Euroopa Kohtu kohtujuristi 7. veebruari 2013 ettepanek kohtuasjas C-546/11
KOHTUJURISTI ETTEPANEK
JULIANE KOKOTT
esitatud 7. veebruaril 2013(1)
Kohtuasi C‑546/11
Dansk Jurist- og Økonomforbund, kes esindab Erik Toftgaardi
versus
Indenrigs- og Sundhedsministeriet
(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Højesteret (Taani))
Võrdne kohtlemine töö saamisel ja kutsealale pääsemisel – Direktiiv 2000/78/EÜ – Vanuselise diskrimineerimise keeld – Siseriiklik säte, mis näeb ametniku koondamise korral ette töötasu säilitamise kolme aasta jooksul, kui ametnik on alla 65‑aastane – Direktiivi artikli 6 lõikes 2 sätestatud erand – Kutsealased sotsiaalkindlustuskavad – Erandi ulatus – Erineva kohtlemise põhjendatus direktiivi artikli 6 lõike 1 alusel
I. Sissejuhatus
1. Taanis saavad ametnikud, kes vabastatakse teenistusest ametikoha koondamise tõttu, kolme aasta jooksul edasi oma senist töötasu. Ametnikel, kes on saanud 65‑aastaseks – ja seega võivad, kuid ei pea pensionile jääma – ei ole siiski õigust seda koondamistasu saada. Käesolevas kohtuasjas kerkib küsimus, kas seda piirangut tuleb käsitada vanuselise diskrimineerimisena, mis on vastuolus nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiiviga 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel.(2)
2. Seejuures palutakse Euroopa Kohtul esimest korda selgitada artikli 6 lõike 2 kohaldamisala, mis lubab teha erandi diskrimineerimiskeelust seoses kutsealaste sotsiaalkindlustuskavadega.(3)
II. Õiguslik raamistik
A. Liidu õigus
3. Direktiivi 2000/78 reguleerimisala sätestatakse artiklis 3:
„1. Ühendusele antud pädevuse piires kohaldatakse käesolevat direktiivi kõikide isikute suhtes nii avalikus kui ka erasektoris, sealhulgas avalik-õiguslike isikute suhtes, kui kõne all on:
[…]
c) töö saamise ja töö tingimused, kaasa arvatud töölt vabastamine ja töötasu;
[…]
3. Käesolevat direktiivi ei kohaldata mingite riigiabi- või samalaadsetest kavadest, kaasa arvatud riigi sotsiaalkindlustus- või sotsiaalkaitsekavadest tehtavate maksete suhtes.
[…]”
4. Direktiivi 2000/78 artikkel 6, mis käsitleb „vanuse alusel erineva kohtlemise õigustatust”, on sõnastatud järgmiselt:
„1. Olenemata artikli 2 lõikest 2 võivad liikmesriigid ette näha, et erinevat kohtlemist vanuse alusel ei peeta diskrimineerimiseks, kui sellel on siseriikliku õigusega objektiivselt ja mõistlikult põhjendatud, tööhõivepoliitikat, tööturgu ja kutseõpet hõlmav õigustatud eesmärk ning kui selle eesmärgi saavutamise vahendid on asjakohased ja vajalikud.
Selline erinev kohtlemine võib muu hulgas seisneda järgmises:
a) tööle ja kutseõppele pääsemise, töö saamise ja kutsealale pääsemise ning töölt vabastamise ja palga eritingimuste kehtestamine noortele, vanematele töötajatele ja hooldamiskohustusi täitvatele isikutele, et edendada nende kutsealast integreerimist või tagada nende kaitse;
b) vanuse, töökogemuse või teenistusalase vanemusega seotud tööle pääsemise või teatavate töösoodustuste miinimumtingimuste kehtestamine;
[…]
2. Olenemata artikli 2 lõikest 2 võivad liikmesriigid ette näha, et vanusepiiride kehtestamist kutsealaste sotsiaalkindlustuskavade[ga liitumiseks ja nendest] pensioni- või invaliidsushüvitiste saamiseks, sealhulgas töötajatele või töötajate rühmadele või kategooriatele eri vanusepiiride kehtestamist nende kavade raames, ning vanusekategooriate kasutamist kindlustusstatistikas ei peeta vanuseliseks diskrimineerimiseks, kui sellest ei tulene soolist diskrimineerimist.” [täpsustatud tõlge]
B. Siseriiklik õigus
5. Direktiiv 2000/78 võeti Taani õigusesse üle seadusega diskrimineerimise keelamise kohta tööturul (lov om forbud mod forskelsbehandling på arbejdsmarkedet m.v.).(4) Võrdse kohtlemise seaduse § 6a võtab üle direktiivi 2000/78 artikli 6 lõike 2. Paragrahv 6a lubab kehtestada vanusepiirid kutsealaste sotsiaalkindlustuskavadega liitumiseks(5) ja kasutada nende kavade raames kindlustusstatistilistes arvutustes vanusepiire.
6. Erik Toftgaardi ametist vabastamise ajal kehtinud Tjenestemandslovi(6) (avaliku teenistuse seadus) § 32 lõiked 1 ja 4 sätestasid järgmist:
„Ametnik, kes on vabastatud teenistusest seepärast, et ta koondati asutuse töökorralduse või toimingute muudatuste tõttu, säilitab kolme aasta jooksul oma kehtiva töötasu.
[...]
