Heli Raidve Tööõigusabi seisukoht Eesti Ametiühingute Keskliidu poolt välja kuulutatud streigi ning Eesti Vedurimeeste Ametiühingu ja Eesti Raudteelaste Ametiühingu poolt välja kuulutatud toetusstreigi õiguspärasuse osas.
Heli Raidve Tööõigusabi seisukoht:
- Eesti Ametiühingute Keskliidu poolt välja kuulutatud streigi, algusega 5.märts 2012, lõputähtaega määramata, õiguspärasuse osas ja
- Eesti Vedurimeeste Ametiühingu ja Eesti Raudteelaste Ametiühingu poolt 8.märtsiks 2012.a välja kuulutatud toetusstreigi õiguspärasuse osas.
Rõhutame, et tegemist on meie büroo arvamusega (seisuga 06.03.2012), mis loodetavasti tekitab konstruktiivset diskussiooni ja muudab seeläbi streikidega seotud küsimused selgemaks.
Arvamusele viitamisel palume järgida autoriõiguse nõudeid ning lisada tekstile link meie kodulehe rubriigile Tasuta materjalid http://www.toooigusabi.ee/tasuta-materjalid.
Heli Raidve
Magister iuris
Faktilised asjaolud
13.02.2012 teatas Eesti Haridustöötajate Liit peale kollektiivse töötüli lahendamise seaduses sätestatud lepitusmenetluse läbimist, et õpetajate üleriigiline streik toimub kolmapäevast reedeni 7-9.märtsil 2012.a (edaspidi Õpetajate streik). Nimetatud info on avalikult kättesaadav Eesti Haridustöötajate Liidu kodulehel aadressil http://www.ehl.org.ee/. Käesolevas arvamuses Õpetajate streigi õiguspärasust ei käsitleta.
17.02.2012.a esitas Eesti Ametiühingute Keskliit (edaspidi EAKL) Vabariigi Valitsusele streigiteate (edaspidi EAKL streik). Nimetatud info on avalikult kättesaadav EAKL kodulehel aadressil http://www.eakl.ee/?pid=75&lang=5&nid=459. Viidatud streigiteatele lepitusmenetlust ei eelnenud. Ajakirjanduses ilmunud informatsiooni kohaselt kuulutasid EAKL streigi välja EAKL 17 töötajat.
17.02.2012.a streigiteates Vabariigi Valitsusele esitas Eesti Ametiühingute Keskliit kolm nõuet:
- alustada viivitamatult kolmepoolseid läbirääkimisi ja sõlmida kokkulepe, mis lahendaks töötukassa reservidega seotud probleemid ning sätestaks seaduses töötuskindlustuse eelarve tasakaalu põhimõtte;
- täiendada Riigikogu menetluses olevat kollektiivlepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu 153 SE ametiühingute tehtud muudatusettepanekutega;
- lõpetada Riigikogu õiguskomisjoni algatatud töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu menetlus.
Streigiteate kohaselt alustab EAKL streiki esmaspäevast, 5.märtsist 2012, streigi lõpukuupäeva määramata.
02.03.2012 teatasid Eesti Raudteelaste Ametiühing, Eesti Vedurimeeste Ametiühing ja Edelaraudtee Vedurimeeste Assotsiatsioon raudtee-ettevõtetele, et korraldavad 08.03.2012. „ööpäevase (kestvusega 24 tundi) toetusstreigi Eesti Ametiühingute Keskliidu streiginõuete toetamiseks“.
Seisukoht Eesti Ametiühingute Keskliidu poolt välja kuulutatud streigi, algusega 5.märts 2012.a, lõpukuupäeva määramata, õiguspärasuse osas.
2.1 Ametiühingute seaduse § 18 lg 1 p 6 kohaselt: pädevuse teostamiseks on ametiühingutel õigus oma eesmärkide saavutamiseks korraldada seadustes ettenähtud korras koosolekuid, miitinguid, tänavarongkäike, pikette ja streike.
Ainus seadus, mis reguleerib ametiühingute poolt streigi korraldamist, on kollektiivse töötüli lahendamise seadus (edaspidi KTLS).
