Harju maakohtu 27. aprilli 2011 otsus kohtuasjas 2-10-4420
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Maire Lukk
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. aprill 2011 kell 16.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-4420
Tsiviilasi
MK hagi IEAS vastu hüvitise, lõpparve kinnipidamise eest keskmise töötasu ja viivise saamiseks
Tsiviilasja hind
1 622,77 eurot (25 390,82 krooni)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja MK(isikukood XXX, elukoht XXX)
Kostja IEAS (registrikood XXX asukoht XXX), lepinguline esindaja advokaat Klen Laus (Advokaadibüroo Tamme Otsmann Ruus Vabamets, Tartu mnt 2, 10145 Tallinn)
Kohtuistungi toimumise aeg
17.03.2011
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja MK
Kostja lepinguline esindaja advokaat Klen Laus
RESOLUTSIOON
1. Hagi rahuldada.
2. Välja mõista IEAS-ilt töölepingu etteteatamistähtaja mittejärgimise eest täiendavalt hüvitis 1 018,27 (üks tuhat kaheksateist eurot ja 27 senti) eurot (15 932,53 krooni) MK kasuks.
3. Välja mõista IEAS-ilt lõpparve maksmisega viivitamise eest hüvitis 604,49 (kuussada neli eurot ja 49 senti) eurot (9 458,29 krooni) MK kasuks.
4. Välja mõista IEAS-ilt viivis 43,52 (nelikümmend kolm eurot ja 52 senti) eurot (680,95 krooni) MK kasuks.
Menetluskulude jaotus
Välja mõista IEAS-ilt menetluskulud 100% ulatuses MK kasuks.
Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul
alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.
Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.
Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu.
Menetluse käik
1. Avaldaja MK esitas 08.10.2009 Põhja Inspektsiooni Töövaidluskomisjonile (edaspidi: TVK) avalduse töötaja IEAS vastu töölepingu etteteatamistähtaja mittejärgimise eest hüvitise, lõpparve kinnipidamise eest keskmise töötasu ja viivise saamiseks.
2. TVK 11.01.2010 otsusega (töövaidlusasjas nr. 9.4-02/5225/09) rahuldas avalduse (tl 5-7).
3. IEAS ei nõustunud TVK otsustega ja esitas 28.01.2010 kohtule taotluse töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras.
Asjaolud
4. 18.11.2002 sõlmisid pooled töölepingu, mille alusel asus hageja kostja juures tööle laohoidja ametikohal.
5. 31.03.2009 valiti hageja töötajate üldkoosolekul töökeskkonnavolinikuks.
6. 10.06.2009 esitas kostja hagejale avalduse töölepingu ülesütlemiseks koondamise tõttu, mille alusel lõpetati hagejaga tööleping 12.06.2009 (tl 31-34).
7. 06.07.2009 esitas hageja Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse töölepingu ülesütlemise ebaseaduslikuks tunnistamiseks, tööle ennistamiseks ja hüvitise saamiseks (tl 48-49).
8. 16.09.2009 koostas hageja kirja nr 09/14, millega ennistas hageja tööle laohoidja ametikohale alates 18.09.2009 (tl 50).
9. 21.09.2009 esitas hageja töövaidluskomisjonile avalduse, millega võttis tagasi oma 06.07.2009 avalduse ja loobus täielikult kostja vastu esitatud nõuetest (tl 52), mille alusel töövaidluskomisjon lõpetas 22.09.2009 otsusega menetluse töövaidlusasjas nr 9.4-2/3780 seoses avaldaja loobumisega nõuetest kostja vastu (tl 53).
Hageja nõue ja põhjendus
10. Hageja palub kostjalt välja mõista hüvitise töölepingu etteteatamistähtaja mittejärgimise eest täiendavalt 1 018,27 eurot (15 932,53 krooni), lõpparve maksmisega viivitamise eest 604,49 eurot (9 458,29 krooni) ja viivis lõpparve maksmisega viivitamise eest summas 43,52 eurot (680,95 krooni).
