Harju maakohtu 30. septembri 2011 otsus kohtuasjas 2-10-45483
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Piret Randmaa
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 30. septembril 2011.a. tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas.
Tsiviilasja number
2-10-45483
Kohtuasi
KLhagi OÜ LIvastu saamata jäänud töötasu väljamõistmiseks TLS § 35 alusel ajavahemiku
03.03.2010.a. kuni 16.05.2010.a. eest summas XXXeurot (XXXkrooni) ja hüvitise väljamõistmiseks kolme kuu keskmise palga ulatuses TLS § 91 lg 1 alusel summas XXXeurot ( XXX.- krooni).
Tsiviilasja hind
XXXeurot
Menetlusosalised
Hageja: KL(isikukood XXX, elukoht XXX) Nõustaja Maie Kivi
Kostja: OÜ LI(registrikood XXX, asukoht XXX),
Esindaja Monika Meerents-Luberg (OÜ Munga Õigusbüroo, Aia 8, Pärnu)
Kohtuistungi toimumise aeg
30.08.2011.a.
RESOLUTSIOON.
1. Hagi rahuldada.
2. Välja mõista OÜ LI KL kasuks XXX(üks tuhat ükssada neli eurot ja XXX senti) eurot, millest XXX eurot on keskmine töötasu töö mitteandmise eest TLS § 35 alusel ja XXXeurot on hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel.
Menetluskulude jaotus.
3. Jätta KL menetluskulud OÜ LI kanda.
4. Jätta OÜ LI menetluskulud tema enda kanda.
Menetlusosalistel on õigus taotleda asja menetlenud kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Vaidlustamata asjaolud, menetluse varasem käik ja hageja nõuded.
1. KL töötas OÜ-s LI (endise ärinimega EKOÜ) baaridaam/ettekandja ametikohal poolte vahel
28.02.2004.a. sõlmitud töölepingu alusel alates 01.04.2004.a. (TVK t/l 24-31) tunnitasuga XXX
krooni tunnis alates 01.11.2004.a. (TVK t/l 23).
2. 2006.a. detsembri lõpus jäi hageja rasedus- ja sünnituspuhkusele, mis kestis kuni
29.04.2007.a. Pärast nimetatud kuupäeva jäi ta lapsehoolduspuhkusele.
3. Hageja väidetel soovis ta naasta tööle lapsehoolduspuhkuselt 2010.a. märtsikuus ja teavitas sellest tööandjat tähitud kirjaga 14 päeva ette. Avalduse saatis hageja Äriregistrikeskusest saadud kostja aadressile XXX, Pärnus. Tema saadetud tähitud kiri tööandjale tagastati postiasutusest märkega „tähtaja möödumisel“, sest tööandja ei läinud sellele postiasutusse järele.
4. Kuna tööandja hagejaga kontakti ei võtnud, koondamisteadet ei edastanud ning tööd ei pakkunud, saatis KLOÜ-le LI16.05.2010.a. avalduse sooviga lõpetada tööleping tööandjapoolse töölepingu olulise rikkumise tõttu. Kuna seda avaldust tööandjalt tagasi ei tulnud, arvas hageja, et kostja on selle kätte saanud. Avalduse saatis KLjällegi aadressile XXX, Pärnus. Ka sellele avaldusele tööandja ei reageerinud.
5. 03.06.2010.a. esitas KL Tööinspektsiooni Põhja Inspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse milles palub välja mõista OÜ LI XXX.- krooni. Avaldaja nõue koosneb kolme kuu keskmise palga suurusest hüvitisest TLS § 100 lg 4 alusel summas XXX.- krooni (3 x 4320), puhkusekompensatsioonist 14 päeva eest perioodi 01.01.2006.a – 01.01.2007.a. eest summas
1269,22 krooni ja XXX krooni maksmata palga eest perioodil 03.03.2010.a. kuni 16.05.2010.a., mil kostja ei kindlustanud hagejat tööga.
