Harju maakohtu 28. veebruari 2011 otsus kohtuasjas 2-10-42686
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Maire Lukk
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. veebruar 2011 kell 15.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-42686
Tsiviilasi
VL hagi MLOÜ vastu töölepingu ülesütlemise vaidlustamiseks ja hüvitise saamiseks
Tsiviilasja hind
5 550,41 eurot (86 845 krooni)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja VL(isikukood XXX, elukoht XXX)
Kostja MLOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX), seaduslik esindaja LV
Asja läbivaatamine
Poolte nõusolekul kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1. Hagi rahuldada osaliselt.
2. Tunnistada VL(L ) töölepingu 08.04.2010 ülesütlemine MLOÜ poolt TLS § 88 lg 1 alusel tühiseks ja lugeda, et VL(L ) tööleping MLOÜ-ga ei lõppenud 08.04.2010 ülesütlemisega.
3. Lõpetada VL(L ) tööleping MLOÜ-ga alates 07.07.2010 TLS § 107 lg 2 alusel.
4. Välja mõista MLOÜ-lt hüvitis 3 100,35 (kolm tuhat ükssada eurot ja 35 senti) eurot
(48 510 krooni) VL(L ) kasuks.
Menetluskulude jaotus
Välja mõista MLOÜ-lt menetluskulud 100% ulatuses VL(L ) kasuks.
Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.
Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu.
Menetluse käik
1.VL esitas Põhja Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjonile (edaspidi TVK) avalduse MLOÜ vastu töölepingu ülesütlemise vaidlustamiseks ja tühise ülesütlemise hüvitise väljamõistmiseks.
2. 02.08.2010 otsusega töövaidlusasjas nr 9.4-02/1674/10 rahuldas TVK avalduse ja tunnistas VL töölepingu ülesütlemise MLOÜ poolt 08.04.2010 tühiseks ja luges, et VL(L ) tööleping MLOÜ-ga ei lõppenud 08.04.2010 ülesütlemisega, lõpetas VL(L ) töölepingu MLOÜ-ga alates 07.07.2010
TLS § 107 lg 2 alusel ja mõistis MLOÜ-lt välja hüvitis 3 100,35 (kolm tuhat ükssada eurot ja 35 senti) eurot (48 510 krooni) VL(L ) kasuks (tl 3-4).
3. MLOÜ ei nõustunud TVK 02.08.2010 otsusega ja esitas kohtule 01.09.2010 taotluse TVK
02.08.2010 otsuse töövaidlusasjas nr 9.4-02/1674/10 läbivaatamiseks hagimenetluse korras.
Asjaolud
4. 23.04.1998 sõlmis hageja töölepingu nr 010498 AS-iga Eesti Veterinaarivarustus, mille kohasel asus hageja tööle alates 01.04.1998 autojuhina. Töölepingu punkti 3.2 kohaselt arvestati pidevat tööstaaži alates 19.01.1994 (tl 16-18).
5. 28.05.1999 sõlmisid hageja ja AS EV töölepingu lisa nr 1, mille kohaselt muudeti tööandja nime ning alates 24.05.1999 oli tööandja nimeks AS MV(tl 19). Töölepingut täiendati lisaks töötasu osas lisadega nr 2, 3, 4 (tl 20-23), 5, 6 (tl 24, 28-29).
6. 31.05.2006 sõlmisid hageja ja AS MV töölepingu nr 010498, mille kohaselt hageja asus autojuhina tööle alates 01.04.1998 määramata ajaks. Töölepingu punkti 3.3 kohaselt arvestati pidevat tööstaaži alates 19.01.1994 (tl 25-27).
7. 18.12.2007 sõlmisid hageja, kostja ja AS MV töölepingu muutmise kokkuleppe, mille kohaselt läksid alates 18.01.2008 lepingust tulenevad tööandja õigused ja kohustused üle kostjale (tl 30).