11. Kostja teavitas hagejat töölepingu lõpetamisest ette kaks päeva. Kuni 01.07.2009 kehtinud TLS
§ 87 lg 1 p 3 kohaselt töölepingu lõpetamisest on tööandja kohustatud töötajale kirjalikult ette teatama töötajate koondamisel töötajale, kellel on pidevat tööstaaži selle tööandja juures 5-10 aastat, mitte vähem kui kolm kuud. Hagejal oli tööstaaži kostja juures üle seitsme aasta. Töölepingu lõpetamisel maksis kostja hagejale hüvitist TLS § 87 lg 2 alusel. Kostja oleks pidanud aga hüvitise arvestamisel lähtuma ka TLS § 87 lg-st 5, mille kohaselt töölepingu lõpetamisel töötajate esindajaga on tööandja kohustatud talle kirjalikult ette teatama käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 3 ja 4 ettenähtud tähtaegadest üks kuu varem. Seega jättis kostja hagejale lõpparvena maksmata kokku 15 932,53 krooni.
12. Vastavalt TLS § 119 lg 2 oli kostja kohustatud maksma hagejale lõpparve kinnipidamise eest keskmist töötasu iga viivitatud päeva eest, kuid mitte üle hageja ühe kuu keskmise töötasu. Seega tuleb kostjal tasuda hagejale keskmist töötasu perioodi 13.06.2009-30.06.2009 eest summas 9458,29 krooni.
13. Samuti kohustub kostja tasuma tulenevalt VÕS § 94 ja § 113 lg 1 alusel hagejale viivist kokku summas 680,95 krooni.
14. Tulenevalt kostja vastusest märgib hageja, et hageja ei ole taotlenud kostjalt enda tööle ennistamist. Asjaolu, et hageja esitas vastavasisulise nõude töövaidluskomisjonile, ei oma käesolevas asjas tähendust, kuna töövaidlusasi nr 9.4-2/3780 lõpetati seoses hageja loobumisega ning töövaidluskomisjon sisulist otsust ei teinud. Töövaidluskomisjonile avalduse esitamine ei ole võrdsustatav avalduse esitamisega tööandjale. Kostja ei ole hageja tööle ennistanud. Kostja koondamine toimus 12.06.2009, s.o kuni 01.07.2009 kehtinud töölepingu seaduse kehtivuse ajal. Kostja ühepoolne väidetav tööle ennistamine toimus 24.09.2009, s.o 01.07.2009 jõustunud TLS kehtivuse ajal. Hageja sai kostja tööle ennistamise kirja kätte 24.09.2009. 01.07.2009 jõustunud TLS-s ei ole mõistet tööle ennistamine ning seadus ei anna tööandjale ennistamise õigust, mistõttu puudus kostjal õigus hageja tööle ennistamiseks.
Kostja vastuväited
15. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata.
16. Kostja leiab, et hageja nõude rahuldamiseks vajalikud eeldused on täitmata. Hageja töösuhe kostjaga ei lõppenud 12.06.2009 koondamise tõttu, kuna kostja tühistas 10.06.2009 avalduse ja ennistas 16.09.2009 kirjaga nr 09/14 hageja tööle kostja juurde alates 18.09.2009 laohoidja ametikohale, millest teavitati hagejat ka telefonivestluses 16.09.2009, seega oli hageja teadlik enda tööle ennistamisest ja nõustus sellega, kuna loobus 21.09.2009 avaldusega täielikult töövaidluskomisjonile esitatud nõuetest kostja vastu. Hageja tööle ennistamist ei muuda tühiseks ka asjaolu, et hageja loobus 21.09.2009. avaldusega nõudest ennast tööle ennistada, kuna hageja esitas töövaidluskomisjonile avalduse pärast enda tööle ennistamisest teadasaamist. Ühtlasi rõhutab kostja, et kuigi hageja nõudis töövaidlusasjas nr 9.4-2/3780 enda tööle ennistamist, oleks kostja poolt hageja tööle ennistamine olnud kehtiv ka juhul, kui hageja ei oleks tööle ennistamisest huvitunud. Kui kostja ei oleks hagejat 16.09.2009 tööle ennistanud, ei oleks ka sellisel juhul hageja poolt töövaidluskomisjonile esitatud ennistamise nõudest loobumise korral hageja koondamine olnud kehtiv. Tulenevalt eeltoodud põhjendustest ei koondatud hagejat 12.06.2009 ning töösuhe oli jätkuvalt kehtiv. Kuna hagejaga ei lõpetatud töösuhet koondamise tõttu, ei laiene hagejale ka seaduses sätestatud koondatava õigused. Kuna hageja hüvitisenõue koondamisest vähem etteteatatud aja eest ei kuulu rahuldamisele, tuleb jätta rahuldamata ka nõue keskmise töötasu ja viivise väljamõistmiseks.