KTLS § 13 kohaselt tekib töötajatel, töötajate ühingul või liidul õigus korraldada töötüli lahendamiseks streik üksnes siis, kui töörahu kohustus ei kehti, kui kollektiivse töövaidluse lahendamise seaduses ettenähtud lepitusprotseduurid on täidetud, kuid leppimist ei saavutatud või ei peeta saavutatud kokkuleppest kinni või ei täideta kohtuotsust.
KTLS § 22 lg 2 kohaselt on streik, millele ei ole eelnenud läbirääkimisi ja lepitustoiminguid, ebaseaduslik.
KTLS § 22 lg 3 kohaselt on streik, mille väljakuulutamisel või korraldamisel on rikutud kollektiivse töötüli lahendamise seaduses sätestatud korda, ebaseaduslik.
Eesti Ametiühingute poolt 17.02.2012 välja kuulutatud ja 5.märtsil alanud streigile ei eelnenud läbirääkimisi ning EAKL ei ole enne streigi väljakuulutamist täitnud seaduses sätestatud lepitustoiminguid, seega rikkus EAKL 17.02.2012.a streigi väljakuulutamisel kollektiivse töötüli lahendamise seaduses sätestatud korda. Lähtudes eeltoodust on EAKL rikkunud streigi väljakuulutamisel seaduses sätestatud korda ning Eesti Ametiühingute Keskliidu poolt 17.02.2012.a välja kuulutatud streik, algusega 5.märts 2012.a, on ebaseaduslik.
2.2 EAKL poolt välja kuulutatud streigi näol on tegemist riigi/valitsuse vastu suunatud poliitilise streigiga, mitte kollektiivse töötüliga, seega on EAKL poolt 17.02.2012 välja kuulutatud streik ka nimetatud põhjusel ebaseaduslik.
KTLS § 1 kohaselt reguleerib viidatud seadus kollektiivse töötüli lahendamise ning streigi ja töösulu väljakuulutamise ning korraldamise korda.
KTLS § 2 lg 2 kohaselt on streik töökatkestus, mis toimub töötajate või töötajate ühingu või liidu algatusel, saavutamaks tööandjalt või tööandjate ühingult või liidult järeleandmisi seaduslikes tööalastes nõudmistes.
KTLS § 3 lg 1 kohaselt on kollektiivse töötüli poolteks tööandja või tööandjate ühing või liit ning töötajad või töötajate ühing või liit.
EAKL esitas 17.02.2012.a streigiteate Vabariigi Valitsusele, kes ei ole EAKL-le tööandja, samuti ei ole Vabariigi Valitsuse näol tegemist tööandjate ühingu või liiduga.
EAKL poolt Vabariigi Valitsusele esitatud streigiteates esitas EAKL kolm nõuet, millest üks puudutas töötukassast ja töötuskindlustust ning kaks Riigikogu menetluses olevaid eelnõusid. EAKL on avalikes pöördumistes korduvalt kinnitanud, et tegemist on poliitilise streigiga, mis ei ole suunatud tööandjate vastu.
EAKL on väitnud, et ametiühingute õigus korraldada poliitilisi streike tuleneb rahvusvahelisest õigusest, konkreetset viidet vastavale õigusnormile ei ole esitatud.
ÜRO rahvusvaheline pakt majandus-, sotsiaal- ja kultuuriõiguste kohta (Eestile siduv) artikkel 8 kohaselt kohustuvad paktist osavõtvad riigid tagama … streigiõiguse, tingimusel, et seda kasutatakse vastavuses iga riigi õigusega.
Parandatud ja täiendatud Euroopa Sotsiaalharta artikkel 6 (Eesti poolt täies osas ratifitseeritud) p 4 kohaselt kohustuvad lepingupooled tunnustama töötajate ja tööandjate õigust korraldada ühisaktsioone huvikonfliktide korral, sealhulgas õigust streikida, järgides kohustusi, mis tulenevad varem sõlmitud kollektiivlepingutest.
