Harju maakohtu 6. juuni 2011 otsus kohtuasjas 2-10-53005
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Maire Lukk
Otsuse tegemise aeg ja koht
06. juuni 2011 kell 16.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-53005
Tsiviilasi
VR(registris VR) hagi S OÜ vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja tööle ennistamiseks
Tsiviilasja hind
3 195,58 eurot (50 000 krooni)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja VR (VR) (isikukood XXX, elukoht XXX)
Kostja S OÜ (registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Margo Lemetti (Advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene Tartu osakond, Kaluri 2, 51013 Tartu, e-post margo.lemetti@tgslegal.com)
Kohtuistungi aeg
03.05.2011
RESOLUTSIOON
Jätta VR(registris VR) hagi S OÜ vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja tööle ennistamiseks rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
Välja mõista VR menetluskulud 100% ulatuses S OÜ kasuks.
Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest.
Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.
Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.
Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu.
Menetluse käik
1. Avaldaja VR esitas 12.08.2010 Tööinspektsiooni Põhja Inspektsiooni töövaidluskomisjonile (edaspidi: TVK) avalduse tööandja S OÜ vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja tööle ennistamiseks.
2. TVK 05.10.2010 otsusega (töövaidlusasjas nr. 9.4-2/2507-10) kohaldati nõuete aegumist ja jäeti avaldus läbivaatamata (tl 5).
3. VR ei nõustunud TVK otsusega ja esitas 26.10.2010 kohtule hagiavalduse S OÜ vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja tööle ennistamiseks. Avaldus võeti menetlusse pärast puuduste kõrvaldamist 03.11.2010.
Asjaolud
4. Kostja lõpetas hagejaga töölepingu alates 19.05.2008 TLS § 86 lg 3 alusel. 09.05.2008 teade töölepingu lõpetamise kohta anti hagejale allkirja vastu üle 17.05.2008 (tl 15).
Hageja nõue ja põhjendus
5. Hageja palub tunnistada töölepingu ülesütlemine tühiseks ning ennistada hageja tööle.
6. Hageja selgitab, et ta töötas katlakäitajana XXX linna katlamajas. 19.05.2008 sai kostja hagejalt teate töölepingu lõpetamise kohta, mille kohaselt lõpetati kostjaga tööleping seoses katlamaja automatiseerimisega kuni 01.07.2009 kehtinud TLS § 86 lg 3 alusel. Hageja märgib, et kuni
01.07.2009 kehtinud TLS § 86 on üksteist punkti ning lõige kolm puudub. Seega on kostja rikkunud töölepingu lõpetamise alust, kuna on jätnud märkimata töölepingu lõpetamise aluse formuleeringu.
7. 20.07.2010 sai kostja kätte (tl 16) vastuse oma järelpärimisele OÜ T (tl 17), mis puudutas XXX
linnas automatiseeritud, ilma inimese osavõtuta, katlamajade kasutamise kohta. Kirja kohaselt on
2010 juulikuu seisuga XXX linna katlamajja paigaldatud uued katlad, millede omanik ei ole OÜ T tehnilist kontrolli tellinud, mille tulemusel saab otsustada, kas katelt võib kasutada automaatses režiimis. Kostja rikub pikaajaliselt surveseadme ohutuse seadust, kuna ei telli tehnilise kontrolli läbi viimist. Ilma vastava kontrollita ei ole hagejal õigust otsustada, kas katelt peab teenindama katlakäitaja või mitte ja ilma sellise kontrolli läbiviimiseta on katlakäitajate arvukuse vähendamine tööandja poolt võimalik ainult seadusega põhjendamata töötajate ekspluateerimise suurendamisega riskiga nende elule ning tervisele ja töötervishoiu ja tööohutuse seadus § 13 lg 1 p 5 rikkumisega. Kostjal ei olnud õiguslikku võimalust läbi viia riskide analüüsi ilma tehnilise kontrolli tulemustega arvestamata. Kõik katlad, mis olid varem XXX linna katlamajja paigaldatud olid registreeritud OÜ T ja tööandja oli kohustatud nende teenindamisel kasutama katlakäitaja tunnistusega inimest (tl 18). Uusi katlaid ei saanud kasutada automaatrežiimis ilma tehnilise kontrolli tulemusteta, ilma inimese osavõtuta nende töötamise ajal, seega puudus hageja vallandamiseks põhjus ning kohus peab tuvastama, kas katlamaja automatiseerimine oli töölepingu lõpetamise aluseks. Hageja märgib ka, et oli ainuke katlakäitaja ajal, mil hageja töökoht koondati. Samuti võttis kostja tööle nooremaid töötajaid, kelledele korraldas väljaõppe, et nad saaksid katlakäitaja tunnistused, seega leiab hageja, et hageja koondamise motiiviks oli hageja vanus.