8. 26.03.2008 sõlmisid hageja ja kostja töölepingu nr 010498 lisa 7, mille kohaselt asus hageja alates 01.04.2008 kostja juures tööle autojuht-ekspediitorina töökohaga Harjumaal Tallinnas ja Laagris ning töö tegemise piirkonnaga Eesti Vabariik (tl 31). Töölepingut täiendati töötasu osas lisaga 8 ja 9 (tl 35-37).
9. 08.04.2010 ütles kostja hagejaga töölepingu erakorraliselt üles ja lõpetas hagejaga töölepingu
TLS § 88 lg 1 alusel (tl 38-39).
Hageja nõue ja põhjendused
10. Menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt palub hageja tunnistada tühiseks töölepingu erakorraline ülesütlemine, lugeda töölepingu lõppemise tähtajaks 07.07.2010, nõuda kostjalt välja kolme kuu keskmine töötasu summas 5 550,41 eurot (86 845 krooni) ja viivis 3,89 eurot (60,79 krooni) päevas 5 550,41 eurolt (86 845 krooni) alates 08.04.2010 kuni põhinõude täitmiseni ning menetluskulud.
11. Hagejal on kostja juures pidevat tööstaaži 16 aastat kaks kuud ja 21 päeva. Hageja tööülesanneteks oli kaupade laadimine ja transport, tagastatud kaup, saatedokumendid ja taara käitlemine, suhtlemine kliendiga ning transpordivahendi kasutamine ja hooldamine (tl 32-34).
12. Kostja lõpetas hagejaga töölepingu 08.04.2010 päevapealt, ilma ette teatamata, mida hageja oleks pidanud tegema tulenevalt töölepingu seadus (edaspidi TLS) § 97 lg 2 p 4, ja lahkumishüvitist maksmata. Samuti ei pakkunud kostja hagejale teist tööd, mida kostja oleks pidanud tegema tulenevalt TLS § 88 lg 2.
13. Kostja leiab, et töölepingu lõpetamine on tühine, kuna hagejal ei ole keelatud autojuhina töötamine. Hageja märgib, et ei puudunud viimastel aastatel kordagi töölt isegi ajutise töövõimetuse tõttu. Tulenevalt OÜ M 16.03.2010 tervisekontrollist on hagejale vastunäidustatud töötamine öisel ajal ja otseses tolmukeskkonnas. Kostja oleks saanud hageja tööle rakendada päevasel ajal ja oleks võinud parandada kaubalaos ventilatsioonitingimusi, millistel tingimustel oleks hageja saanud jätkata töötamist kostja juures. Kostja ei andnud hagejale kasutamiseks ka eririietust ja individuaalseid kaitsevahendeid nagu tolmufiltriga respiraator, prillid, näomask. Tulenevalt riskianalüüsist (tl 41-44) puudub kostja laos kohtäratõmbeventilatsioon ning nädalavahetusel ning öösiti oli kostja laos ventilatsioon üldse välja lülitatud ning käivitati alles esmaspäeva hommikul. Kostja kasutas laos konveierite tolmust puhastamiseks sururõhku, mis on kategooriliselt keelatud. Kostja töölepingu lõpetamine TLS § 88 lg 1 alusel ei ole põhjendatud.
14. Eeltoodust tulenevalt on hageja seisukohal, et töölepingu lõpetamine on tühine. Öötöö ja laotolm ei saa olla aluseks kostja poolt töölepingu erakorralise ülesütlemise mõjuvaks põhjuseks.
15. Hageja on tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 6 arvestanud ka viivist 0,07% päevas tasumata 5 550,41 eurolt (86 845 krooni).
Kostja vastuväited
16. Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta hagi rahuldamata.