Eesti Vabariigi põhiseaduse § 29 kommentaaridest nähtub, et parandatud ja täiendatud Euroopa Sotsiaalharta praktika kohaselt on lubatud streigiõigust piirata, kui streik kavatsetakse korraldada otseselt poliitilistel eesmärkidel.[1]
Eeltoodust nähtub, et EAKL poolt välja kuulutatud streigi näol ei ole tegemist kollektiivse töövaidlusega, mille edutu lahendamine võimaldaks viimase abinõuna kuulutada välja streiki.
EAKL poolt välja kuulutatud ja riigi/valitsuse vastu suunatud streigi näol on tegemist poliitilise streigiga.
Kuna ametiühingutel on ametiühingute seaduse § 18 lg 1 p 6 kohaselt õigus korraldada streike seaduses ettenähtud korras, poliitilise streigi korraldamist seadus ei reguleeri ning KTLS sätestatud kollektiivsest töötülist tuleneva streigiga käesoleval juhul tegemist ei ole, siis järelikult on EAKL poolt 17.02.2012.a välja kuulutatud streik ebaseaduslik.
2.3 Puudub huvikonflikt, mis võimaldaks EAKL streiki välja kuulutada, seega on 17.02.2012 EAKL poolt välja kuulutatud streik ka nimetatud põhjusel ebaseaduslik.
Olenevalt sellest, millest töösuhte osapoolte vaheline töötüli esile kerkib, eristatakse kahte tüüpi töötülisid:
- Huvikonflikt – töötüli tõusetub läbirääkimistel kokkuleppele mitte jõudmisest. Huvikonflikti korral saavad pooled pöörduda riikliku lepitaja poole töötüli lahendamiseks. Huvikonflikti puhul on võimalik rakendada streigiõigust.
- Õiguskonflikt – töötüli tõusetub lepinguliste kohustuste (kollektiivlepingu) mitte täitmisest. Õiguskonflikti korral saavad pooled pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtusse. Õiguskonflikti puhul ei ole streigiõiguse rakendamine lubatud.
Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 28 kohaselt on töötajatel ja tööandjatel või nende vastavatel organisatsioonidel kooskõlas Euroopa Ühenduse õiguse ja siseriiklike õigusnormidega õigus . . . huvikonfliktide korral võtta oma huvide kaitseks ette ühisaktsioone, sealhulgas streik.
Siinkohal tuleb rõhutada, et nimetatud õigust kohaldatakse üksnes huvikonfliktide korral, so siis, kui kehtivat kollektiivlepingut olemas ei ole ja töötüli tõuseb uute õiguste kollektiivlepingu kaudu kehtestamise pinnalt.
Parandatud ja täiendatud Euroopa Sotsiaalharta artikkel 6 (Eesti poolt täies osas ratifitseeritud) p 4 kohaselt kohustuvad lepingupooled tunnustama töötajate ja tööandjate õigust korraldada ühisaktsioone huvikonfliktide korral, sealhulgas õigust streikida, järgides kohustusi, mis tulenevad varem sõlmitud kollektiivlepingutest.
Nimetatud sätte osas on Euroopa sotsiaalõiguste komitee selgitanud: „Artikkel 6 (4) kehtib huvikonfliktide kohta, so üldkonfliktide kohta, mis käsitlevad kollektiivlepingut. See ei puutu õiguskonfliktidesse, so neisse, mis on seotud kollektiivlepingute olemasolu, kehtivuse ja tõlgendamise ning kollektiivlepingu rikkumisega“.[2]
ÜRO rahvusvaheline pakt majandus-, sotsiaal- ja kultuuriõiguste kohta (Eestile siduv) artikkel 8 kohaselt kohustuvad paktist osavõtvad riigid tagama … streigiõiguse, tingimusel, et seda kasutatakse vastavuses iga riigi õigusega.
Eestile õiguslikult mittesiduvas, kuid Euroopa Ühenduse õigusesse inkorporeeritud Euroopa Ühenduse töötajate põhisotsiaalõiguste harta § 13 kohaselt „Õigus pöörduda huvikonflikti korral ühisaktsiooni poole sisaldab siseriiklikust regulatsioonist ja kollektiivlepingutest olenevalt streigiõigust“. Seegi aluspõhimõte peab silmas vaid huvikonflikte.