6. Põhja Inspektsiooni töövaidluskomisjoni otsusega nr 9.4-2/1954-10 5. augustist 2010.a. rahuldati KL avaldus ja OÜ LI mõisteti välja KL kasuks hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses TLS § 100 lg 4 alusel XXX.- krooni, puhkusehüvitis 14 kalendripäeva eest ja keskmine palk ajavahemiku 03.03.2010.a. kuni 16.05.2010.a. eest summas XXX krooni.
7. Töövaidluskomisjoni otsusega ei nõustunud tööandja, kes esitas kohtusse taotluse töövaidlus hagimenetluses läbi vaadata.
8. KL jäi kohtusse esitatud hagiavalduses oma nõuete juurde, väljaarvatud puhkusehüvitise nõue, millest hageja kohtuistungil 30.08.2011.a. loobus.
Hageja ei nõustu kostja väitega nagu oleks kostja määranud talle 10. mail 2007.a. distsiplinaarkaristuseks töölepingu lõpetamise põhjusel, et KL ei ilmunud tööle alates
30.04.2007.a. pärast rasedus- ja sünnituspuhkuse lõppemist. Hagejale sellist käskkirja saadetud ei ole, pealegi ei esitanud kostja sellist dokumenti ka töövaidluskomisjonile, vaid alles kohtule, mis kinnitab, et nimetatud käskkiri on koostatud tagantjärele.
Hageja teavitas kostjat soovist asuda tööle pärast lapsehoolduspuhkust saates avalduse kostja äriregistris märgitud aadressile, kostja ei pakkunud hagejale ei tööd ega teatanud talle ka tema ametikoha koondamisest, millest tulenevalt oli hageja õigustatud nõudma tööandjalt töölepingu lõpetamist TLS § 91 alusel.
9. Hageja väidetel ei ole ta kostjalt saanud temaga töölepingu lõpetamise käskkirja ei tema enda aadressile XXX, Tallinnas ega ka ema aadressile XXX, Tallinnas, kus KL varem elas.
10. Hageja esitas oma nõuete tõendamiseks järgmised dokumentaalsed tõendid: kviitungid, mis kinnitavad OÜ-le LI tähtkirjade saatmist 17.02.2010.a. ja 14.05.2010.a., oma pangakonto väljavõtte perioodi 01.01.2004.a. - 31.12.2006.a. kohta, töölepingu tingimuste muutmise kokkuleppe alates 01.11.2004.a., poolte vahel sõlmitud töölepingu 28.02.2004.a. koos selle lisadega, oma töövõimetuslehe koopia tema rasedus-ja sünnituspuhkusel viibimise kohta ja ümbriku kostjale tähitudkirja saatmisest 19.02.2010.a.
Kostja vastuväited.
Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata.
11. Kostja väidetel ei teavitanud hageja enne rasedus- ja sünnituspuhkuse lõppemist tööandjat, et ta soovib kasutada lapsehoolduspuhkust. Sellest tulenevalt pidi hageja 30.04.2007.a., mil tema sünnituspuhkus lõppes, tööle naasma. Nimetatut aga hageja ei teinud. Kostja väidetel proovis ta hagejat korduvalt kätte saada, kuid ei saanud.
12. 10.05.2007.a. andis kostja juhataja välja käskkirja hagejale distsiplinaarlaristuse määramiseks kuna KL alates 30.04.2007.a. tööle ei ilmunud. Hageja loeti töölt põhjuseta puudunuks ning kostja määras hagejale distsiplinaarkaristuseks töölepingu lõpetamise. Seega lõppes pooltevaheline tööleping 01.05.2007.a.
13. 10.05.2007.a. käskkirja saatis kostja hagejale väidetavalt posti teel aadressile XXX, Tallinnas, sest selle aadressi oli töötaja tööandjale avaldanud oma koduse aadressina. Hageja ei ole vaidlustanud talle distsiplinaarkaristuse määramist.
Eeltoodust tulenevalt puudub hagejal õigus nõuda kostjalt alates 03.03.2010.a tööd, nõuda palka aja eest mil kostja väidetavalt ei kindlustanud hagejat tööga, esitada 10.07.2009.a. kostjale avaldust töölepingu lõpetamiseks TLS § 91 alusel ning saada hüvitust TLS § 100 lg 4 alusel.