17. Kostja leiab, et hageja on esitanud hagis uue nõudena viivise välja mõistmise nõude, mida hageja TVK-le ei esitanud, seega ei saa antud nõuet antud menetluses läbi vaadata. Kostja märgib, et viivise nõue on sisuliselt alusetu ja arvestus ebaõige. Hageja soovib saada kostjalt viivist hüvitise summalt 5 550,41 eurolt (86 845 krooni), mis on sisult sanktsioon juhuks, kui töövaidlusorgan tuvastab töölepingu ülesütlemise tühisuse. Seega on hüvitise nõue kõrvalnõue töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõudele. Samuti märgib kostja, et kostja saaks olla viivituses ainult hüvitise netosumma osas, mistõttu on viivise arvestamine brutosummalt ebaõige.
18. Kostja selgitab, et ta ei vaidle vastu, et ütles hageja töölepingu üles TLS § 88 lg 1 alusel töötaja terviseseisundi tõttu, lähtudes OÜ M 16.03.2010 tervisekontrolli otsusest, milles oli välja toodud, et hagejal on vastunäidustatud öötöö ja otsene viibimine tolmu keskkonnas. Kostjal ei olnud võimalik kohandada töökohta ega töötingimusi muuta hagejale sobivaks ja samas ei olnud pakkuda teist tööd. Tervisekontrolli otsuse alajaotuse neljandas punktis on töötervishoiuarst määranud hagejale väga konkreetse vastunäidustuse, s.t keeldu teha öötööd ja viibida otseselt tolmukeskkonnas. Seega ütles kostja töölepingu väga otseselt hagejale keelatud faktorite tõttu.
19. Kostja on seisukohal, et hageja tõlgendab vääralt TLS §-de 87 ja 88 sätteid, jättes tähelepanuta, et TLS § 88 lg 1 alapunktides toodud loetelu on lahtine ja näitlik ning hageja viitab ebaõigesti oma hagiavalduses sisuliselt TLS 88 lg 1 p-s 1 sätestatud töölepingu erakorralise ülesütlemise alusele, st tööandja poolt töölepingu erakorralisele ülesütlemisele, kui töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu). Kostja ei ole töölepingut üles öelnud TLS § 88 lg 1 p 1 alusel, s.o. töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu, mis võib olla üks paljudest töölepingu ülesütlemise alustest, ega ülesütlemisavalduses nimetatud punktile ka viidanud. Kostja ütles töölepingu üles TLS § 88 lg 1 alusel, s.o. töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, milleks antud juhul oli hageja tervislik seisund. TLS § 87 kohaselt võib töölepingu erakorraliselt üles öelda üksnes seaduses toodud mõjuval põhjusel. TLS aga ei näe ette töölepingu ülesütlemise juhtumeid kinnise loeteluna. Sõna „eelkõige“ viitab väga selgelt ja üheselt, et TLS § 88 lg 1 alapunktides toodud alused ei ole lõplik loetelu asjaoludest, mille tõttu võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, väid on lahtine loetelu. Seega võivad esineda ka muud TLS § 88 lg 1 alapunktides nimetamata töötaja isikuga seotud mõjuvad põhjused, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist. Ka kuni 30.06.2009 kehtinud TLS sätestas töövõimetuse või terviseseisundiga seotud alusel töölepingu lõpetamiseks mitu alust.
20. Kostja leiab, et töötajat ei tohi lubada tööle, mis on vastunäidustatud. Isegi juhul, kui seni pole vastav vastunäidustus töö tegemist takistanud või muul moel ilmnenud, võib see edaspidi tuua kaasa tõsisema haigestumise, sh kutsehaigestumise. Seega hageja poolt esitatud väited, et hageja töövõime ei ole vähenenud ning hageja ei ole puudunud töölt viimastel aastatel kordagi isegi ajutise töövõimetuse tõttu, ei ole kostja seisukohalt asjassepuutuvad ega oma sisulist tähendust. Kostja on seisukohal, et töösuhte jätkumine senistel tingimustel arvestamata arsti poolt määratud vastunäidustusi ohustaks oluliselt hageja tervist ning hageja poolt oleks arstliku otsuse eiramine seadusvastane ning ebaeetiline. Ka töökeskkonna riskianalüüsis on välja toodud, et ennetavad meditsiinilised läbivaatused välistavad vastu näidustustega inimeste tööle asumise kontaktis keemiliste ainete või tolmuga. Perioodilised meditsiinilised läbivaatused tagavad võimalike tervisehäirete varajase avastamise, vajadusel toimeainega kontakti lõpetamise ja õigeaegse ravi alustamise, profülaktiliste meetmete rakendamise.