8. Hageja leiab, et kuna temaga lõpetati tööleping 19.05.2008, s.o enne 01.07.2009, siis kuulub antud asjas kohaldamisele kuni 01.07.2009 kehtinud TLS, mille § 143 lg 2 kohaselt töölepingu lõpetamise õigsuse vaidlustamiseks võivad pooled pöörduda töövaidlusorganisse ühe kuu jooksul, arvates päevast, mis järgnes päevale, mil nad said teada või oleksid pidanud saama teada oma õiguste rikkumisest. Hageja sai oma õiguste rikkumisest teada OÜ T kirjast, millise hageja sai kätte
20.07.2010. Hagejale ei olnud teada 19.05.2008, et kostja rikub hageja õigusi. Seega oli hagejal õigus vaidlustada töölepingu lõpetamine ühe kuu jooksul arvates 20.07.2010.
9. Tulenevalt kostja vastusest märgib hageja, et kuna kostja märkis töölepingu lõpetamises olematu põhjuse töölepingu lõpetamiseks, ei saanud hageja vaidlustada töölepingu lõpetamist enne kui hageja sai sellest asjaolust teada. Vastavalt käesoleval ajal kehtivale Majandusministri 2002 määrusele nr
30 pidi seadmete omanik enne seadmete rekonstrueerimist esitama OÜ T projekti muudatustest ja rekonstrueerimisest. Pärast rekonstrueerimise läbiviimist kontrollib OÜ T paigaldatud seadmeid. Seadmete omanik XXX linna katlamaja, kus hageja töötas, ei esitanud OÜ T projekti mingite planeeritavate muudatuste kohta, milline asjaolu on märgitud OÜ T e 21.12.2009 aasta kirjast nr.
5.1-1/970, mis oli saadetud hageja endisele kolleegile. Kiri tõendab, et OÜ T ei olnud informeeritud teiste katelde paigaldamisest, seega oleks imelik, kui hageja teaks rohkem kui OÜ T katlamajas toimuvate muudatuste kohta. Seega kuni OÜ T 16.07.2010 kirja saamist ei saanud hageja kuidagi teada, et kostjal ei olnud õiguslikku võimalust uute katelde ekspluateerimisel kasutada neid automaatses režiimis.
10. Hageja tunnistab, et töölepingu lõpetamise põhjus oli hagejale selge ja arusaadav, kuid töölepingu lõpetamise põhjus, mis on kostja poolt märgitud, puudub. Kostja lõpetas töölepingu hagejaga, kui katlamajas oli pidevalt üks katlakäitaja. Käesoleval ajal on katlamajas samuti üks töötaja, kes täidab katlakäitaja funktsioone. Seega on arusaadav, et kui koondati katlakäitaja töökoht automatiseerimise põhjusel, aga katlakäitaja töö teeb ära mitte mehhanism, vaid ikkagi inimene, siis töölepingu lõpetamise põhjus on märgitud valesti.
Kostja vastuväited
11. Kostja palub hageja nõuete suhtes kohaldada aegumist ning sellest tulenevalt jätta hageja nõuded täies ulatuses rahuldamata.
12. Kostja ei nõustu hageja seisukohtadega aegumise osas. Vastavalt kehtiva töölepingu seaduse
§ 131 lg 2 teisele lausele kohaldatakse töölepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 2009. aasta 1. juulit, Eesti Vabariigi töölepingu seadust. Kostja nõustub, et viidatud õigusnormi järgi kohaldatakse enne 01.07.2009 teostatud töölepingu lõpetamisele, kui töölepinguga seotud toimingule, küll vana seaduse sätteid, kuid sellise töölepingu lõpetamise vaidlustamise suhtes kuuluvad kohaldamisele juba vaidlustamise hetkel kehtiva seaduse sätted. Viidatud õigusnormi eesmärgiks on kohaldada enne uue seaduse jõustumist tehtud toimingutele vana seaduse sätteid, kuid pärast uue seaduse jõustumist tehtavatele toimingutele kuuluvad kohaldamisele juba uue seaduse sätted, milline käsitlus vastab täielikult TLS § 131 lg 1 ja lg 2 koostoimes grammatilisele ja sisulisele tõlgendusele, kuivõrd annab ühese aluse järeldada, et enne uue seaduse jõustumist tehtud toimingutele kohaldatakse vana seadust ja pärast 01.07.2009 tehtavatele töölepinguga seotud toimingutele uut seadust.