Käesoleval juhul töötajate ja tööandjate vahel huvikonflikti ei ole, st puudub töötajate ja tööandjate vaheline vaidlus, mis oleks tingitud kokkuleppele mitte jõudmisest. Kuna puudub huvikonflikt, mis võimaldaks EAKL rakendada streigiõigust, siis on EAKL poolt 17.02.2012.a välja kuulutatud streik, algusega 05.märts 2012.a, ka nimetatud põhjusel ebaseaduslik.
Seisukoht Eesti Vedurimeeste Ametiühingu ja Eesti Raudteelaste Ametiühingu poolt 8.märtsiks 2012.a välja kuulutatud toetusstreigi õiguspärasuse osas.
2.4. Ebaseadusliku streigi toetamiseks ei ole võimalik korraldada toetusstreiki, seega on ka Eesti Raudteelaste Ametiühingu ja Eesti Vedurimeeste Ametiühingu poolt 8.märtsiks 2012.a välja kuulutatud toetusstreik ebaseaduslik.
Eesti Raudteelaste Ametiühing ja Eesti Vedurimeeste Ametiühing teatasid 2. märtsil raudtee-ettevõtetele, et korraldavad 8.märtsil 2012.a „ööpäevase (kestvusega 24 tundi) toetusstreigi Eesti Ametiühingute Keskliidu streiginõuete toetamiseks“.
Ebaseadusliku streigi toetamiseks ei saa korraldada seaduslikku toetusstreiki. Õiguslikult ei ole vahet, kas töötajad osalevad ise ebaseaduslikus streigis või töötajad toetavad toetusstreigiga ebaseaduslikku streiki. Mõlemal juhul toetavad töötajad ebaseaduslikku, st seadusevastast tegevust, mis on keelatud.
Eeltoodust nähtub, et Eesti Raudteelaste Ametiühingu ja Eesti Vedurimeeste Ametiühingu poolt 8.märtsiks välja kuulutatud toetusstreik on ebaseaduslik.
2.5 Käesoleval juhul puudub raudtee-ettevõtete kui tööandjate ning Eesti Raudteelaste Ametühingu ja Vedurimeeste Ametiühingu kui töötajate esindajate vahel huvikonflikt, seega on 8.märtsiks välja kuulutatud toestusstreik ebaseaduslik.
Eelnevast arutlusest nähtub, et Euroopa Liidu põhiõiguste harta, parandatud ja täiendatud Euroopa sotsiaalharta ja ÜRO rahvusvahelise majandus-, sotsiaal- ja kultuuriõiguste pakti kohaselt on streigiõigust lubatud kasutada vaid huvikonflikti korral, st juhul, kui töötüli tõusetub läbirääkimistel kokkuleppele mitte jõudmisest.
Viidatud rahvusvahelised aktid annavad streigiõiguse piiritlemiseks selge suunise – nimelt tuleb streigiõigust tõlgendada huvikonflikti kaudu. Seega ei oma tähtsust, kas streiki nimetatakse lihtsalt streigiks, toetusstreigiks, istumisstreigiks vms – kui poolte vahel huvikonflikt puudub, ei saa töötajad streigiõigust rakendada.
Käesoleval juhul raudtee-ettevõtete ja ametiühingute vahel huvikonflikt ja töövaidlus puudub. Raudtee-ettevõtted ja ametiühingud on 2012.a jaanuaris sõlminud kollektiivlepingud ja need kollektiivlepingud on kehtivad.
Eeltoodust järeldub, et raudtee-ettevõtete ning Eesti Raudteelaste Ametiühingu ja Eesti Vedurimeeste Ametiühingu vahel puudub huvikonflikt ja töövaidlus, seega ei ole töötajate esindajate poolt 8.märtsiks välja kuulutatud toetusstreigi organiseerimine seaduslik.
