Harju maakohtu 28. veebruari 2011 otsus kohtuasjas 2-10-10130
HARJU MAAKOHUS
KENTMANNI KOHTUMAJA
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
KENTMANNI KOHTUMAJA
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohtuasja number
2-10-10130
Otsuse kuupäev
28. veebruar 2011
Kohtunik
Koidula Laurisaar
Kohtuasi
AS hagi EEAS-i vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise kehtivuse tunnistamise, saamata jäänud töötasu, hüvitise ja viiviste nõudes
Hagi hind
12 277,94 eurot (192 108 krooni)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS (isikukood XXX, XXX);
Hageja esindaja: Aare K (XXX);
Kostja: EEAS (registrikood XXX, XXX); Kostja esindaja: Marko T (XXX)
Asja läbivaatamise kuupäev
20.jaanuar 2011
Istungil osalenud isikud
Hageja AS , hageja esindaja Aare K ja kostja esindaja Marko T
RESOLUTSIOON
Hagi rahuldada.
Tunnistada AS poolt 02.02.2010 esitatud töölepingu erakorralise ülesütlemise kehtivust.
Välja mõista EEAS AS kasuks:
1. väljamaksmata töötasu 8 443,24 eurot (132 108 krooni);
2. TLS § 100 lg 4 nimetatud hüvitis 3 kuu keskmise töötasu ulatuses 3 834,70 eurot
(60 000 krooni);
3. viivis õigeaegselt tasumata töötasult 31,38 eurot (490,95 krooni);
4. viivis tasumata lõpparvelt 118,41 eurot (1 852,65 krooni). Kohustada EEAS-i andma kätte AS tööraamat.
Menetluskulud jätta kostja EEAS-i kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Hagi aluseks olevad asjaolud ja hagi nõue.
Hageja töötas 11.08.2008 sõlmitud töölepingu alusel EEAS-s peakunstnikuna töötasuga 20 000
krooni kuus. Tööandja hilines korduvalt töötasu väljamaksmisega. Kuni 2009 septembrikuuni hageja poolt väljatöötatud töötasu laekus osaliselt osade kaupa 2009 novembris, detsembris ja
2010 jaanuaris, kokku summas 14 580 krooni.
06.11.2009 kuni 02.02.2010 jäi kostja hagejale täiendavalt võlgu 2009 septembri-, oktoobri-, novembri- ja detsembrikuu töötasu netosummas 60 348 krooni, mis on praktiliselt brutosummas
4 kuu töötasu 80 000 krooni.
Lisaks korduvatele suuliselt esitatud töötasu välja maksmise nõudmistele esitas hageja 23.11 ja
24.11.2010 kostjale kirjalikud taotlused võla tasumiseks ning hoiatas, et nõude mittetäitmisel kaalub hageja võimalust kasutada TLS-s sätestatud töötaja õigust keelduda töö tegemisest ning esitada töötasu väljamaksmise nõue töövaidluskomisjonile või töölepingu erakorralise ülesütlemise õiguse kasutamist.
Kuna kostja hagejale võlgnetavat töötasu välja ei maksnud ning jäi täiendavalt veel võlgu 2009 detsembrikuu väljateenitud töötasu, esitas hageja kostjale avalduse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks TLS § 91 lg 1 ja lg 2 p 2 alusel. Töölepingu ülesütlemisavalduses nõudis hageja väljamaksmata töötasu netosummas 80 897 krooni, väljatöötatud puhkusehüvitise, TLS § 100 lg
4 nimetatud hüvitise 3 kuu keskmise töötasu ulatuses ning VÕS §-de 94 ja 113 sätetest tuleneva viivisintressi tasumist lõpparvena 03.02.2010.
03.02.2010 tegi kostja hagejale ettepaneku, et hageja töötaks veel 1 kuu ja kostja koondab hageja. Hageja kostja ettepanekuga ei nõustunud.
Hageja leiab, et 20.02.2010 hagejale postiga saabunud kostja 01.02.2010 dateeringuga koondamisteade hageja koondamisest 02.03.2010, millel on 2 töötaja nimelt kirjutatud
03.02.2010 dateeringuga märkus, et hageja keeldus koondamisteatele alla kirjutamast, ei oma tähendust ja on õigustühine, sest hageja oli töölepingu eelnevalt 02.02.2010 erakorraliselt üles öelnud ning kostja ei ole seda vaidlustanud.
17.04.2010 sai hageja EEAS saneerimisteate, milles saneerimisnõustaja Marko tali teatas, et kostja raamatupidamise andmetel on hageja nõue saneerimismenetluse algatamise seisuga
19.03.2010 tasumata netopalga näol 113 365 krooni, kõrvalnõue puudub. Hageja teatas, et ei nõustu saneerimisteates esitatud andmetega.
