Harju maakohtu 30 detsembri 2011 otsus kohtuasjas
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Meelis Eerik
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. detsember 2011.a Tallinn
Tsiviilasja number
2-10-52304
Tsiviilasi
RK(K , isikukood XXX, elukoht XXX) hagi OÜ RGR (registrikood XXX, asukoht XXX) töövaidluses ja vastuhagi kahju hüvitamiseks
Hagihind
753,14 eurot (11 784 krooni)
Vastuhagi hind
2 150,31 eurot (33 645 krooni)
Kohtuistungi toimumise aeg
13. detsember 2011.a
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja advokaat Grete Lind
Kostja seaduslik esindaja AM Tõlk Jelena Kremez
RESOLUTSIOON
1. Hagi rahuldada osaliselt.
2. Välja mõista OÜ-lt RGR 708,17 eurot RKkasuks.
3. Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata.
4. Jätta vastuhagi rahuldamata.
5. Tühistada Harju Maakohtu 26.10.2010 määrusega seatud hagi tagamise abinõu, millega peatati Põhja inspektsiooni töövaidluskomisjoni 27.09.2010 otsuse töövaidlusasjas 9.4-02/2485/10 resolutsiooni p 4 viivitamata täitmine.
Menetluskulude jaotus
6. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva
jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest.
Töövaidluskomisjoni otsus
10.08.2010 töövaidluskomisjonile esitatud avalduses palus hageja tunnistada tühiseks töölepingu ülesütlemine kostja poolt, lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel, mõista tühise ülesütlemise hüvitamiseks kolme kuu keskmine töötasu 42 314,60 krooni, 2010a juuni töötasu
11 989,08 krooni ja puhkusetasu 7 440 krooni.
Töövaidluskomisjoni 27.09.2010 otsusega töövaidlusasjas nr 9.4-02/2485/10 rahuldati hageja avaldus kostja vastu osaliselt. Töövaidluskomisjon jättis rahuldamata hageja nõude
12.07.2010 töölepingu ülesütlemise tühiseks tunnistamiseks ja töölepingu 12.07.2010 ülesütlemisega mittelõppenuks, töölepingu lõpetamiseks TLS § 107 lg 2 alusel ja tühise ülesütlemise hüvitise 42 314,64 krooni väljamõistmiseks.
Töövaidluskomisjon tunnistas töölepingu lõppenuks 12.07.2010 ülesütlemisega. Töövaidluskomisjon mõistis kostjalt hageja kasuks välja 2010a juuni töötasu 11 784 krooni. Rahuldamata jäi puhkusetasu 7 440 krooni nõue.
Kostja taotlus
22.10.2010 pöördus kostja kohtu poole. 18.06.2010 avastati asutuses vargus. Rida töötajaid
vallandati seoses usalduse kaotamisega varguse toimepanemise eest. Kostja vallandas hageja
28.06.2010 kuna kostja pani toime varguse ja puudus töölt.
Hagejale ei arvestatud ega makstud hüvitist kasutamata puhkuse eest seoses töötasu ümberarvutusega ajavahemikus märts kuni mai 2010 ning kostjale varguse tekitamisega.
Kostja esitas hagejale valesti arvestatud ja makstud töötasu tagastamiseks ajavahemikus
29.03.2010-31.05.2010 summas 3 719 krooni.
Kostja palub kehtetuks tunnistada töövaidluskomisjoni otsuse resolutiivosa p 4, millega mõisteti kostja kasuks välja juuni 2010 töötasu 11 784 krooni.
Juunis hageja: 1) puudus töölt, 2) tööajal pani toime vargusi ning 3) vargusi pani ta toime ka väljaspool tööaega.
1) Hageja pidi juunis töötama 157 töötundi või 20 tööpäeva. Kostja tegi faktiliselt null töötunde või null tööpäevi.
2) Videosalvestusest nähtub, et hageja laadis metalli sõiduautodele ja vedas selle territooriumilt välja.
3) Hageja elektroonilisest kaardist nähtub, millal hageja tuli territooriumile.
Töövaidluskomisjon arvestas töötasu 17 päeva eest, mida on liiga palju ning samuti on ebaõige töötasu suurus.
Kostja vastuhagi
2010a märtsist kuni maini maksis kostja hagejale töötasu ja lisatasu täistööpäevade eest.
Aritmeetilise vea tõttu ei võetud arvesse hageja töölt puudumisi.