2.6 Raudtee-ettevõtete ning Eesti Raudteelaste Ametiühingu ja Vedurimeeste Ametiühingu vahel kehtivad kollektiivlepingud välistavad ametiühingute osalemise mistahes vormis streikides.
Raudtee-ettevõtted sõlmisid jaanuaris 2012 Eesti Raudteelaste Ametühinguga ja Eesti Vedurimeeste Ametiühinguga kollektiivlepingud, mille kohaselt kohustusid ametiühingud täitma kollektiivlepingu kehtivuse ajal kollektiivlepingus ettenähtud tingimusi ning mitte korraldama streike.
Raudtee-ettevõtted on kehtivaid kollektiivlepinguid nõuetekohaselt täitnud.
Kollektiivlepingutega on raudtee-ettevõtted leppinud töötajate heaks kokku erinevaid seadusest soodsamaid tagatisi, nt väärtuspalk, õhtuse töö tasu, asendamise lisatasu, õpilaste õppe tasustamine, lisatasu juhendajatele, puhkusetoetus, juubelitähtpäevade toetus, tasuline lisapuhkus sõltuvalt staažist, toetus seoses esmase abiellumise, lapse sünni või pereliikme matusega, esimesse klassi astuja toetus, toetus üldhaigestumise tagajärjel tekkinud puude korral, toetus pensioni ootel isikutele, lapse sünnitoetus, toetus matuseid korraldavale isikule, igakuine rahaline annetus ametiühingule jms.
Raudtee-ettevõtted on kõik eespool kirjeldatud kohustused võtnud kollektiivlepingu sõlmimisel teadmises, et ametiühingud omalt poolt käituvad lojaalselt, sh ei korralda kollektiivlepingu kehtivuse ajal streike. Erinevate raudtee-ettevõtete puhul on need täiendavad rahalised kohustused vahemikus ca 800 000 kuni 1 200 000 eurot aastas.
Hoolimata sellest teatas Raudteelaste ja vedurimeeste ametiühingu ning Edelaraudtee vedurimeeste assotsiatsiooni streigikomitee, et peatavad 8.märtsil seoses toetusstreigiga töö kõikidel raudteedel. Raudteelaste Ametiühingu esimees Oleg Tšubarov on teatanud, et Eesti raudteedel ei veere 8.märtsil ükski vagun ning „Toetusstreik puudutab nii reisijate- kui kaubavedu Edelaraudtee, Elektriraudtee, Eesti Raudtee ja GoRaili ettevõtetes“, streigis osaleb vähemalt 68% Eesti raudteetöötajatest (avalik info, kättesaadav Tööandjate Keskliidu kodulehel aadressil http://www.tooandjad.ee/et/kompetents/uudised/13979-raudteelaste-ametiuehingud-maeaerasid-toetusstreigi-ajaks-8-maertsi.
Lisaks teevad ametiühingud endast oleneva, et raudtee-ettevõtete majandustegevust võimalikult suurel määral kahjustada. Selle näiteks on ametiühingute poolt levitatav juhend „toetusstreigi korraldamine“, milles ametiühingud jagavad toetusstreigis osalejatele järgmisi soovitusi:
- „enne toetusstreigi algust ära avalda tööandjale ega kolmandale isikule teavet oma streigist osavõtu kohta (võid öelda, et ei ole veel otsustanud);
- viibi töökohal, kuid töökohustusi ära täida;
- ära luba oma tööülesandeid täitma teisi isikuid ehk streigimurdjaid (streigimurdjatest teavita streigijuhti“ jne.
Ametiühingute tegevus streigi ulatuse varjamisel jms paneb raudtee-ettevõtted raskesse olukorda, kuivõrd raudtee-ettevõtetel ei ole võimalik prognoosida streigi ulatust ning selle tagajärgi.
Võlaõigusseaduse § 1 lg 1 kohaselt kohaldatakse võlaõigusseaduse üldosas sätestatut kõikidele viidatud seaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele, muu hulgas töölepingule, ja muudele mitmepoolsetele tehingutele, samuti lepingutele, mida ei ole küll seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus, samuti võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust.
