidve Tööõigusabi
Tasuta materjalide printimine meie kodulehelt ei ole lubatud. Materjali tellimiseks sisesta oma e-kirja aadress ja valitud materjalid saadetakse e-kirjaga. Sisestatud e-kirja aadress säilitatakse meie andmebaasis ja sellele saadetakse tulevikus kord kuus uudiskiri. E-kirja aadress on kaitstud ja me ei levita seda.
heade soovidega Heli Raidve Tööõigusabi