Õigust koondamistasu saada ei ole isikul, kes
l) on üle viidud teisele ametikohale, mille ta on vastavalt §‑dele 12 ja 13 kohustatud vastu võtma;
2) on saanud 65‑aastaseks;
3) on jõudnud ametikoha jaoks määratud pensioniikka, või
4) ei ole ametist vabastamise ajal haiguse või sobimatuse tõttu suuteline asuma teenistusse teisel ametikohal, mille ta oleks kohustatud vastu võtma vastavalt §‑dele 12 ja 13.”
7. Koondamistasu maksab ametisse määrav asutus ja ametnik on kohustatud olema koondamistasu saamise ajal kõnealuse asutuse käsutuses. Kui ametisse määrav asutus leiab sobiva ametikoha, peab ametnik selle vastu võtma. Kui ametnik seda kohustust ei täida, kaotab ta õiguse koondamistasule.
8. Tjenestemandslovi § 29 sätestas avalike teenistujate üldiseks kohustuslikuks pensionieaks 70 aastat, kuid see tunnistati kehtetuks 19. juunil 2008, st pärast Erik Toftgaardi pensionilejäämist.
9. Tjenestemandspensionslovi(7) kohaselt teenib ametnik õiguse saada ametniku pensioni välja proportsionaalselt ametnikuna töötatud ajaga, sh koondamistasu saamise aeg. Olukorras, kus ametnikul oleks põhimõtteliselt õigus saada koondamistasu, kuid Tjenestemandslovis ametnikele kehtestatud 65 aasta vanusepiiri tõttu talle seda ei maksta, arvestatakse pensioniõiguslikku staaži ka ajavahemiku eest, mil ametnik koondamistasu saamisele kehtestatud vanusepiirangu tõttu seda ei saanud.
III. Asjaolud, eelotsuse küsimused ja menetlus Euroopa Kohtus
10. Erik Toftgaard töötas Velje maavalitsuse juhatajana. Talle teatati 8. mail 2006, et ta on alates 31. detsembrist 2006 teenistusest vabastatud. Tal oli sel ajal õigus saada pensioni, kuna ta oli juba 66‑aastane. Tema ametikoht koondati seoses piirkondlike omavalitsuste ümberkorraldamisega. Erik Toftgaardi väitel ei tahtnud ta pensionile jääda, vaid soovis oma üleviimist teisele ametikohale ja oli valmis seeläbi töötasus kaotama.
11. Erik Toftgaardi tööandja keeldus talle maksmast koondamistasu, mida ametnikul, kes vabastatakse teenistusest koondamise tõttu, on tegelikult õigus kolme aasta jooksul saada. Ta põhjendas seda Tjenestemandslovi §‑ga 32, mille kohaselt ei ole ametnikul õigust saada koondamistasu, kui ta on teenistusest vabastamise ajal 65‑aastane ning omab seetõttu õigust ametniku pensionile ja riiklikule vanaduspensionile. Kuna Erik Toftgaard oli saanud 65‑aastaseks, oli tal õigus, kuid mitte kohustus pensionile jääda.
12. Erik Tjoftgaard peab koondamistasu maksmisest keeldumist vanuseliseks diskrimineerimiseks. Teda esindav Dansk Jurist- og Økonomforbund(8) esitas seetõttu tema tööandja, Indenrigs- og Socialministeriet’i(9) peale kaebuse Østre Landsret’ile(10). Kuna kaebus jäeti rahuldamata, esitas ta apellatsioonkaebuse Højesteret’ile. Højesteret on seisukohal, et kohtuasja lahendamiseks on vajalik direktiivi 2000/78 artikli 6 lõigete 1 ja 2 tõlgendamine.
13. Højesteret otsustas seetõttu 7. oktoobri 2011. aasta määrusega, mis saabus Euroopa Kohtu kantseleisse 26. oktoobril 2011, menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:
1. Kas direktiivi 2000/78 artikli 6 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigid võivad ainult sellisel juhul ette näha, et vanusepiiride kehtestamist kutsealaste sotsiaalkindlustuskavade alusel pensioni- või invaliidsushüvitiste saamiseks ei peeta vanuseliseks diskrimineerimiseks, kui need sotsiaalkindlustuskavad on seotud pensioni- või invaliidsushüvitistega?
2. Kas artikli 6 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et vanusepiiride kehtestamise võimalus puudutab ainult selliste kavadega liitumist või tuleb kõnealust sätet tõlgendada nii, et vanusepiiride kehtestamise võimalus puudutab ka kava alusel hüvitiste saamise õigust?
3. Kui vastus esimesele küsimusele on eitav: kas artikli 6 lõikes 2 kasutatud väljend „kutsealased sotsiaalkindlustuskavad” hõlmab sellist süsteemi nagu „rådighedsløn” (koondamistasu), nagu on sätestatud Tjenestemandslovi § 32 lõikes 1, mille kohaselt saab ametnik juhul, kui ta koondatakse, erikaitsena kolme aasta jooksul oma kehtivat töötasu ja see aeg arvestatakse tema pensioniõigusliku staaži hulka, tingimusel et ta on valmis asuma teenistusse mõnel teisel sobival ametikohal?
4. Kas direktiivi 2000/78 artikli 6 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus selline siseriiklik õigusnorm nagu Tjenestemandslovi § 32 lõike 4 punkt 2, mille kohaselt ei maksta koondamisel koondamistasu ametnikele, kes on jõudnud riikliku vanaduspensioni saamise ikka?