Kostja elektronsüsteemi „sissesõit“ ja „väljasõit“ andmete järgi ei olnud hageja tööl 34 tundi. Märtsist maini tasuti hagejale 65 tööpäeva eest 41 492 krooni (bruto). 65 tööpäevas on 520
tundi. Bruto töötasu 34 tunni eest on 2 712 krooni. Kui lisada enammakstud sotsiaalmaks
895,27 krooni ja töötuskindlustusmaks 37,98 krooni kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele 3 645 krooni.
Märtsis, mais ja juunis varastas hageja kostjalt metalli. Mitmete aastate vältel müüs hageja vanametalli VROÜ-le, kelle 1 tonni vanametalli hind on 4 213 krooni (koos käibemaksuga
5 055,60 krooni. Kostja nõuab hagejalt minimaalselt 30 000 krooni.
Kostja täiendas vastuhagi. Hageja varastas kostjalt 7 332 kg musta metalli ja 63 kg roostevaba metalli. Arvestusega 1 kg musta metalli turuhind on 5,06 krooni, on hageja poolt kostjale tekitatud kahju 37 099,92 krooni ehk 2 371,12 eurot. Arvestusega, et 1 kg roostevaba metalli turuhind on 2,10 eurot, on hageja kostjale kahju tekitanud 132,30 eurot. Kostja palub hagejalt välja mõista 2 503,42 eurot.
Hageja vastuväited vastuhagile
Kostja sai enammakstud summast teada 28.06.2010. Nõue töösuhtes tuleb esitada 4 kuu
jooksul. Nõue esitati 15.12.2010. Kostja nõue on aegunud.
Hageja ei puudunud 34 töötundi. Hagejal ei olnud töösisekorraeeskirjadest tulenevat kohustust registreerida oma saabumine ja lahkumine territooriumile elektrooniliselt. Seetõttu ei saa elektronsüsteemi „sissesõit“ ja „väljasõit“ arvestada. Elektroonilist kaarti kasutati faktiliselt vaid siis, kui tööle saabuti autoga või oli vaja autoga klient väravast sisse lasta. Kaart tõstis tõkkepuu.
Hagejalt ei saa nõuda ka maksude hüvitamist.
Kostja nõue kahju hüvitamiseks on aluseta. Kostja ei ole välja toonud töökohustuste rikkumist. Videosalvestised on sedavõrd halva kvaliteediga, et sealt ei ole võimalik isikut tuvastada. Samuti ei nähtu sealt varguste toimepanemist. Varguse toimepanemist ei tõenda ka kaardi kasutamine tõkkepuu tõstmiseks.
Hagejalt ei saa nõuda kahju hüvitamist kui selle suurus ei ole teada.
Kohtu põhjendused
Esmalt vaatleb kohus hagi. Töövaidluskomisjoni otsusele esitas kostja taotluse hageja
töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses. Kohus vaatab hagimenetluses läbi hageja töövaidluskomisjonile esitatud avaldust, asja materjalide juurde on võetud töövaidluskomisjoni toimik viidatud töövaidlusasjas. Kohus tugineb individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 24 lg 4.
Kostja on vaidlustanud töövaidluskomisjoni otsusest üksnes juuni 2010 töötasu summas
11 784 krooni väljamõistmise osas. Kohus lahendab töövaidluskomisjonile esitatud avaldust üksnes vaidlustatud osas.
Puudub vaidlus, et hageja asus kostja juures tööle 07.04.2005 algul abitöölisena ja hiljem gaasilõikajana (tvk t lk 31-35, t lk 34). Tööleping on tunnistatud lõppenuks 12.07.2010 ülesütlemisega vastavalt töövaidluskomisjoni otsusele. Kohus loeb need asjaolud tuvastatuks.
Töövaidluskomisjonile esitatud avalduses väidab hageja, et töötas juunis 2010 17 tööpäeva. Tema ühe kuu brutotöötasu on 14 104,88 krooni. Kostja leiab, et hageja töötas juunis 8 tööpäeva (t lk 24-25). Kohus peab tuvastama mitu päeva hageja juunis 2010 töötas.