17. Kostja leiab, et hageja on hagiavalduse esitanud pahatahtlikult ning soovib kostja arvelt rikastuda, kuna algselt nõudis hageja töövaidluskomisjoni kaudu enda tööle ennistamist, mida kostja vabatahtlikult ka täitis ja seejärel, ligemale 4 kuud hiljem nõuab hageja tühisele koondamisele tuginedes hüvitist koondamisest vähem ette teatatud aja eest, suures ulatuses hüvitist lõpparve kinnipidamise eest ja viiviseid. Hageja käitumine on selgelt suunatud kostja vastu kahju tekitamisele. Lisaks sellele, et hageja nõue on pahatahtlik ja tugineb tühisele koondamisele, on TLS § 119 lg 2 alusel arvutatava hüvitise suurus kostjat ebamõistlikult koormav. Kostja hinnangul ei ole hageja käitunud heas usus ning hageja hüvitiste ja viiviste nõue tuleb jätta rahuldamata ainuüksi nõuete pahatahtlikkuse tõttu.
18. Kostja on ka seisukohal, et hageja nõue on aegunud. ITVS § 6 lg 2 sätestab, et töölepingu ülesütlemise vaidlustamise nõude aegumise tähtaeg on üks kuu ülesütlemisavalduse saamisest. Hageja poolt töövaidluskomisjonile 08.10.2009 avalduses esitatud nõuded kujutavad endast töölepingu ülesütlemise vaidlustamist seoses protseduurireeglite rikkumisega, mistõttu kehtib nimetatud nõuetele ühekuuline aegumise tähtaeg. Hageja sai ülesütlemisavalduse kätte 10.06.2009. Seega ei ole hageja järginud seadusest tulenevat nõude esitamise tähtaega ning hageja nõue on aegunud.
19. Tulenevalt hageja seisukohtadest märgib kostja, et ei nõustu hageja väitega, et hageja ei ole kostjalt enda tööle ennistamist taotlenud. Hageja ise on möönnud, et esitas vastavasisulise nõude töövaidlusasjas nr. 9.4-2/3780. Seega soovis hageja jätkata kostja juures töötamist ning hageja pöördus tööle ennistamise nõudega töövaidluskomisjoni. Kostja, mõistes koondamise ebaseaduslikkust, rahuldas hageja taotluse 16.09.2009, teatas hagejale koondamisavaldusest loobumisest ja hageja tööle tagasivõtmisest. Hageja loobus töövaidluskomisjoni esitatud nõudest pärast kostja poolt tööle tagasikutsumist ning põhjusel, et kostja oli täitnud hageja nõude tööle ennistamiseks. Ebaõige on hageja väide, et pärast töölepingu lõppemist ei ole võimalik isikut tööle ennistada. Nii endine kui praegune töölepingu seadus ei sätesta, kuidas toimub tööandja poolt ülesütlemisavaldusest loobumisel töötaja tööle tagasivõtmine. Samas tuleneb TLS § 107 lg-st 1, et kui töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Seega, tühisel ülesütlemisel ole õiguslikke tagajärgi ning töösuhe jätkub senistel tingimustel. Kuna kostja oli loobunud esitatud ülesütlemisavaldusest, jätkus hageja ja kostja vaheline töösuhe. Lisaks rõhutab kostja, et hageja väited ennistamise võimatuse kohta on seda enam kummastavad, et hageja ise taotles töövaidlusasjas nr. 9.4-2/3780 enda tööle ennistamist.