14. Euroopa Kohtus toimunud menetluses esitasid lisaks põhikohtuasja kaebajale, keda esindab DJØF, ja Kommunernes Landsforeningile(11) kirjalikke ja suulisi märkusi Taani ja Ühendkuningriigi valitsus ning Euroopa Komisjon. Danske Regioner esitas kirjalikke märkusi koos KL‑iga.
IV. Õiguslik hinnang
A. Esimene eelotsuse küsimus
1. Direktiivi 2000/78 isikuline ja esemeline kohaldamisala
15. Kõigepealt tuleb kontrollida, kas direktiivi 2000/78 kohaldamisala on avatud. Direktiivi 2000/78 artikli 3 lõike 1 punkti c kohaselt kehtib see direktiiv „ühendusele antud pädevuse piires [...] kõikide isikute suhtes nii avalikus kui ka erasektoris, sealhulgas avalik-õiguslike isikute suhtes, kui kõne all on [...] töö saamise ja töö tingimused, kaasa arvatud töölt vabastamine ja töötasu”.
16. Taani kohaliku omavalitsuse juhtimisega tegeleva ametnikuna tegutses Erik Toftgaard „avalikus sektoris” ehk „avalik-õigusliku isiku” juures ja seega jääb ta direktiivi 2000/78 isikulisse kohaldamisalasse.
17. Direktiivi artikli 3 lõikest 3 koostoimes põhjendusega 13 nähtub, et direktiivi ei kohaldata sotsiaalkindlustus- ja sotsiaalkaitsekavade suhtes, millega antavaid soodustusi ei loeta tasuks selles tähenduses, mis mõistele on antud ELTL artikli 157 kohaldamisel,(12) ega ühegi riigi poolt eraldatud summa suhtes, mille eesmärk on tööle pääsemise võimaldamine või tööhõive säilitamine.
18. Direktiivi kohaldatavus käesolevas asjas võib tuleneda sellest, et koondamistasu tuleb käsitada tasuna ELTL artikli 157 lõike 2 tähenduses või pidada mõiste „töölt vabastamise tingimus” alla kuuluvaks. Minu arvates on tegemist esimese variandiga.
19. „Tasuna” ELTL artikli 157 lõike 2 tähenduses tuleb Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt mõista igasugust tasumoodust kas rahas või loonusena, mida makstakse kohe või tulevikus, tingimusel et töötaja saab seda tööandjalt kas või kaudselt oma töö eest.(13)
20. Maksmise kohustus tuleneb ainult teenistussuhtest. Koondamistasu makstakse kolme aasta jooksul igakuiselt ja selle suurus vastab ametniku koondamiseelsele töötasule.(14) See koondamistasu ei ole küll tasu tegeliku töö eest tööandja juures, kuid ametnik peab olema tööandja käsutuses ja ta on kohustatud asuma mis tahes ajal teenistusse tööandja pakutud sobival ametikohal. Kui ta seda kohta vastu ei võta, kaotab ta õiguse saada koondamistasu.
21. Koondamistasu makstakse teenistussuhte alusel. Teenistussuhte jätkumist näitab ka asjaolu, et koondamistasu saamise aeg arvestatakse ametniku pensioniõigusliku staaži hulka. Selle poolest erineb koondamistasu töölepingu ülesütlemise hüvitisest, mille puhul tööandja ja töötaja vaheline õigussuhe lõplikult lõpeb ning töötaja pensionile jäämisel makstakse ühekordne hüvitis.
22. Samuti ei ole koondamistasu puhul tegemist riigi eraldatud summadega, mille eesmärk on tööle pääsemise võimaldamine või tööhõive säilitamine, mida on mainitud põhjenduses 13. Seda seetõttu, et käesoleval juhul maksab riik koondamistasu kui avalik-õiguslik tööandja.
23. Ka direktiivi 2000/78 esemeline kohaldamisala on seega avatud. Järgnevalt tuleb seetõttu kontrollida, kas tegemist on vanuselise diskrimineerimisega.
2. Erinev kohtlemine direktiivi 2000/78 artikli 2 lõike 2 tähenduses
24. Direktiiv 2000/78 keelab vastavalt artiklile 1 koostoimes artikli 2 lõikega 1 vanuselise diskrimineerimise töö saamisel ja kutsealale pääsemisel. Diskrimineerimine on ebavõrdne kohtlemine, mis ei ole põhjendatud.
25. Otseseks vanuseliseks diskrimineerimiseks peetakse vastavalt direktiivi artikli 2 lõikele 2 koostoimes artikliga 1 seda, kui ühte inimest koheldakse vanuse tõttu halvemini, kui on koheldud, koheldakse või võidakse kohelda teist inimest samalaadses olukorras.
26. Kuna 65‑aastaseks saanud ametnikud ei saa koondamistasu, vaid üksnes väiksemat pensioni, põhjustab Tjenestemandslovi § 32 otsest vanuselist diskrimineerimist.