21. Kostja ei nõustu hageja väidetega, et kostja oleks võinud rakendada hageja tööle päevasel ajal ja oleks võinud parandada kaubalaos ventilatsioonitingimus, millisel juhul oleks saanud hageja jätkata töötamist kostja juures. Kostja on teinud kõik endast oleneva tagamaks töökeskkonna vastavuse kehtestatud nõuetele ja normidele, kuid laotöö spetsiifika kohaselt ei ole täiesti tolmuvaba keskkonda võimalik luua. Laos töötavad töötajad kõrge riskitasemega töökeskkonnas ning üheks ohuteguriks on riskianalüüsi kohaselt ka tolm. Kostja on teinud kõik võimaliku, et tolmu kogust laos viia miinimumini, sh on laos nõuetekohane sundventilatsioon, kuid tolm ning sellega pidev kokkupuude, samuti töötamine pakendimaterjalidega, on laos töötamisel kui ka pakendite transpordil vältimatu, sõltumata ajavahemikust, st sõltumata kas töötatakse päeval või öösel.
22. Hageja väited, et laos puudus kohtäratõmbeventilatsioon on kontekstist välja tõmmatud. Laos tervikuna kohtäratõmbeventilatsiooni rakendamine ei ole praktikas võimalik. Seetõttu on kostja laoruumides nõuetel vastav automatiseeritud sundventilatsiooni süsteem. Hageja väide, et nädalavahetusel ja öösiti oli ventilatsioon kostja laos väljalülitatud ning käivitati esmaspäeva hommikul tööpäeva alguses, on asjatundmatu, alusetu ning ebaõige. Kostja sundventilatsioon on automatiseeritud, st töötab lakkamatult, sõltumata kellaajast või nädalapäevast. Võimalike rikete korral reageeritakse koheselt. Kostja soovib rõhutada, et arvestades kostja äritegevuse eripära, milleks on humaanravimite ja muude meditsiinitoodete käitlemine on seadusandja kehtestanud väga ranged eeskirjad ja nõuded antud äritegevuses kasutatavatele ruumidele ning kostja on arvestanud ning täidab kõiki õigusaktidega kehtestatud kvaliteedinõudeid.
23. Hageja väide suruõhu kasutamine konveierite puhastamiseks tolmust on samuti kontekstist välja rebitud, asjatundmatu ja ei ole asjakohane. Hageja poolt viidatud suruõhu kasutamine käsitleb tolmurikaste tööde tegemiseks kasutatava ruumi puhastamise nõudeid, sh on keelatud kuivtolmu laialipuhumine suruõhuga. Laoruumides tervikuna ei ole antud säte asjakohane ning laoruumide puhastamisel kostja suruõhku ei kasuta. Suruõhku kasutatakse konveieri detailide puhastamiseks, kasutades selleks spetsiaalselt kohandatud mobiilset puhastusseadet, kuid antud tegevuse käigus õhku paisatava tolmu kogus on minimaalne.
24. Kostja on hagejale väljastanud tööriided ning kindad. Tavaolukorras ei ole nõutav muude kaitsevahendite kasutamine autojuht-ekspediitori ametikohal. Hageja ei ole ka ise muude kaitsevahendite osas soovi avaldanud. Ühegi kaitsevahendite kasutamine ei välista aga 100% töötaja kokkupuudet tolmuga, muuhulgas selle sattumist nahale ja riietele, kust võivad tolmud edasi levida. Kostja juhib ka tähelepanu, et näiteks pakenditolmuga puutub autojuht-ekspediitor kokku mitte üksnes töötamisel laos, vaid ka transportimisel.