Puhkusetasu nõude palus kostja jätta rahuldamata seoses aegumisega ITLS § 6 lg 1 alusel.
14. Oma vastuväidete tõendamiseks esitas kostja dokumentaalse tõendina 10.05.2007.a. EKOÜ juhataja poolt koostatud käskkirja Ksenia Leisile distsiplinaarkaristuse määramisest ja töölepingu lõpetamisest alates 28.02.2004.a.
Kohtuotsuse põhjendused.
15. Pooled ei vaidle selle üle, et
- hageja töötas kostja juures baaridaam/ettekandja ametikohal alates 01.04.2004.a. nende vahel sõlmitud töölepingu alusel;
- hageja tunnitasu suuruseks kostja juures töötamise ajal oli XXX.- krooni tunnis alates
01.11.2004.a.;
- hageja viibis rasedus- ja sünnituspuhkusel 11.12.2006.a. - 29.04.2007.a.
Pooled vaidlevad selle üle
- kas hageja kirjutas kostjale avalduse lapsehoolduspuhkusele jäämiseks pärast rasedus- ja sünnituspuhkuse lõppemist 29. 04.2007.a. või mitte;
- kas töötaja teavitas tööandjat soovist tööle naasta 2010.a. märtsikuus;
- kas töötaja oli õigustatud nõudma temaga töölepingu lõpetamist TLS § 91 alusel 2010.a. maikuus või olid töösuhted töötajaga juba 10.05.2007.a. tööandja poolt lõpetatud.
16. Kohus asub seisukohale, et kostja väide, mille kohaselt määras ta hagejale 10. mail 2007.a. distsiplinaarkaristuseks töölepingu lõpetamise, mistõttu puudus hagejal 2010.a. maikuus alus nõuda temaga töölepingu lõpetamist sel ajal kehtinud TLS § 91 alusel, ei ole tõendatud ega õige.
Kõigepealt ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit oma väite tõendamiseks, et ta hagejale nimetaud käskkirja üldse saatnud on, rääkimata selle tutvustamisest töötajale allkirja vastu nagu sätestas käskkirja koostamisaegne Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse (edaspidi TDVS) § 11 lg 1. Kostja väidetel saatis ta käskkirja aadressile XXX, Tallinnas, mille hageja talle töölepingu sõlmimisel teada oli andnud. Hageja väidetel ta sel aadressil küll enam ei ela, kuid seal elab tema ema, kes talle igal juhul oleks talle saadetud posti edasi andnud. Ühtegi dokumenti tööandja talle saatnud ei ole. Kuna kostja oma väidet millegagi tõendanud ei ole ja hageja sellele vastu vaidleb, on see kostja paljasõnaline ja tõendamata väide. Kostja ei ole tõendanud millegagi ka oma väidet, et KL avaldust lapsehoolduspuhkusele jäämiseks ei esitanud (hageja väidetel ta ei mäleta kas ta seda tegi või mitte), samuti ei ole kostja millegagi tõendanud oma väidet, et ta otsis hagejat taga ja alles seejärel kui hagejat kätte saada ei õnnestunud, vormistas ta käskkirja distsiplinaarkaristuse määramiseks hagejale. Töölepingus on olemas hageja kodune aadress, kus praegu elab hageja ema ja kust hageja väidetel oleks võimalik olnud ka teda kätte saada, samuti tavatelefoni ja mobiiltelefoni numbrid. Seega oleks kostjal olnud hagejaga võimalik igal juhul ühendust saada kui ta seda teha oleks proovinud. Tulenevalt asjaolust, et 10.05.2007.a., s.o. distsiplinaarkaristuse määramise ajal kehtinud TDVS § 12 lg 1 kohaselt loetakse distsiplinaarkaristus töötajale määratuks päevast, mil töötaja andis allkirja dokumendile, millega tööandja vormistas karistuse, ning selline allkiri puudub 10.05.2007.a. kostja käskkirjal, ei ole Ksenia Leisile distsiplinaarkaristust määratud. Kohus on seisukohal, et käesoleval ajal ei kuulu kohaldamisele sama paragrahvi lg 3, sest KL ei lahkunud töölt omavoliliselt, vaid ta asus pärast sünnituspuhkust kasutama lapsehoolduspuhkust, mis ei ole samastatav töölt omavolilise lahkumisega.