27. KL ja Taani valitsus on seisukohal, et see erinev kohtlemine on direktiivi artikli 6 lõike 2 alusel põhjendatud.
3. Põhjendatus direktiivi 2000/78 artikli 6 lõike 2 alusel
28. Direktiivi artikli 6 lõike 2 saksakeelne versioon lubab liikmesriikidel ette näha, „dass bei den betrieblichen Systemen der sozialen Sicherheit die Festsetzung von Altersgrenzen als Voraussetzung für die Mitgliedschaft oder den Bezug von Altersrente oder von Leistungen bei Invalidität einschließlich der Festsetzung unterschiedlicher Altersgrenzen im Rahmen dieser Systeme für bestimmte Beschäftigte oder Gruppen bzw. Kategorien von Beschäftigten und die Verwendung von Alterskriterien im Rahmen dieser Systeme für versicherungsmathematische Berechnungen keine Diskriminierung wegen des Alters darstellt, solange dies nicht zu Diskriminierungen wegen des Geschlechts führt” („et vanusepiiride kehtestamist kutsealaste sotsiaalkindlustuskavade pensioni- või invaliidsushüvitiste saamiseks, sealhulgas töötajatele või töötajate rühmadele või kategooriatele eri vanusepiiride kehtestamist nende kavade raames, ning vanusekategooriate kasutamist kindlustusstatistikas ei peeta vanuseliseks diskrimineerimiseks, kui sellest ei tulene soolist diskrimineerimist”).(15)
29. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu esimene küsimus puudutab selle erandi kohaldamisala. Kas direktiivi 2000/78 artikli 6 lõige 2 hõlmab vaid pensioni- ja invaliidsushüvitistega seotud või kõiki (nt ka haigus- või töötushüvitistega seotud) kutsealaseid sotsiaalkindlustuskavasid? Seda küsimust ajendab esitama direktiivi artikli 6 lõike 2 taanikeelne versioon. Selles on juttu vaid kutsealastest sotsiaalkindlustuskavadest, pensioni- ja invaliidsushüvitisi ei ole mainitud.(16) Kõigis teistes keeleversioonides on seevastu pensioni- ja invaliidsushüvitistele osutatud.
30. Nagu väljakujunenud kohtupraktikast nähtub, tuleb liidu õigusnorme tõlgendada ja kohaldada ühetaoliselt, arvestades kõiki versioone Euroopa Liidu ametlikes keeltes.(17) Ühes keeleversioonis kasutatud sõnastus ei saa olla ainsaks aluseks sätte tõlgendamisel asjaomases liikmesriigis ega olla teiste keeleversioonide ees eelistatud. See oleks vastuolus liidu õiguse ühetaolise kohaldamise nõudega.(18)
31. Juhul kui keeleversioonid üksteisest erinevad, tuleb sätet üldjuhul tõlgendada lähtuvalt selle õigusakti üldisest ülesehitusest ja eesmärgist, mille osa see säte moodustab.(19)
32. Vastavalt kõikide keeleversioonide sõnastusele peale taanikeelse versiooni ei kohaldata direktiivi artikli 6 lõiget 2 mitte kõigi kutsealaste sotsiaalkindlustuskavade suhtes, vaid ainult pensioni- ja invaliidsushüvitiste suhtes.
33. Kui liidu seadusandja oleks soovinud direktiivi artikli 6 lõikega 2 hõlmata kõiki kutsealaseid kavasid, nagu väidab Taani valitsus, ei oleks ta kõigis teistes keeleversioonides sõnaselgelt maininud kahte konkreetset kava, seda enam, et ta ei lisanud sõna „eelkõige”, mis osutab näitlikule loetelule.
34. See, et kaks nimetatud sotsiaalkindlustuskava ei ole lihtsalt näited, ilmneb eriti selgelt näiteks prantsuskeelsest versioonist. Selles on kutsealased sotsiaalkindlustuskavad sõnastatud komaga eraldatud loeteluna, millest nähtub selgelt, et pensioni- ja invaliidsushüvitis moodustavad lõpliku loetelu.(20)
35. Kui erand laieneks ka otseselt nimetamata sotsiaalkindlustuskavadele, võiks eeldada, et direktiivis oleks sõnaselgelt loetletud, millised sotsiaalkindlustuskavad on hõlmatud. Nii sisaldab diskrimineerimisvastane direktiiv 2006/54 meeste ja naiste võrdse kohtlemise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes(21) hõlmatud kavade sõnaselget loetelu. Sellist loetelu ei ole siiski vaja, kui artikli 6 lõige 2 hõlmab ainult seal sõnaselgelt nimetatud kavasid, nimelt pensioni- ja invaliidsushüvitisi.
36. Direktiivi 2000/78 artikli 6 lõike 2 kitsast tõlgendamist toetavad eelkõige teleoloogilised argumendid ja ülimuslik vanuselise diskrimineerimise keeld.
37. Direktiiv konkretiseerib vanuselise diskrimineerimise põhimõtet, mis on liidu õiguses tunnustatud üldpõhimõte(22) ja sätestatud põhiõiguste harta artikli 21 lõikes 1. Põhiõiguste hartal on alates 1. detsembrist 2009 vastavalt EL lepingu artikli 6 lõikele 1 aluslepingutega samaväärne õigusjõud. Erandit vanuselise diskrimineerimise keelust tuleb põhimõtteliselt tõlgendada kitsalt.(23) Ka seetõttu ei tohi direktiivi artikli 6 lõiget 2 tõlgendada laialt, nii et see hõlmaks kõiki kutsealaseid sotsiaalkindlustuskavasid.
38. Direktiivi 2000/78 artikli 6 lõige 2 hõlmab seega ainult pensioni- ja invaliidsushüvitiste kavasid. Kuna Taani koondamistasu ei ole pensioni- ega invaliidsushüvitis, ei saa direktiivi 2000/78 artikli 6 lõiget 2 käesolevas asjas kohaldada.