13. Käesoleval ajal kehtiva TLS § 105 lg 1 kohaselt peab kohtule hagi või töövaidluskomisjonile avalduse ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitama 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest. Sama paragrahvi 2. lõige täpsustab, et kui hagi või avaldust ei esitata tähtaja jooksul või kui hagi või avalduse esitamise tähtaega ei ennistata, on ülesütlemine algusest peale kehtiv ja leping on lõppenud ülesütlemisavalduses märgitud tähtpäeval. Ka ITVS § 6 lg 2 sätestab, et töölepingu ülesütlemise vaidlustamise nõude aegumise tähtaeg on 30 kalendripäeva ülesütlemisavalduse saamisest. Seega arvestades, et hagejal oli antud juhul kohaldamisele kuuluvate TLS § 105 lg 1 ja ITVS § 6 lg 2 alusel õigus töölepingu ülesütlemist vaidlustada 30 päeva jooksul ülesütlemisavalduse saamisest, on hageja nõuded aegunud, mistõttu tuleb hagiavaldus aegumise tõttu täies ulatuses rahuldamata jätta. Kostja märgib ka, et hageja nõuded oleksid aegunud isegi juhul, kui antud olukorras ei kuulu kohaldamisele hetkel kehtivad TLS § 105 lg 1 ja ITVS § 6 lg 2, vaid kuni
01.07.2009 kehtinud TLS § 143 lg 2 ja ITVS § 6 lg 2, millede kohaselt võivad pooled töölepingu lõpetamise õigsuse vaidlustamiseks pöörduda töövaidlusorganisse ühe kuu jooksul, arvates päevast, mis järgnes päevale, mil nad said teada või oleksid pidanud saama teada oma õiguste rikkumisest. Hageja on väitnud, et hageja sai teada oma õiguste rikkumisest 20.07.2010 läbi OÜ T 16.07.2010 kirja. OÜ T 16.07.2010 kirjast saab järeldada, et ei 16.07.2010 ega ka muudest OÜ T kirjadest ei nähtu asjaolu, justkui oleks kostja poolt hageja koondamine toimunud ebaseaduslikult. OÜ T 16.07.2010 kirjas on vaid nenditud, et kirja koostajale teadaolevalt on vanad katlad XXX katlamajas vahetatud uute vastu, kuid kuna kostja ei ole OÜ T vastavat teenust tellinud, siis ei oska OÜ T ka täpsemalt kommenteerida kostja kateldega seotud detailsemaid asjaolusid. Kostjale jääb arusaamatuks, kuidas ja millisest OÜ T kirjades sisalduvast lausest on võimalik järeldada, justkui kostjal puudus tegelikult põhjendatud vajadus hageja koondamiseks, mistõttu oli tegemist ebaseadusliku töölepingu lõpetamisega. Seetõttu on ka vale hageja väide, mille kohaselt sai ta 20.07.2010 läbi OÜ T 16.07.2010 kirja teada asjaolust, justkui tema koondamiseks 2008 maikuus puudus õiguslik alus. Sellest lähtuvalt tuleb ka kuni 01.07.2009 kehtinud TLS § 143 lg 2 järgi aegumistähtaja arvestamisel lähtuda koondamisteate kättesaamise ajast, millest tulenevalt aegusid hageja nõuded ka hageja poolt viidatud õigusnormide alusel hiljemalt 19.06.2008.