17. Edasi kontrollib kohus kas KL väited sellest, et ta soovis lapsehoolduspuhkuse lõpetada ja tööle naasta 2010.a. veebruaris - märtsis on tõendatud või mitte.
Kohus leiab, et hageja poolt kohtule esitatud Eesti Posti kviitungiga 17. veebruarist 2010.a. (TVK t/l 14) ja ümbrikuga (t/l 68), on tõendatud hageja väide, et nimetatud kuupäeval saatis KLLIOÜ-le avalduse, milles ta teatas oma soovist tööle naasta. Ümbrikult on näha, et KL saatis selle tööandjale aadressile XXX, Pärnus. Kohtul puudub alus kahelda KL ütlustes, et ümbrikus oli just vastava sisuga avaldus. Nimetatud kostja aadressi sai KL oma väidetel äriregistri teabesüsteemist ning see vastab tõepoolest kostja tolleaegsele aadressile äriregistris. Hageja poolt esitatud ümbrik tõendab ka seda, et see on tagastatud Ksenia Leisile tähtaja möödumisel. Ümbrikul on vastav tempel. Kohus on seisukohal, et eeltooduga on tõendatud, et KL tegi
17.02.2010.a. OÜ-le LI tahteavalduse tööle naasmiseks pärast lapsehoolduspuhkust ja see tuleb
lugeda kostja poolt kättesaaduks TsÜS § 69 lg 3 kohaselt.
18. Tulenevalt asjaolust, et tööandja ei vastanud töötaja avaldusele ega kutsunud teda tööle, s.o. ei kindlustanud töötajat tööga, vaatamata töötaja tahtevaldusele jätkata tööd kostja juures pärast lapsehoolduspuhkuselt naasmist, oli hagejal õigus kostjale tööleping erakorraliselt üles öelda alates 01.07.2009.a. kehtiva TLS § 91 lg 1 alusel, sest kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei võinud töötaja tööandjalt mõistlikult nõuda enam lepingu jätkamist. Asjaolu, et töötaja on töölepingu töötajale 14.05.2010.a. üles öelnud, on tõendatud Eesti Posti kviitungiga nimetatud kuupäevast (t/l 15), millest nähtub, et KL on sellel kuupäeval saatnud OÜ-le LI tähitud kirja. Kohtul puudub alus kahelda selles, et hageja just selle sisuga avalduse kostjale saatis. Kostja ei ole avalduse saamist hagejalt ka vaidlustanud. Kuna tööandja ei ole vaidlustanud ei töövaidluskomisjoni ega kohtusse esitatud avaldusega või hagiga tööandja avaldust töölepingu lõpetamiseks TLS § 91 lg 1 alusel, tuleb pooltevaheline töösuhe lugeda lõppenuks töötaja poolt töölepingu erakorralise ülesütlemisega alates 14.05.2011.a., sest eelpoolnimetatud alusel ei pea töötaja TLS § 98 lg 2 kohaselt tööandjat töölepingu erakorralisest ülesütlemisest ette teatama kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni.
19. Kuna kohus asus kohtuotsuse p-s 18 seisukohale, et töötajal oli õigus tööleping üles öelda TLS § 91 lg 1 sätestatud alusel, on töötajal õigus nõuda tööandjalt TLS § 100 lg 4 alusel ka hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puudub alus muuta hüvitise suurust tulenevalt sama paragrahvi sama lõike teises lauses sätestatust.