4. Vahekokkuvõte
39. Direktiivi 2000/78 artikli 6 lõikes 2 sätestatud erand on kohaldatav ainult pensioni- või invaliidsushüvitistega seotud kutsealaste sotsiaalkindlustuskavade suhtes.
B. Teine eelotsuse küsimus
40. Oma teise küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas direktiivi 2000/78 artikli 6 lõikes 2 sätestatud vanusepiiride kehtestamise võimalus puudutab ainult liitumist kutsealaste sotsiaalkindlustuskavadega või ka nende kavade alusel hüvitiste saamise õigust
41. Arvestades minu vastust esimesele küsimusele, mille kohaselt ei kuulu koondamistasu juba põhimõtteliselt artikli 6 lõike 2 kohaldamisalasse, ei ole sellele küsimusele vaja vastata.
C. Kolmas eelotsuse küsimus
42. Kolmas eelotsuse küsimus on esitatud ainult juhuks, kui esimesele eelotsuse küsimusele vastatakse eitavalt, ja arvestades esimesele küsimusele antud vastust ei tule ka kolmandat küsimust käsitleda. Kuna koondamistasu ei kuulu seetõttu, et see ei ole seotud pensioni- ega invaliidsushüvitistega, direktiivi artikli 6 lõike 2 kohaldamisalasse, ei ole vaja uurida, kas see on üldse kutsealase sotsiaalkindlustuskava raames makstav hüvitis.
D. Neljas eelotsuse küsimus
43. Neljanda eelotsuse küsimuse eesmärk on teada saada, kas Taani koondamistasu maksmisega seotud erinev kohtlemine vanuse alusel võib olla direktiivi artikli 6 lõike 1 alusel põhjendatud.
1. Erineva kohtlemise põhjendatus direktiivi artikli 6 lõike 1 alusel
44. Direktiivi 2000/78 artikli 6 lõike 1 esimese lõigu kohaselt võivad liikmesriigid ette näha, et erinevat kohtlemist vanuse alusel ei peeta diskrimineerimiseks, „kui sellel on siseriikliku õigusega objektiivselt ja mõistlikult põhjendatud, tööhõivepoliitikat, tööturgu ja kutseõpet hõlmav õigustatud eesmärk ning kui selle eesmärgi saavutamise vahendid on asjakohased ja vajalikud.”
45. Selle sõnastusega kirjeldab direktiiv 2000/78 proportsionaalsuse põhimõtet kui liidu õiguses tunnustatud nõuet, mille kohaselt tuleb erinevat kohtlemist põhjendada. Kokkuvõttes on direktiivi artikli 6 lõike 1 kohaselt vanuse alusel otsese erineva kohtlemise õigustuseks vaja, et asjakohane meede põhineks õigustatud eesmärgil ja oleks kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega.(24)
a) Õiguspärane eesmärk
46. Õiguspärased eesmärgid direktiivi 2000/78 artikli 6 lõike 1 tähenduses on – kuigi loetelu ei ole ammendav – tööhõivepoliitika, tööturu ja kutseõppega seotud sotsiaalpoliitilised eesmärgid.(25)
47. Tjenestemandslovi § 32 eesmärgid seaduse enda sõnastusest ei selgu. Sellest ei nähtu, miks on ametnikud, kes on saanud 65‑aastaseks ja võivad seega pensioni saada, koondamistasu saajate hulgast välja jäetud. Meetme aluseks olevat eesmärki võimaldavad siiski tuvastada ka teised õigusnormi üldisest kontekstist tulenevad elemendid.(26)
48. Tjenestemandslovi § 32 eesmärkide kohta toovad käesolevas asjas selgust kõnealuse sätte ettevalmistavad materjalid, mida on eelotsusetaotluses kirjeldatud.
49. Koondamistasu ulatub tagasi 1919. aastasse, mil seda nimetati veel „ootetasuks”. Koondamistasu eesmärk oli tagada ametnike sõltumatus isiklikust ja poliitilisest survest ning kaitsta neid nende olukorra lubamatult järsu muutumise vastu. 1969. aastal kehtestati koondamistasuga seotud muudatused. Muu hulgas piirati koondamistasu saamise õigust kolme aastaga, kuid mitte üle ametikoha jaoks määratud pensioniea. Kõnealuse sätte ettevalmistavate dokumentide kohaselt olid muudatused põhjendatud sooviga tasakaalustada ühelt poolt riigi suutlikkus avalikku haldust kohandada ja tõhusamaks muuta ning teiselt poolt ametnike sõltumatuse kaitse.
50. Vastavalt 1991. aasta seadusemuudatusele piirati koondamistasu saamise õigust nii, et 67‑aastaseks saanud (hiljem alandati seda vanust 65 aastani) isikutel ei olnud enam õigust koondamistasu saada.
51. Seaduse seletuskirjas põhjendati seda piirangut üldise eeldusega, et pensioniikka jõudnud ametnikku ei ole võimalik muul ametikohal rakendada. Seega ei vasta ta koondamistasu saamise üldisele tingimusele, mille kohaselt peab ta olema valmis asuma teenistusse mõnes teises ametiasutuses. Kui ametnik on tunduvalt vanem kui 60 aastat, on väga ebatõenäoline, et ta soovib vastu võtta uue ametikoha ja sellega kohaneda. Pigem on loomulik, et selline ametnik jääb pensionile.