Võlaõigusseaduse § 8 lg 1 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma, lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
Raudtee-ettevõtted on omalt poolt kollektiivlepinguid nõuetekohaselt täitnud. Kehtivate kollektiivlepingute kohaselt kehtib seega ametiühingutel kohustus hoida töörahu ja mitte kuulutada välja streike.
2.7 Erinevad seisukohad: streik versus toetusstreik – kas üks on teise alaliik või on tegemist erinevate õiguslike olukordadega.
EAKL ja Transporditöötajate Ametiühingu poolt on meedias avaldatud arvamust, et kollektiivse töötüli lahendamise seaduse kohaselt on streik ja toetusstreik kaks erinevat nähtust, mistõttu streigile peab eelnema lepitusmenetlus, toetusstreigile ei pea eelnema mingeid läbirääkimisi ning toetusstreigile ei ole kehtestatud mingeid piiranguid ega menetlusnõudeid.
Selgitasime eelnevalt, et Euroopa Liidu põhiõiguste harta, parandatud ja täiendatud Euroopa sotsiaalharta ja ÜRO rahvusvahelise majandus-, sotsiaal- ja kultuuriõiguste pakti kohaselt on streigiõigust lubatud kasutada vaid huvikonflikti korral, st juhul, kui töötüli tõusetub läbirääkimistel kokkuleppele mitte jõudmisest.
Viidatud rahvusvahelised aktid annavad streigiõiguse piiritlemiseks selge suunise – nimelt tuleb streigiõigust tõlgendada huvikonflikti kaudu. Seega ei oma tähtsust, kas streiki nimetatakse lihtsalt streigiks, toetusstreigiks, istumisstreigiks vms – kui poolte vahel huvikonflikt puudub, ei saa töötajad streigiõigust rakendada. Käesoleval juhul poolte vahel huvikonflikt puudub.
Leiame täiendavalt, et ametiühingute seisukohta, nagu oleks streik ja toetusstreik kaks täiesti erinevat asja, ei toeta rahvusvaheline praktika ega eesti õigusaktid.
Kollektiivse töötüli lahendamise seaduse 1 kohaselt reguleerib nimetatud seadus kollektiivse töötüli lahendamise ning streigi ja töösulu väljakuulutamise ning korraldamise korda.
Seaduse sõnastusest nähtuvalt kasutatakse üldmõistet streik, mis järelikult hõlmab ka toetus ja hoiatusstreigid.
Kollektiivse töötüli lahendamise seaduse III peatüki pealkiri on „Streik ja töösulg“, peatükki kuuluvate paragrahvide 14-23 hulgas on ka toetus- ja hoiatusstreike nimetav § 18. Seega viitab antud paragrahvi asukoht loogiliselt, et toetus- ja hoiatusstreikide näol on tegemist streigi alaliikidega.
Kollektiivse töötüli lahendamise seaduse § 21 keelab streigid muuhulgas kaitseväes, riigikaitseorganisatsioonides, kohtutes ning päästeasutustes.
Kui nõustuda ametiühingute tõlgendusega, et streik ja toetusstreik on kaks erinevat nähtust, siis peaks järeldama, et kuigi kaitseväelased ja päästjad ei tohi KTLS § 21 kohaselt ise streikida, võivad nad osaleda piiramatult kuni kolmepäevastes toetusstreikides. Selline tõlgendus oleks vastuolus igasuguse õiguskindluse põhimõttega.
Ametiühingute seaduse § 18 lg 1 p 6 kohaselt on ametiühingutel õigus korraldada seadustes ettenähtud korras koosolekuid, miitinguid, tänavarongkäike, pikette ja streike.
Kui võtta aluseks ametiühingute väide, et toetusstreik ja streik on kaks erinevat asja, puuduks ametiühingutel õigus toetusstreike korraldada.
Isegi kui asuda seisukohale, et streik ja toetusstreik on erinevad õiguslikud olukorrad, siis tuleb arvestada, et töölepingu seaduse § 19 p 4 kohaselt on töötajal õigus keelduda töö tegemisest eelkõige juhul, kui ta osaleb streigis.