Kohtuotsuse põhjendused
20. Kohus kuulanud ära hageja ja kostja esindaja, kuulanud üle tunnistaja, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada alljärgnevatel põhjendustel.
21. TsMS § 436 lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
22. Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 143 kohaselt kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kuna kostja on esitanud kohtule taotluse aegumise kohaldamiseks, siis annab kohus hinnangu esmalt aegumisele. ITVS § 6 lg 1 kohaselt töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks on neli kuud, välja arvatud käesoleva paragrahvi 2. ja 3. lõikes ettenähtud juhul. Sama § lg 2 alusel töölepingu ülesütlemise vaidlustamise nõude aegumise tähtaeg on 30 kalendripäeva ülesütlemisavalduse saamisest ning sama § lg 3 järgi töötasu nõude esitamise tähtaeg on kolm aastat. Antud juhul esitas hageja töövaidluskomisjonile
08.10.2009 avalduse kostja vastu töölepingu etteteatamistähtaja mittejärgimise eest hüvitise, lõpparve kinnipidamise eest keskmise töötasu ja viivise saamiseks. Seega on hageja esitanud avalduse rikutud õiguste kaitseks, mitte töölepingu ülesütlemise vaidlustamiseks või töötasu saamiseks, mistõttu on antud juhul nõude esitamise tähtaeg tulenevalt ITVS § 6 lg 1 neli kuud. Hageja sai töölepingu lõpetamisest teada 10.06.2009, seega 08.10.2009 esitatud avaldus töövaidluskomisjonile on esitatud tähtaegselt ning hageja nõue ei ole aegunud.
23. Poolte vahel puudub vaidlus järgnevates asjaoludes: 18.11.2002 sõlmisid pooled töölepingu, mille alusel asus hageja kostja juures tööle laohoidja ametikohal; 31.03.2009 valiti hageja töötajate üldkoosolekul töökeskkonnavolinikuks; 10.06.2009 esitas kostja hagejale avalduse töölepingu ülesütlemiseks koondamise tõttu, mille alusel lõpetati hagejaga tööleping 12.06.2009 (tl 31-32);
06.07.2009 esitas hageja Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse töölepingu ülesütlemise ebaseaduslikuks tunnistamiseks, tööle ennistamiseks ja hüvitise saamiseks (tl 48-49); 16.09.2009 koostas hageja kirja nr 09/14, millega ennistas hageja tööle laohoidja ametikohale alates 18.09.2009 (tl 50); 21.09.2009 esitas hageja töövaidluskomisjonile avalduse, millega võttis tagasi oma 06.07.2009 avalduse ja loobus täielikult kostja vastu esitatud nõuetest (tl 52), mille alusel töövaidluskomisjon lõpetas 22.09.2009 otsusega menetluse töövaidlusasjas nr 9.4-2/3780 seoses avaldaja loobumisega nõuetest kostja vastu (tl 53).
24. Poolte vahel on vaidlus, kas kostja on kohustatud tasuma hagejale täiendavalt hüvitist kuni
01.07.2009 kehtinud TLS § 87 lg 1 p 3, § 87 lg 2 ja 5 alusel.
25. Kuni 01.07.2009 kehtinud TLS § 87 lg 1 p 3 alusel töölepingu lõpetamisest on tööandja kohustatud töötajale kirjalikult ette teatama töötajate koondamisel: töötajale, kellel on pidevat tööstaaži selle tööandja juures 5-10 aastat - mitte vähem kui kolm kuud. TLS § 87 lg 2 kohaselt käesoleva paragrahvi 1. ja 5. lõikes ettenähtud tähtaegade mittejärgimisel on tööandja kohustatud maksma töötajale hüvitust keskmise päevapalga ulatuses iga tööpäeva eest, mille võrra töölepingu lõpetamisest vähem ette teatati. Mainitud hüvituse maksmine ei vabasta tööandjat kohustusest maksta töötajale § 90 1. lõikes ettenähtud hüvitust. TLS § 87 lg 5 järgi töölepingu lõpetamisel töötajate esindajaga on tööandja kohustatud talle kirjalikult ette teatama käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 3 ja 4 ettenähtud tähtaegadest üks kuu varem.
Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja tööleping lõpetati ilma ette teatamata ning hagejale hüvitati ainult TLS § 87 lg 1 p 3 sätestatud etteteatamistähtaeg. Hageja leiab, et kostja oleks pidanud hüvitise arvestamisel lähtuma ka TLS § 87 lg-st 5, mille kohaselt töölepingu lõpetamisel töötajate esindajaga on tööandja kohustatud talle kirjalikult ette teatama käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 3 ja 4 ettenähtud tähtaegadest üks kuu varem. Seega jättis kostja hagejale lõpparvena maksmata kokku 15 932,53 krooni.
Kostja leiab, et hageja töösuhe kostjaga ei lõppenud 12.06.2009 koondamise tõttu, kuna kostja tühistas 10.06.2009 avalduse ja ennistas 16.09.2009 kirjaga nr 09/14 hageja tööle kostja juurde alates 18.09.2009 laohoidja ametikohale (tl 50), millest teavitati hagejat ka telefonivestluses
16.09.2009 (tl 51), seega oli hageja teadlik enda tööle ennistamisest ja nõustus sellega, kuna loobus
21.09.2009 avaldusega täielikult töövaidluskomisjonile esitatud nõuetest kostja vastu (tl 52). Hageja leiab, et tööleping on lõppenud ja ta ei ole tööle ennistamist.
Kohus leiab, et kostja väide, et tööleping jätkus ei ole põhjendatud. 16.09.2009 kirjast nr 09/14 ei nähtu, et kostja oleks tühistanud 10.06.2009 koondamisteate ja 12.06.2009 töölepingu lõpetamise (tl 50). Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et hageja sai ennistamise kirjaliku teate kätte sideasutuse vahendusel 24.09.2009 (tl 60). Hageja loobus töövaidluskomisjonile esitatud avaldusest töövaidlusasjas nr 9.4-2/3780-09 21.09.2009, mille kohta vormistati 22.09.2009 otsus menetluse lõpetamise kohta (52-53), mistõttu ei ole lahendatud töövaidluskomisjonis töölepingu lõpetamist vaidluse puudumise tõttu ning kostja ei saanud anda peale töösuhte lõppemist kostjale korraldust tööle ilmumiseks, kui kostja ei ole seda soovinud. Kohus leiab, et tööle ennistamiseks ei saa lugeda kostja töötaja L. T telefonikõnet, kuna tegemist ei ole kostja seadusliku esindajaga ega töötajaga, kelle töö ülesandeks oli tööle võtmine ja töölt vabastamine. Tunnistaja oli hagejaga sõbralikes kolleegi suhetes isik, kelle kõne on käsitletav eraviisilise kõnena (tl 83-84). Tunnistaja kõnet ei saa käsitleda ametliku tööle ennistava kõnena põhjusel, et kõne protokolliti (tl 51). Tunnistaja ütlusest selgus, et eelnevalt hagejat ei teavitatud, et telefonivestlust kuulavad pealt veel 3 isikut. Hageja ei võtnud omaks ka asjaolu, et tunnistaja oleks kõne alguses teavitanud vestluse protokollimisest. Kõnes tunnistajaga teatas hageja, et soovib kirjalikku avaldust tööandjalt, mistõttu võib eeldada, et ka hageja võttis L. T helistamist kui eraviisilist telefonikõne hagejale (tl 83-84). Kohus soovib märkida, et tunnistaja, kes vestles hagejaga ei saanud samaaegselt protokollida, seega protokoll peab olema ajaliselt hiljem vormistatud. Samuti ei olnud kostja selgitused veenvad, miks hagejaga tööle ennistamisest ei vestelnud 16.09.2009 tööle ennistamise kirjale allakirjutanud isik, kes oli telefonivestluse tunnistajaks nagu nähtub protokollist (tl 50, 51). Tunnistaja ütlustest selgus, et kiri hageja tööle ennistamise kohta kirjutati alles pärast telefonivestlust hagejaga ning muid dokumente sh käskkirja tööle ennistamiseks ei olnud enne helistamist vormistatud. Eeltoodu põhjal asub kohus seisukohale, et kostja ei olnud vormistanud hageja tööle ennistamist enne tunnistaja poolt helistamist ning telefonikõne ei ole käsitletav tööle ennistamisena. Hageja sai kirjaliku teate pärast töövaidluskomisjonile esitatud avaldusest loobumist ja menetluse otsuse tegemist, mistõttu saadetud kostja teade ei oma hagejale õiguslikke tagajärgi.