25. Kostja märgib, et kostja ei keeldunud hagejale teise töö pakkumisest, vaid seda lihtsalt ei olnud võimalik pakkuda, kuna vabad ametikohad puudusid ja majandussituatsioonist tulenevalt ei ole võimalik ega vajalik uusi ametikohti luua. Üksnes autojuhi ametikohta kostjal ei ole, nii autojuht- ekspediitorite kui ka autojuht-laotöötajate ametikohad on seotud laotööga ja pakendite transpordiga. Samuti ei ole kostjal võimalik kohandada töökohta ega muuta töötingimusi töötajale sobivaks, st välistada arstliku otsusega vastunäidustatud töötingimused, s.o. kokkupuude tolmuga ja pakendimaterjalidega. Tööandja põhitegevuseks on logistika-ja laoteenuse osutamine ning ka kõik töökohad on otseselt seotud laos viibimisega, mis omakorda tähendab kokkupuutumist tolmuse keskkonnaga. Laos töötamine on aga hagejale arsti otsusel vastunäidustatud sealse toimu tõttu. Kostja on lisaks ka seisukohal, et öötöö asendamine päevasel ajal töötamisega ei mõjutaks ega muudaks hageja töökeskkonna tingimusi ega välistaks kokkupuute tolmuse keskkonnaga.
26. Kostja ei nõustu hageja seisukohaga, et hageja oleks pidanud töölepingu ülesütlemisest ette teatama 90-päeva. Kostja on seisukohal, et tugines õigelt TLS §-le 97 lg 3, mille kohaselt võib tööandja töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist etteteatamistähtaja lõppemiseni. Kostja leiab, et tervisekontrolli tulemusena määratud vastunäidustused on eriti mõjuv põhjus töölepingu ülesütlemiseks etteteatamiseta. Vastasel korral oleks hageja tervise ohustamine jätkunud etteteatamistähtaja võrra.
27. Otsitud ja meelevaldne on hageja väide, et hagejal oli õigustatud ootus saada kostjalt koondamine tingituna hageja pikaajalisest tööstaažist, mis on enam kui 16 aastat kostja juures, kuna koondamise korral oleks hageja pidanud saama kolme kuulise etteteatamistähtaja või selle eest kompensatsiooni, samuti seadusejärgse 3 kuulise koondamishüvitise. Vastavalt TLS § 89 tuleneb seaduslik alus koondamiseks tööandja majanduslikest põhjustest, ning töölepingu võib erakorraliselt koondamise tõttu üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (TSL
§ 89 lg 1). Antud juhul ei esine ühtegi eelpool nimetatud alust, mis annaks kostjale õiguse hageja koondada. Seega ei ole hageja seisukoht ning õigustatud ootus millegagi põhjendatud ning on alusetu.
28. Kuigi töölepingu ülesütlemine oli seaduslik ja puudub alus hüvitise väljamõistmiseks, juhib kostja tähelepanu, et hageja esitatud hüvitise summa arvestus kolme kuu keskmise töötasu ulatuses on ebaõige. Hageja ühe kuu keskmine töötasu on 1 033,45 eurot (16 170 krooni), seega kolme kuu keskmine töötasu on 3 100,35 eurot (48 510 krooni).
Kohtuotsuse põhjendused
29. Kohus lahendab antud asja tulenevalt TsMS § 403 kirjalikus menetluses poolte nõusolekul.
30. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele alljärgnevatel põhjendustel.