52. Taani valitsus toonitas, kui oluline on riigi – õiguspärane – vajadus avalikku haldust ümber korraldada ja tõhusamaks muuta. Üldjuhul ei ole aga asutusel õiguspärast ootust sellele, et juba pensionieas ametnik on valmis asuma tööle uuel ametikohal. Lisaks rõhutas valitsus ametnike kaitse vajadust, mis rahuldatakse koondamistasu maksmisega. Seda kaitsevajadust aga ei ole, kui ametnik on juba kaitstud pensionihüvitise kaudu.
53. Koondamistasu maksmisega taotleb Taani seadusandja kahtlemata sotsiaalpoliitilist eesmärki kaitsta ametniku sõltumatust poliitilise ja isikliku surve vastu seeläbi, et avalikus teenistuses viidaks koondamised ja ümberkorraldused läbi sotsiaalselt vastuvõetaval viisil.
54. Komisjon on siiski seisukohal, et põhjendatuse kontrollimisel ei ole määrav koondamistasu üldine eesmärk – paindlik haldus ja ametnike kaitse. Pigem on oluline piirangu eesmärk. Piirangu eesmärk on välistada üldiselt, et koondamistasu ei saaks ametnikud, kes ei ole valmis asuma teenistusse uuel ametikohal. See eesmärk puudutab üksnes tööandja sisehuvisid ega ole seetõttu üldist huvi pakkuv sotsiaalpoliitiline eesmärk artikli 6 lõike 1 tähenduses.
b) Meede ei ole ilmselgelt ebasobiv
56. Euroopa Kohus on sedastanud, et liikmesriikidel on ulatuslik kaalutlusruum sobivate meetmete valimisel tööhõive- ja sotsiaalpoliitika valdkonda puudutavate eesmärkide saavutamiseks.(28) See tähendab, et võetud meetmed ei tohi üksnes olla seatud eesmärgi saavutamiseks ilmselgelt ebasobivad.(29)
57. Tjenestemandslovi § 32 sätestab, et koondamistasu on õigus saada vaid neil ametnikel, kellel ei ole veel õigust pensionile. Koondamistasu saamise õigus on seega vaid isikutel, kelle puhul võib suure tõenäosusega eeldada, et nad on ka tegelikult valmis uuel ametikohal teenistusse asuma. Meetme eesmärk on lihtsustada halduse ümberkorraldamist, kaitstes samal ajal ametnike sõltumatust, võttes arvesse iga ametniku konkreetset kaitsevajadust. Käesolevas asjas kõne all olev meede ei ole selle eesmärgi saavutamiseks ilmselgelt ebasobiv.
c) Vajalikkus
58. Meede on vajalik siis, kui õiguspärast eesmärki ei ole võimalik saavutada vähem piirava, sama sobiva meetme abil.
59. Tjenestemandslovi § 32 jätab üldiselt koondamistasu saamise õiguseta ametnikud, kellel on õigus saada pensioni. See ei võta arvesse, kas nad ka tegelikult soovivad pensionile jääda või on hoopis valmis asuma teenistusse uuel ametikohal. 65‑aastaseks saanud ametnikel on üksnes õigus pensionile jääda. Nad ei ole aga selleks kohustatud. Kohustuslik pensioniiga oli 2008. aastani 70 eluaastat. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu esitatud andmete kohaselt on isegi see vanusepiir vahepeal kehtetuks tunnistatud.
60. Pensioniikka jõudnud ametnike valmisoleku igakordne kontrollimine oleks kahtlemata vähem piirav meede.
61. Nagu juba mainitud, on liikmesriikidel aga ulatuslik kaalutlusõigus sobivate vahendite valimisel tööhõive ja sotsiaalpoliitika valdkonda puudutavate eesmärkide saavutamiseks.(30)
62. Taani seadusandja põhjendas vanusepiiri sellega, et üldjuhul võib eeldada, et ametnikud, kellel on õigus saada pensioni, ei soovi teisele ametikohale teenistusse asuda või ei ole selleks sobivad. Asjaolu, et nende isikute puhul on üldiselt välistatud võimalus saada koondamistasu, võib seega lähtuda ka halduse lihtsustamise kaalutlustest, nimelt soovist vältida konkreetset kontrolli, kas ametnik on valmis asuma teenistusse uuel ametikohal.
63. Liikmesriikide kaalutlusruum annab neile põhimõtteliselt ka võimaluse halduse lihtsustamise eesmärgil loobuda iga vastava üksikjuhu kontrollimisest; seadusandja võib proportsionaalsuse põhimõtet järgides kasutada liigitamiseks üldisi kriteeriume.(31)
64. Taani õigusnorm näeb siiski ette, et alla 65‑aastaste ametnike puhul kontrollitakse igal üksikjuhul, kas ametnik on valmis asuma tööle mõnel teisel ametikohal. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne on hinnata, kui täpselt kontrollitakse iga üksikjuhtu nooremate ametnike puhul, ja miks peaks üksikjuhu kontrollimine just üle 65‑aastaste ametnike puhul kaasa tooma ülemäärase halduskoormuse.
65. Ent isegi kui arvestada ülemäärase halduskoormuse vältimise õiguspärast eesmärki, on olemas vähem piiravaid meetmeid. Vähem piirav meede, mis samuti säästaks tööandjat ülemäärasest halduskoormusest, oleks selline, et valmisoleku osas asjaolude esitamise kohustus ja tõendamiskoormis pannakse ametnikule.