Hageja palub tunnistada hageja poolt 02.02.2010 esitatud töölepingu erakorralise ülesütlemise kehtivust ja töölepingu lõpetamist selle alusel 03.02.2010 ning mõista kostjalt hageja kasuks välja:
1. väljamaksmata töötasu 132 108 krooni (bruto);
2. TLS § 100 lg 4 nimetatud hüvitis 3 kuu keskmise töötasu 60 000 krooni;
3. 07.01.2010 seisuga õigeaegselt tasumata nelja kuu töötasult summas 80 000 krooni VÕS
§ 94 ja § 113 tulenev viivisintress 8 % aastas ajavahemiku 07.01.2010 kuni 03.02.2010 eest summas 490,95 krooni.;
4. 03.02.2010 tasumata lõpparvelt summas 192 108 krooni VÕS § 94 ja § 113 tulenev viivisintress 8% aastas ajavahemiku 04.02.2010 kuni 19.03.2010 eest summas 1 852,65 krooni.
Kohtuistungil palub hageja, et kostja annaks temale kätte ka tööraamatu.
Kostja vastuväited.
Kostja nõustub hagiga osaliselt.
Kostja tunnistab hageja nõuet töötasu osas 113 365 krooni. Kostja nõustub, et tööraamat tuleb hagejale kätte anda, aga äriühingu kogu vara on hetkel arestitud ning seetõttu ei ole ka kostjal olnud võimalik hagejale tööraamatut kätte anda.
Ülejäänud hageja nõuetega kostja ei nõustu. Kostja väite kohaselt on hagejal osa töid tööandjale üle andmata.
Kohtu järeldused.
Kohus võtnud arvesse asjas esitatud tõendid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
Vaidlus puudub selles, et hageja on kostjaga sõlmitud töölepingu erakorraliselt üles ütelnud
02.02.2010 ning kostja seda vaidlustanud ei ole. Samuti puudub vaidlus selle üle, et hagejale on jäänud kätte andmata tööraamat. Hageja esitas tööraamatu kätteandmise nõude kohtuistungil suuliselt ning kostja nõustus sellega, esitades ka põhjendused, miks ta ei saanud tööraamatut hagejale kätte anda.
TLS § 28 lg 2 p 2 kohaselt on tööandja kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal.
Kostja arvestas esialgselt, et temal on saamata töötasu kokku 5 kuu eest s.o 100 000 krooni. Kuid kostja oma saneerimisteates kinnitas, et hagejale on välja maksmata netopalga näol
113 365 krooni, st 132 108 krooni brutosummas, pärast mida esitas hageja nõude summas
132 108 krooni.
Tuginedes hageja enda õigeksvõtule on hageja nõue saamata jäänud töötasu nõudes põhjendatud summas 132 108 krooni.
TLS § 100 lg 4 sätestab, et kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid.
Kohus leiab, et hageja nõue hüvitise väljamõistmiseks TLS § 100 lg 4 alusel on põhjendatud kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, kokku 60 000 krooni.
Kostja ei ole põhjendanud oma vastuväiteid, mis annaks aluse hüvitise suuruse vähendamiseks alla kolme kuu.
Kostja väited, et hageja on jätnud temale tehtud tööd elektrooniliselt üle andmata, ei anna alust töötasu mittemaksmiseks. Hageja väite kohaselt ei ole ta keeldunud tehtud töid elektrooniliselt üle andmast ning võib seda teha, va üks töö, mis on arvutis ning seda ei ole võimalik enne arvuti parandamist kätte saada. Hageja seletuse järgi puuduvad tal hetkel rahalised vahendid arvuti parandamiseks.
VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
Vaidlus puudub selles, et kostja on jätnud hagejale välja maksmata töötasu ja lõpparve, millest lähtuvalt on põhjendatud ka hageja poolt esitatud viivise nõue.
VÕS § 113 ja § 94 koostoimes on viivisemäär alates 01.01.2009 8 % aastas, ehk 0,021917 %
päevas.
Ajavahemikus 07.01.2010 kuni 03.02.2010 viivis 4 kuu töötasult moodustab 490,95 krooni
(80 000 x 0,021917 % x 28 päeva).
Tasumata lõpparvelt (192 108 krooni) moodustab viivis ajavahemikus 04.02.2010 kuni
19.03.2010 1 852,65 krooni (192 108 x 0,021917 % x 44 päeva).
TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Koidula Laurisaar kohtunik
Hea külastaja!
Tasuta materjalide printimine meie kodulehelt ei ole lubatud. Materjali tellimiseks sisesta oma e-kirja aadress ja valitud materjalid saadetakse e-kirjaga. Sisestatud e-kirja aadress säilitatakse meie andmebaasis ja sellele saadetakse tulevikus kord kuus uudiskiri. E-kirja aadress on kaitstud ja me ei levita seda.
heade soovidega Heli Raidve Tööõigusabi
Tasuta materjalide printimine meie kodulehelt ei ole lubatud. Materjali tellimiseks sisesta oma e-kirja aadress ja valitud materjalid saadetakse e-kirjaga. Sisestatud e-kirja aadress säilitatakse meie andmebaasis ja sellele saadetakse tulevikus kord kuus uudiskiri. E-kirja aadress on kaitstud ja me ei levita seda.
heade soovidega Heli Raidve Tööõigusabi