14. Kostja leiab, et hageja nõuded on põhjendamata sisuliselt. Hagejaga on tööleping lõpetatud kooskõlas 19.05.2008 kehtinud seadusandlusele ning töölepingu lõpetamist takistavaid asjaolusid ei olnud. Kostja ei ole töölepingu lõpetamisele kehtestatud protseduurireegleid rikkunud. Hagejale põhjendati ja selgitati töölepingu lõpetamise vajadusi, mille kohta on ka hageja ise omakäelise selgituse ja allkirja andnud töölepingu lõpetamise 09.05.2008 teatele. Seega töölepingu lõpetamise alus ning formuleering olid ja on siiani üheselt selge ka hagejale endale. Kostja leiab, et hageja viited OÜ T vastustele ei ole asjakohased. OÜ T ei oma pädevust teha ettekirjutusi tööandjale töökorralduse organiseerimisel ja töötajate arvu määramisel ettevõttes. OÜ T kontrollpädevusse kuulub surve- ja ohutusseadmete kontroll. Kostja on aga olulisi muudatusi teinud just katlaseadme töö automatiseerimise osas. OÜ T oma 01.09.2010 kirjas nr 2.1-3/406 vaid selgitab hagejale kehtivat seadusandlust, mitte ei asu seisukohale, et kostja ettevõttes ei ole võimalik läbi viia töötajate arvu vähendamist koondamise läbi. Kostja juhatus võttis vastu otsuse rekonstrueerida ja täiendada XXX linna tsentraalkatlamaja automaatikat. Antud otsus oli juhatuse pädevuses ning tulenes äriseadustiku § 174 lõikest 1 ning § 180 lõikest 1. Seoses töö ümberkorraldamisega ja töömahu vähenemisega kasutas tööandja õigust lõpetada hagejaga tööleping vastavalt EVTLS § 86 punktile 3. Seda õigust tööandja kasutaski, makstes töötajale ka kõik seadusest tulenevad hüvitised ja kompensatsioonid.
Kohtuotsuse põhjendused
15. Kohus kuulanud ära hageja, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjendustel. Kostja on palunud asja arutamist tema esindaja osavõtuta.
16. TsMS § 436 lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
17. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja töötas kostja juures katlakäitajana ning hagejaga lõpetati tööleping alates 19.05.2008 sellel ajal kehtinud TLS § 86 p 3 alusel, millise teate hageja on kätte saanud (tl 2).
Poolte vahel on vaidlus selles, kas töölepingu ülesütlemine oli seaduslik või mitte.
18. Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 143 järgi kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja taotleb antud asjas aegumist, seega annab kohus esmalt hinnangu aegumise taotlusele.
Töölepingu seadus (TLS) § 131 lg 2 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu ei välista ega piira lepingupoolte õigusi ega kohustusi, mis on tekkinud enne 2009. aasta 1. juulit. Töölepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 2009. aasta 1. juulit, kohaldatakse senikehtinud seadust. Hagejaga on tööleping küll lõpetatud kuni 01.07.2009 kehtinud
TLS alusel, kuid hageja on vaidlustanud töölepingu ülesütlemise käesoleva seaduse alusel, seega kuulub kohaldamisele toimingu tegemise ajal kehtiv seadus ehk käesoleval ajal kehtiv TLS.
TLS § 105 lg 1 alusel peab kohtule hagi või töövaidluskomisjonile avalduse ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitama 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest. Individuaalse töövaidluse lahendamise seadus (ITVS) § 6 lg 2 alusel töölepingu ülesütlemise vaidlustamise nõude aegumise tähtaeg on 30 kalendripäeva ülesütlemisavalduse saamisest.
Asja materjalidest nähtuvalt lõpetati hagejaga tööleping alates 19.05.2008 TLS § 86 lg 3 alusel, millest hageja sai teada 17.05.2008, mida hageja on kinnitanud oma allkirjaga töölepingu lõpetamise teates (tl 2). Seega on hageja minetanud ühe kuulise tähtaja ning esitatud hagi on aegunud.
19. Eeltoodud põhjendustel on esitatud hagi aegunud ning see tuleb jätta rahuldamata aegumise tõttu. Kuna hagi on aegunud, puudub vajadus tuvastada, kas töölepingu lõpetamine on tühine ning anda hinnang sellega seonduvatele poolte muudele väidetele.
Menetluskulud
20. TsMS § 162 lg 1 ja 2 sätestavad, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti ning pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.
Kooskõlas TsMS § 162 lg-ga 1, 2 ja 3 jätab kohus menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Maire Lukk
Kohtunik
Hea külastaja!
Tasuta materjalide printimine meie kodulehelt ei ole lubatud. Materjali tellimiseks sisesta oma e-kirja aadress ja valitud materjalid saadetakse e-kirjaga. Sisestatud e-kirja aadress säilitatakse meie andmebaasis ja sellele saadetakse tulevikus kord kuus uudiskiri. E-kirja aadress on kaitstud ja me ei levita seda.
heade soovidega Heli Raidve Tööõigusabi
Tasuta materjalide printimine meie kodulehelt ei ole lubatud. Materjali tellimiseks sisesta oma e-kirja aadress ja valitud materjalid saadetakse e-kirjaga. Sisestatud e-kirja aadress säilitatakse meie andmebaasis ja sellele saadetakse tulevikus kord kuus uudiskiri. E-kirja aadress on kaitstud ja me ei levita seda.
heade soovidega Heli Raidve Tööõigusabi