66. Kaalutlusruum ei tohi mingil juhul muuta vanuselise diskrimineerimise keelu põhimõtte rakendamist sisutühjaks.(32) Käesoleval juhul see aga nii juhtub. Selline õigusnorm nagu Tjenestemandslovi § 32, mis vabastab tööandja automaatselt koondamistasu maksmise kohustusest, kui ametnik on saanud 65‑aastaseks ja omab seega õigust pensionile, annab alust karta, et tööandja eelistab koondada nende ametnike ametikohad, kes on jõudnud pensioniikka. Tööandja jaoks on rahaliselt soodsam vabastada teenistusest pensioniealised, seega teatavas vanuses isikud.
67. Seega läheb Tjenestemandslovi § 32 kaugemale sellest, mis on vajalik tagamaks, et koondamistasu saaksid ainult need ametnikud, kes on valmis asuma tööle uuel ametikohal.
d) Ülemäärast kahjustamist ei toimu
68. Kui meetme vajalikkust ei ole kahtluse alla seatud, tuleb kontrollida, ega see ei ole ebaproportsionaalne kitsamas tähenduses, kuna kahjustab ülemäära ametnike huve.(33)
69. Taani valitsus rõhutab sellega seoses, et üle 65‑aastased ametnikud vajavad noorematest ametnikest vähem kaitset, sest neil on õigus saada pensioni.
70. Ametnik võib olla huvitatud edasitöötamisest, kuigi tal on juba õigus pensionile jääda. Selle põhjused võivad olla esiteks rahalised (ametnik ei soovi veel leppida sissetuleku langusega, mille pensionile jäämine kaasa toob) või ka isiklikud. Taani seadusandja ise tunnistas 2008. aastal kehtetuks 70 aasta vanusepiiri, mille ületamisel ametnik pidi pensionile jääma.
71. Õigus teha tööd on sätestatud ka põhiõiguste harta artikli 15 lõikes 1.
72. Igal juhul raskendab Tjenestemandslovi § 32 pensioniikka jõudnud ametnikel edasitöötamist.(34) Eelotsusetaotlusest ei selgu, kas vanusepiirang tähendab ka seda, et lisaks koondamistasu saamise õiguse puudumisele ei või ametnik töötada edasi teisel ametikohal avalikus teenistuses.
73. Euroopa Kohus on leidnud, et teatavasse vanusesse jõudmisel kohustuslikus korras pensionile saatmine võib olla põhjendatud.(35) Selle meetmega võrreldes vähem piirava meetmena võiks seetõttu põhjendatud olla ka uue ametikoha otsimiseks rahalise hüvitise maksmisest keeldumine.
74. Samas rõhutab Euroopa Kohus aga seda, et proportsionaalsuse põhimõte nõuab, et eesmärki taotletaks järjekindlalt ja süstemaatiliselt. Käesoleval juhul ei näi see siiski olevat järjekindel, kui Taani seadusandja tunnistab ühelt poolt kehtetuks pensionilejäämise maksimaalse 70 aasta vanusepiiri, kuid määrab teiselt poolt koondamise puhul pensionilejäämise vanusepiiriks juba 65 aastat. Seda seetõttu, et pensionilejäämise maksimaalse vanusepiiri kaotamisega näitab seadusandja, et ta ei pea teatavasse vanusesse jõudmist pensionilejäämise asjakohaseks alguspunktiks.
75. Oma ettepanekus kohtuasjas Andersen,(36) mille esemeks oli sarnane säte (töölepingu ülesütlemise hüvitise maksmise vanusepiir), lähtusin ma hindamisel sellest, kas töötaja peab vastavalt sellele sättele leppima ennetähtaegselt vanaduspensionile jäädes pensioni vähendamisega ja muude vähendamistega võrreldes sellega, mida tal oleks olnud võimalik maksimaalse pensionisummana saada.
76. Käesolevas asjas kõne all oleva õigusnormi puhul ei näi see esmapilgul nii olevat. Tjenestemandslovi kohaselt teenib ametnik õiguse saada ametniku pensioni välja proportsionaalselt avalikus teenistuses ametnikuna töötatud ajaga. Ajavahemiku eest, mil ametnik oleks saanud koondamistasu, kuid seda vanuse tõttu tegelikult ei saanud, arvestatakse edasi pensioniõiguslikku staaži. Kolme aasta jooksul, mil ametnikul oleks teoreetiliselt olnud õigus saada koondamistasu, jätkatakse seega pensioniõigusliku staaži arvestamist.
77. Kui aga ametnikule oleks kolme aasta jooksul tegelikult koondamistasu makstud ja pakutud talle ka uus ametikoht, oleks ta saanud sellel ametikohal veel kauem (algselt 70. eluaastani ja pärast selle pensionilejäämise vanusepiiri kehtetuks tunnistamist veel pärast seda) pensioniõiguslikku staaži koguda.
78. Oluliseks kahjustamiseks võib aga pidada ka seda, et pension ja muidu kolme aasta jooksul makstav koondamistasu erinevad üksteisest oluliselt. Eelkõige juhul, kui pension ja koondamistasu erinevad märkimisväärse summa võrra, tuleb eeldada, et see kahjustab oluliselt ametnikku, kes ei ole isiklike finantsplaanide tegemisel veel pensionilejäämisega arvestanud. Selle lõplik väljaselgitamine on eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne.