Kostja on esitanud tõkkepuu kasutamise aruanded (tvk t lk 36-43, 53, t lk 16, 26-33). Hageja vaidleb sellele tõendile vastu, kuna tõkkepuud kasutati vaid siis, kui tööle tuldi autoga, hagejal ei olnud kohustust oma tööletulek registreerida, seetõttu ei saa antud tõendiga arvestada. Kostja esitatud sisekorraeeskirjade p 3.3 järgi on iga töötaja kohustatud fikseerima oma tööpäeva alguse ja lõpu pääsla kõrval läbipääsu võimaldava magnetkaardiga. Juhul kui tööpäeva algus ja lõpp ei ole fikseeritud pääsla kõrval, siis aeg, mis töötaja veetis ettevõtte territooriumil ei loeta töötajaks. Läbipääsu võimaldav magnetkaart väljastatakse igale töötajale isiklikult. Teiste töötajate magnetkaartide kasutamine on keelatud. Sisekorraeeskirjadel on märge, et kõik töötajad on sisekorraeeskirjaga tutvustatud. Hageja väidab, et temale ei ole neid eeskirju tutvustatud. Kohus nõustub antud juhul hagejaga. Tööle saabumise ja töölt lahkumise kohustuse saab töötajale panna mh sisekorra eeskirjadega. Oluline on see, et antud kohustus oleks töötajale teatavaks tehtud ja üheselt arusaadav. Seejuures on tööandja kohustus tõendada, et töökohustus on töötajale teatavaks tehtud. Antud juhul puudub sisekorraeeskirjadelt hageja allkiri selle kohta, et temale on sisekorraeeskirja tutvustatud. Kolmandate isikute kinnitus ei ole kohtu jaoks piisav. Seetõttu leiab kohus, et hagejal ei olnud kohustust oma tööletulek või töölt lahkumine elektroonilise kaardiga fikseerida ning selle mittetegemist ei saa hagejale ette heita. Kui kostja oleks viidatud sisekorraeeskirja hagejale allkirja vastu tutvustanud, oleks kohtu järeldus olnud teine.
Mis puudutab töökohustuste mittetäitmist tööajal ja töökohas, siis vastavalt TLS § 1 lg 1 allub töötaja tööandja juhtimisele ja korraldustele. See, kui efektiivselt tööandja tööprotsessi juhib ning kui palju võimaldab ta kontrolli puudumise tõttu töötajatel tegeleda muude asjadega, on tööandja enda korraldada ning seda kohus töötajale ette ei heida. Loomulikult on töötajale ette heidetavad õigusvastased teod, kuid nende tõendatuse juurde asub kohus hiljem.
Kohus leiab, et hagejal on õigus töötasule juuni 2010a eest 17 tööpäeva ulatuses. Selles osas ühtib kohtu seisukoht töövaidluskomisjoni omaga. Töölepingus olid pooled kokku leppinud põhipalga suuruseks 10 000 krooni ja lisapalga suuruseks kuni 3 200 krooni kuus (bruto). Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrusest nr 91 keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord § 2 lg 2 kohaselt keskmine töötasu arvutatakse arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud töötasust. Hageja on saanud viimase kuue kuu jooksul töötasu keskmiselt 11 080,50 krooni. Kohus peab põhjendatuks välja mõista juuni
2010 töötasu summas 11 080,50 krooni ehk 708,17 eurot. Töötasu suurus nähtub hageja pangakonto väljavõttest (tvk t lk 18, t lk 35, 88) ja kostja palgaarvestusest (tvk t lk 54, t lk 36,
89).
Seega rahuldab kohus hagi osaliselt. Vaidlustamata osas on töövaidluskomisjoni otsus jõustunud (ITVS § 25 lg 1).
26.10.2010 määrusega on kohus peatanud töövaidluskomisjoni otsuse resolutsiooni p 4 viivitamata täitmise. Hagi osalise rahuldamise tõttu tühistab selle abinõu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 386 lg 4 alusel.
Kostja palub vastuhagis hagejalt välja mõista alusetult saadu 3 645 krooni. 2010a märtsist kuni maini maksis kostja hagejale töötasu ja lisatasu täistööpäevade eest, aritmeetilise vea tõttu ei läinud arvesse hageja puudumised. Hageja leiab, et nõue on aegunud, kuna see tuli esitada 4 kuu jooksul. Kohus nõustub hagejaga. ITVS § 6 lg 1 järgi on töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks on neli kuud. Kostja poolt vaidlustatud periood puudutab märtsi kuni maid 2010 (mai palk maksti välja 31.05.2010). Kostja on kohtusse pöördunud 22.10.2010, seega 4-kuulise tähtaja möödumisega. Hagejal on kostja nõude aegumise tõttu õigus selle täitmisest keelduda. Antud vastuhagi nõue jääb rahuldamata.