26. Kohus leiab, et hageja ei ole hüvitise nõuet esitanud pahatahtlikult ega soovi rikastuda kostja arvelt. Hageja nõue tuleneb seadusest ning kui kostja oleks maksnud hagejale hüvitist vastavalt seadusele, ei peaks hageja ka vastavasisulist nõuet esitama. Eeltoodust on tõendatud, et hageja tööleping lõppes kostjaga 12.06.2009 seoses hageja koondamisega ning, kuna hagejale hüvitati vaid TLS § 87 lg 1 p 3 sätestatud etteteatamistähtaeg, siis tuleb hagejale täiendavalt juurde maksta ühekuulise etteteatamistähtaja mittejärgimise eest keskmine töötasu summas 1 018,27 eurot (15 932,53 krooni) vastavalt TLS § 87 lg 1 p 3 ja lg 5 ning lg 2. Kostja ei ole summa suurusele vastuväiteid esitanud.
27. Kuni 01.07.2009 kehtinud TLS § 119 lg 2 alusel lõpparve kinnipidamisel on tööandja kohustatud maksma töötajale keskmist palka iga lõpparve väljamaksmisega viivitamise päeva eest, kuid mitte üle töötaja ühe kuu keskmise palga. Kuna täiendavalt välja mõistetud hüvitis oleks pidanud olema lõpparve hulgas, siis on kostja viivitanud lõpparve väljamaksmisega. Hageja palub kostjalt välja mõista keskmine töötasu perioodi 13.06.2009-30.06.2009 eest tulenevalt TLS § 119 lg
2 summas 604,49 eurot (9 458,29 krooni). Kostja ei ole summale vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et keskmise töötasu nõue on põhjendatud ning kostjalt kuulub hageja kasuks välja mõistmisele TLS § 119 lg 2 alusel 604,49 eurot (9 458,29 krooni).
28. Võlaõigusseadus (edaspidi VÕS) § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise summas 43,52 eurot (680,95 krooni). Kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud ja kuulub väljamõistmisele.
Menetluskulud
29. Kooskõlas TsMS § 162 lg-ga 1, 2 ja 3 jätab kohus menetluskulud täies ulatuses (100%) kostja kanda.
Vastavalt TsMS § 174 lg 1 menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Maire Lukk
Kohtunik
Hea külastaja!
Tasuta materjalide printimine meie kodulehelt ei ole lubatud. Materjali tellimiseks sisesta oma e-kirja aadress ja valitud materjalid saadetakse e-kirjaga. Sisestatud e-kirja aadress säilitatakse meie andmebaasis ja sellele saadetakse tulevikus kord kuus uudiskiri. E-kirja aadress on kaitstud ja me ei levita seda.
heade soovidega Heli Raidve Tööõigusabi
Tasuta materjalide printimine meie kodulehelt ei ole lubatud. Materjali tellimiseks sisesta oma e-kirja aadress ja valitud materjalid saadetakse e-kirjaga. Sisestatud e-kirja aadress säilitatakse meie andmebaasis ja sellele saadetakse tulevikus kord kuus uudiskiri. E-kirja aadress on kaitstud ja me ei levita seda.
heade soovidega Heli Raidve Tööõigusabi