Hüvitise suuruse väljaarvestamisel juhindub kohus Vabariigi Valituse 11.06.2009.a. määrusega nr 91 kehtestatud Keskmise töötasu maksmise tingimustest ja korrast. Tulenevalt asjaolust, et pooled on töölepingus kokku leppinud, et töötaja asub tööle graafiku alusel summeeritud tööajaga ühe kalendrikuu lõikes, mis ei tohi ületada Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud tööajanormi (töölepingu p 4.1), milleks on 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas, kuid kostja kui tööandja ei ole esitanud ei töövaidluskomisjonile ega kohtule tööajatabelit, millest nähtuks kui mitu töötundi töötaja kuue kuu jooksul enne rasedus- ja sünnituseelsele puhkusele jäämist tegelikult töötas, mida tööandja oli kohustatud tegema tol ajal kehtinud Töö- ja puhkeajaseaduse
§ 14 lg 1 kohaselt, tuleb asuda seisukohale, et KL töötas tööandja juures normtundide piires, milleks on 8 tundi tööpäevas ehk 40 tundi nädalas ehk 160 tundi kuus. Kuna pooled olid kokku leppinud, et hageja tunnitasu suuruseks on alates 01.11.2004.a. XXX.- krooni tunnis, oli hageja keskmise palga suuruseks kuus XXX krooni. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele TLS § 100 lg 4 sätestatud hüvitisena XXX.- krooni ehk XXXeurot.
20. Tulenevalt asjaolust, et kohus asus kohtuotsuse p-s 17 seisukohale, et hageja tegi kostjale
17.02.2010.a. tahteavalduse tööle naasmiseks pärast lapsehoolduspuhkusel viibimist ning hageja väidetel soovis ta tööle naasta alates 03.03.2010.a. (TVK t/l 12) ning kohtuotsuse p-s 18 asus kohus seisukohale, et tõendatuks tuleb lugeda, et hageja saatis 14.05.2010.a. kostjale töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse, tuleb asuda seisukohale, et perioodil 03.03.2010.a. –
14.05.2010.a. ei kindlustanud kostja hagejat tööga, millest tulenevalt tuleb kostjal maksta nimetatud perioodi eest keskmist töötasu TLS § 35 alusel.
Kuna hageja palk kostja juures töötamise ajal oli XXX.- krooni tunnis ehk 216.- krooni päevas, oleks hagejal õigus saada keskmist töötasu perioodi 03.03.2010.a. – 14.05.2010.a. eest kokku 84 tööpäeva eest ehk 672 tunni eest, kuivõrd hageja on esitanud aga nõude välja mõista kostjalt nimetatud perioodi eest XXX krooni ehk ühe kuu keskmise palk ja kohus TsMS § 439 kohaselt hageja nõude piire ületada ei tohi, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele TLS § 35 alusel XXX krooni ehk XXX eurot.
Menetluskulude jaotamine.
21. Tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldab hageja nõude kostja täielikult, jäävad KL menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel täielikult OÜ LI kanda ja OÜ LI menetluskulud tema enda kanda.
Tsiviilasja hinna määramine.
22. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa. Hagihinnaks on seega käesolevas asjas XXX.- krooni ehk XXXeurot.
Kohtunik:
Hea külastaja!
Tasuta materjalide printimine meie kodulehelt ei ole lubatud. Materjali tellimiseks sisesta oma e-kirja aadress ja valitud materjalid saadetakse e-kirjaga. Sisestatud e-kirja aadress säilitatakse meie andmebaasis ja sellele saadetakse tulevikus kord kuus uudiskiri. E-kirja aadress on kaitstud ja me ei levita seda.
heade soovidega Heli Raidve Tööõigusabi
Tasuta materjalide printimine meie kodulehelt ei ole lubatud. Materjali tellimiseks sisesta oma e-kirja aadress ja valitud materjalid saadetakse e-kirjaga. Sisestatud e-kirja aadress säilitatakse meie andmebaasis ja sellele saadetakse tulevikus kord kuus uudiskiri. E-kirja aadress on kaitstud ja me ei levita seda.
heade soovidega Heli Raidve Tööõigusabi