Kostja palub vastuhagis hagejalt välja mõista kahju hüvitamiseks 2 503,42 eurot. Kahju seisneb hageja poolt kostjalt varastatud metalli väärtuses.
Võlaõigusseaduse § 1043 järgi teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
Kohus peab tuvastama hageja õigusvastase teo. Kostja on esitanud varguse fakti kohta videomaterjalide kirjelduse (tvk t lk 37, 44-50) ning kohus on läbi vaadanud ka kohtuistungi protokollis märgitud turvasalvestised. Kostja on esitanud hageja poolt tekitatud kahju suuruse tõendamiseks hageja ja OÜ STlepingud, millega on hageja nimetatud isikule müünud musta metalli (t lk 130-147). Hageja väidab, et sai metalli vanaisale kuuluvalt kinnistult ning et ta ei ole kostjalt metalli varastanud.
Esitatud tõendite kohta märgib kohus järgmist. Kostja esitatud lepingud tõendavad, et hageja müüs kolmandale isikule metalli. Antud lepingutest tuleneb küll müüdud metalli kogus, kuid ei tulene üheselt see, et tegemist oli kostja metalliga. Turvasalvestised näitasid, kuidas hageja saabus mitmel kuupäeval (näiteks 11.06.20110, 17.06.2010, 18.06.2010) kostja territooriumile autoga ning lahkus sealt. Auto näis olevat koormatud, kuid turvasalvestistelt ei olnud näha, millega auto koormatud oli. Samuti ei nähtunud turvasalvestistelt seda, et hageja auto peale saaditi metalli. Hageja on küll eitanud, et teda ei ole võimalik kindlaks teha turvasalvestitelt nende kvaliteedi tõttu, kuid hageja ei saa eitada, et tegemist oli tema autoga. Andmed selle auto kohta on hageja andnud enda menetlusabi taotluses. Samuti nähtub, et hageja tootmishoones ei pane töömehed metalli mitte selleks ettenähtud konteinerisse, vaid viivad selle tootmishoonest välja. Kohus mõistab, et need asjaolud on piisavad kostjale, et tööleping usalduse kaotuse tõttu lõpetada nagu seda leidis ka töövaidluskomisjon. Samas on need tõendid liiga kaudsed, et tuvastada konkreetne hageja õigusvastane käitumine ning tekitatud kahju suurus. Kohtu jaoks peab iga käitumisfakt olema konkreetse tõendiga üheselt tuvastatud. Kohus ei saa rajada oma otsust oletusele. Antud juhul ei nähtu tõenditest üheselt, et hageja oleks võtnud kostja metalli, selle laadinud autole ning viinud selle kostja territooriumilt välja. Tõenditest nähtub, et hageja viibis autoga kostja territooriumil, mil kolmandad isikud toimetasid kostja metalliga, kuid hageja rolli sellest ei nähtu. Faktist, et hageja auto näis territooriumilt väljudes koormatud, ei saa kohus teha järeldust, et hageja on kostjalt varastanud 7 332 kg musta metalli ja 63 kg roostevaba metalli. Kohus leiab, et kostja ei ole suutnud oma vastuhagi kahju hüvitamise nõudes tõendada. Kohus jätab vastuhagi rahuldamata.
Menetluskulud jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda, mida võimaldab hagi osaline rahuldamine ja mis kohtu arvates on antud juhul õiglane. Töövaidluskomisjoni pöördus just hageja, mistõttu oli kostja töövaidluskomisjoni otsuse vaidlustamiseks pöörduma kohtusse.
Meelis Eerik
Kohtunik
Hea külastaja!
Tasuta materjalide printimine meie kodulehelt ei ole lubatud. Materjali tellimiseks sisesta oma e-kirja aadress ja valitud materjalid saadetakse e-kirjaga. Sisestatud e-kirja aadress säilitatakse meie andmebaasis ja sellele saadetakse tulevikus kord kuus uudiskiri. E-kirja aadress on kaitstud ja me ei levita seda.
heade soovidega Heli Raidve Tööõigusabi
Tasuta materjalide printimine meie kodulehelt ei ole lubatud. Materjali tellimiseks sisesta oma e-kirja aadress ja valitud materjalid saadetakse e-kirjaga. Sisestatud e-kirja aadress säilitatakse meie andmebaasis ja sellele saadetakse tulevikus kord kuus uudiskiri. E-kirja aadress on kaitstud ja me ei levita seda.
heade soovidega Heli Raidve Tööõigusabi