Kui lähtuda ametiühingute poolt meedias korduvalt avaldatud seisukohast, et streik ja toetusstreik on kaks erinevat õiguslikku olukorda, siis nähtub töölepingu seadusest, et TLS § 19 ei anna töötajale õigust keelduda töö tegemisest, et osaleda toetusstreigis.
Seega ametiühingute seisukoha kohaselt ei ole nendel ametiühingu liikmetel, kes peavad 8.märtsil 2012 graafikujärgselt töötama, seaduslikku õigust töö tegemisest keelduda, st toetusstreigis osaleda.
2.8 Kollektiivse töötüli lahendamise seaduse § 18 regulatsiooni õigusselgus.
Põhiseaduse § 29 kohaselt sätestab streigiõiguse kasutamise tingimused ja korra seadus.
Põhiseaduse kohaselt peab olema tagatud õiguskindlus, see tähendab eelkõige selgust kehtivate õigusnormide sisu osas (õigusselguse põhimõte).
Eelnevalt oleme andnud ülevaate toetusstreigi õiguse kasutamise tingimuste ja korra osas avaldatud erinevatest seisukohtadest.
Tuleb tunnistada, et kollektiivse töötüli lahendamise seadus toetusstreigi õiguse kasutamise tingimusi ja korda õigusselgelt ei sätesta.
Eeltoodust tuleneb ka käesolevaks ajaks (06.03.2012) Eestis tekkinud olukord, kus tööandjad peavad toetusstreike ebaseaduslikeks. Samas leiavad ametiühingud, et toetusstreiki eesti seadused ei reguleeri, mistõttu tuleb otse kohaldada rahvusvahelist õigust. Ühtlasi on toetusstreigid ületanud nn põhistreigi ehk õpetajate streigi ulatuse nii kestuselt kui toetajate arvult.
Toetusstreigi õiguse kasutamise tingimuste ja korra puudumine on pannud tööandjad olukorda, kus sõlmitud kollektiivlepinguid korrektselt täitvatele tööandjatele, kes lepingut ja seadust rikkunud ei ole, tekib reaalne varaline kahju.
Tuleb tunnustada töötajate õigust pidada kollektiivlepingu läbirääkimisi ja kasutada äärmusliku vahendina oma tööandja vastu streigiõigust eeldusel, et tööandjale kahju tekkimise ärahoidmiseks on läbitud eelnev lepitusmenetlus.
Samas ei saa aktsepteerida hetkel valdavat lähenemist, et konkreetsete töötajate/ametiühingu ja konkreetse tööandja vahel toimuva kollektiivse töötüli toetamiseks korraldavad kolmandad isikud ehk kõrvalised töötajad toetusstreike, mille käigus tekib reaalne kahju toetusstreigis osalejate tööandjale, kes ei ole oma töötajate suhtes midagi rikkunud.
Seega vajab toetusstreigi regulatsioon täiendavat õiguslikku analüüsi. Loodetavasti muudavad kohtute otsused streigiõiguse rakendamise selgemaks, arvestades sealjuures nii töötajate kui tööandjate huve.
Heli Raidve
Magister iuris
Hea külastaja!
Tasuta materjalide printimine meie kodulehelt ei ole lubatud. Materjali tellimiseks sisesta oma e-kirja aadress ja valitud materjalid saadetakse e-kirjaga. Sisestatud e-kirja aadress säilitatakse meie andmebaasis ja sellele saadetakse tulevikus kord kuus uudiskiri. E-kirja aadress on kaitstud ja me ei levita seda.
heade soovidega Heli Raidve Tööõigusabi
Tasuta materjalide printimine meie kodulehelt ei ole lubatud. Materjali tellimiseks sisesta oma e-kirja aadress ja valitud materjalid saadetakse e-kirjaga. Sisestatud e-kirja aadress säilitatakse meie andmebaasis ja sellele saadetakse tulevikus kord kuus uudiskiri. E-kirja aadress on kaitstud ja me ei levita seda.
heade soovidega Heli Raidve Tööõigusabi