31. TsMS § 436 lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
32. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja töötas kostja juures 23.04.1998 sõlmitud töölepingu nr
010498 alusel alates 01.04.1998 autojuhina (staaži arvestus alates 19.01.1994) ja alates 01.04.2008 autojuht-ekspediitorina (tl 16-31, 36-37). Hageja tööülesanneteks oli kaupade laadimine ja transport, tagastatud kaup, saatedokumendid ja taara käitlemine, suhtlemine kliendiga ning transpordivahendi kasutamine ja hooldamine (tl 32-34).
Samuti puudub vaidlus, et 08.04.2010 ütles kostja hagejaga töölepingu erakorraliselt üles (tl 38) ja lõpetas 08.04.2010 hagejaga töölepingu TLS § 88 lg 1 alusel töötaja terviseseisundi tõttu (tl 39).
33. Poolte vahel on vaidlus selles, kas töölepingu ülesütlemine TLS § 88 lg 1 alusel tulenevalt TLS
§ 97 lg 3 ilma etteteatamiseta oli seaduslik või mitte.
TLS § 87 lg 1 kohaselt töölepingu võib erakorraliselt üles öelda üksnes käesolevas seaduses ettenähtud mõjuval põhjusel, järgides käesolevas seaduses ettenähtud etteteatamistähtaegu. TLS
§ 88 lg 1 kohaselt tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist. TLS § 97 lg 3 järgi käesoleva seaduse § 88 lõikes 1 nimetatud alusel võib tööandja töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Töölepingu ülesütlemine TLS § 88 lg 1 alusel on kohaldamise eelduseks mõjuva põhjuse olemasolu, millede loetelu on lõike 1 punktides 1-8. Seaduses puudub viide, et tegemist oleks lahtise ja näitliku loeteluga nagu kostja väidab.
08.04.2010 ülesütlemisavalduse kohaselt ütles kostja hagejaga töölepingu üles lähtudes OÜ M
16.03.2010 tervisekontrolli otsusest (TVK toimik tl 67), kuna tervisekontrolli tulemuste kohta on välja toodud: „vastunäidustatud on öötöö ja otsene viibimine tolmukeskkonnas (laotolm – pakendpapp vm)“. Kuna autojuht-ekspediitorina töötades täidab hageja tööülesandeid laos ja laotööl, pakendite transportimisel ning laadimisel puutub hageja kokku vältimatu laotolmu ja pakendipapiga, siis ei ole kostjal võimalik vältida mitte mingisugusel moel hagejale vatsunäidustatud tolmu ja pakenditega kokkupuudet. Kostja väitel ei ole võimalik kohandada töökohta ega töötingimusi muuta töötajale sobivaks ja samas ei ole pakkuda teist tööd, mistõttu teatas kostja hagejale juhindudes TLS § 97 lg 3 hageja sõlmitud töölepingu nr 010498 üles ütlemisest 08.04.2010 TLS § 88 lg 1 alusel töötaja terviseseisundi tõttu. (tl 38). Seega on kostja selgelt viidanud 08.04.2010 ülesütlemisavalduses ja töölepingu lõpetamises, et on lõpetanud kostjaga töölepingu terviseseisundi tõttu.
Kooskõlas kehtiva seadusega võib terviseseisundi tõttu tööandja öelda töölepingu üles, kui töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu). Töövõime vähenemist terviseseisundi tõttu eeldatakse, kui töötaja terviseseisund ei võimalda tööülesandeid täita nelja kuu jooksul (TLS § 88 lg 1 p 1). TVK
02.08.2010 toimunud istungil tunnistas kostja, et hagejal ei ole esinenud terviseseisundit, mis takistaks hagejal töö tegemist ning, et hageja on tööga toime tulnud ega ole pikka aega viibinud isegi ajutisel töövõimetuslehel (TVK toimik tl 5-6), vastupidiseid tõendeid kostja hageja terviseseisundi kohta esitanud ei ole. Kostja ei ole tõendanud, et kostjal ei olnud võimalik kohandada töökohta ega töötingimusi muuta töötajale sobivaks. OÜ M on 27.11.2008 koostanud kostja töökeskkonna riskianalüüsi, kus on toonud välja asjaolud, kuidas kemikaalide ja tolmu kahjustused ära hoida või nende mõju vähendada ning, millised abinõud kasutusele võtta (tl 41-45). Eeltoodu töökeskkonna riskianalüüs puudutab kõiki töötajaid, kes eelmärgitud töökeskkonnas töötavad. Seega kostjal on kohustus töökeskkonda parendada ja võtta kasutusele abinõud, mis viiks töötaja tervisele mõju minimaalse riskini. Kohus leiab, et tööandja kohustus on anda töötajatele vajalikud kaitsevahendid (sh kaitseprillid, respiraatorid, näomaskid), mis on nimetatud OÜ M analüüsis. Seega kostja vastuväide, et hageja ei küsinud kaitsevahendeid on ainetu. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et võttis kõik võimalikud abinõud kasutusele enne töölepingu lõpetamist. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et kostjal puudus alus hagejaga töölepingu lõpetamiseks, kuna TLS § 88 lg 1 sätestatud eeldused lõpetamiseks puuduvad.
34. TLS § 104 lg 1 kohaselt on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine. Kuna töölepingu ülesütlemiseks puudus seaduslik alus, siis on kohus seisukohal, et ülesütlemine on tühine.
35. TLS § 107 lg 1 alusel kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. TLS § 107 lg 2 järgi käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul lõpetab kohus või töövaidluskomisjon tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. TLS § 97 lg 2 p 4 alusel erakorralisest ülesütlemisest peab tööandja töötajale ette teatama, kümme ja enam tööaastat – vähemalt 90 kalendripäeva. Kuna hagejaga töölepingu lõpetamiseks puudus seaduslik alus, tuleb tööleping lugeda lõppenuks alates 07.07.2010, mis on alates
08.04.2010 peale 90 päevase tähtaja möödumist.
36. TLS § 109 lg 1 kohaselt kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Hageja palub kostjalt välja mõista kolme kuu hüvitise summas 5 550,41 eurot (86 845 krooni). TVK-le esitatud hageja palgatõendi kohaselt on hageja keskmine töötasu
1 033,45 eurot (16 170 krooni) (TVK tl 80), seega on kolme kuu töötasu 3 100,35 eurot (48 510 krooni), mis kuulub ka kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.
37. Kohus leiab, et hageja viivise nõue ei kuulu rahuldamisele, kuna hageja ei esitanud nõuet TVK-le. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et hüvitis on sanktsioon töölepingu ülesütlemise tühisuse eest, millelt viivist ei arvestata.
Menetluskulud
38. TsMS § 162 lg 1 ja 2 sätestavad, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti ning pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kooskõlas TsMS § 162 lg-ga 1, 2 ja 3 jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
Vastavalt TsMS § 174 lg 1 menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Maire Lukk
Kohtunik
Hea külastaja!
Tasuta materjalide printimine meie kodulehelt ei ole lubatud. Materjali tellimiseks sisesta oma e-kirja aadress ja valitud materjalid saadetakse e-kirjaga. Sisestatud e-kirja aadress säilitatakse meie andmebaasis ja sellele saadetakse tulevikus kord kuus uudiskiri. E-kirja aadress on kaitstud ja me ei levita seda.
heade soovidega Heli Raidve Tööõigusabi
Tasuta materjalide printimine meie kodulehelt ei ole lubatud. Materjali tellimiseks sisesta oma e-kirja aadress ja valitud materjalid saadetakse e-kirjaga. Sisestatud e-kirja aadress säilitatakse meie andmebaasis ja sellele saadetakse tulevikus kord kuus uudiskiri. E-kirja aadress on kaitstud ja me ei levita seda.
heade soovidega Heli Raidve Tööõigusabi