2. Vahekokkuvõte
79. Selline säte nagu Tjenestemandslovi § 32 ei ole taotletava eesmärgi saavutamiseks vajalik. Seetõttu ei saa sellega kaasnevat otsest vanuse alusel erinevat kohtlemist põhjendada direktiivi 2000/78 artikli 6 lõike 1 alusel.
V. Ettepanek
80. Seega teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata eelotsuse küsimustele järgmiselt:
1. Nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel, artikli 6 lõiget 2 kohaldatakse ainult pensioni- või invaliidsushüvitistega seotud kutsealaste sotsiaalkindlustuskavade suhtes.
2. Kui ametnikele makstakse nende ametikoha koondamise korral kolme aasta jooksul koondamistasu, tingimusel et nad on valmis asuma teenistusse uuel ametikohal, on direktiivi 2000/78 artiklitega 2 ja 6 vastuolus, kui koondamistasu ei maksta ametnikele, kellel on teenistusest vabastamisel õigus saada pensioni, jättes arvestamata, kas konkreetne ametnik soovib tegelikult pensionile jääda või on valmis asuma teenistusse uuel ametikohal.
1 – Algkeel: saksa.
2 – EÜT L 303, lk 16; ELT eriväljaanne 05/04, lk 79.
3 – Direktiivi 2000/78 artikli 6 lõike 2 üks teine aspekt on kohtuasja C‑476/11: Kristensen ese; vt selle kohta minu tänase kuupäevaga ettepanek selles kohtuasjas.
4 – Forskelsbehandlingslov; edaspidi „võrdse kohtlemise seadus”; 12. juuni 1996. aasta seadus nr 459 diskrimineerimise keelamise kohta tööturul. 22. detsembri 2004. aasta muutmisseadusega nr 1417 lisati võrdse kohtlemise seadusesse vanuse ja puude kriteerium. Muutmisseadus jõustus 28. detsembril 2004.
5 – Kohtujuristi kursiiv.
6 – Vt 11. juuni 2004. aasta teadaanne seaduse avaldamise kohta.
7 – Ametnike pensionide seadus; käesolevas asjas kohaldatavas redaktsioonis, 19. märtsi 2004. aasta seadus nr 230.
8 – Taani juristide ja majandusteadlaste liit, edaspidi „DJØF”.
9 – Sise- ja Sotsiaalministeerium, nüüd Indenrigs- og Sundhedsminsteriet (Sise- ja Tervishoiuministeerium).
10 – Ida-Taani piirkonnakohus.
11 – Taani kohalike omavalitsusüksuste liit, kes sai loa astuda menetlusse; edaspidi „KL”.
12 – Vt 1. aprilli 2008. aasta otsus kohtuasjas C‑267/06: Maruko (EKL 2008, lk I‑1757, punkt 41); 10. mai 2011. aasta otsus kohtuasjas C‑147/08: Römer (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punkt 32) ja 6. detsembri 2012. aasta otsus liidetud kohtuasjades C‑124/11, C‑125/11 ja C‑143/11: Dittrich (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punkt 31).
13 – Vt 4. juuni 1992. aasta otsus kohtuasjas C‑360/90: Bötel (EKL 1992, lk I‑3589, punkt 12); 9. veebruari 1999. aasta otsus kohtuasjas C‑167/97: Seymour‑Smith ja Perez (EKL 1999, lk I‑623, punkt 29) ja eespool 12. joonealuses märkuses viidatud kohtuotsus Dittrich, punkt 35.
14 – Vt selle kohta eespool 12. joonealuses märkuses viidatud kohtuotsus Maruko, punkt 48.
15 – Kohtujuristi kursiiv.
16 – Taanikeelses versioonis puudub ka hüvitiste „saamise” mõiste.
17 – 7. detsembri 1995. aasta otsus kohtuasjas C‑449/93: Rockfon (EKL 1995, lk I‑4291, punkt 28); 2. aprilli 1998. aasta otsus kohtuasjas C‑296/95: EMU Tabac jt (EKL 1998, lk I‑1605, punkt 36) ja 8. detsembri 2005. aasta otsus kohtuasjas C‑280/04: Jyske Finans (EKL 2005, lk I‑10683, punkt 31).
18 – 12. novembri 1998. aasta otsus kohtuasjas C‑149/97: Institute of the Motor Industry (EKL 1998, lk I‑7053, punkt 16).
19 – 9. märtsi 2000. aasta otsus kohtuasjas C‑437/97: EKW vs. Wein & Co (EKL 2000, lk I‑1157, punkt 42) ja 1. aprilli 2004. aasta otsus kohtuasjas C‑1/02: Borgmann (EKL 2004, lk I‑3219, punkt 25).
20 – „[…] les États membres peuvent prévoir que ne constitue pas une discrimination fondée sur l’âge la fixation, pour les régimes professionnels de sécurité sociale, d’âges d’adhésion ou d’admissibilité aux prestations de retraite ou d’invalidité […]”.
21 – Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta direktiiv 2006/54/EÜ meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes (ELT L 204, lk 23).
22 – 19. jaanuari 2010. aasta otsus kohtuasjas C‑555/07: Kücükdeveci (EKL 2010, lk I‑365, punkt 21).
23 – Vt 12. jaanuari 2010. aasta otsus kohtuasjas C‑341/08: Petersen (EKL 2010, lk I‑47, punkt 60).
24 – Vt selle kohta minu 6. mai 2010. aasta ettepanek kohtuasjas C‑449/08: Ingeniørforeningen i Danmark („Andersen”) (EKL 2010, lk I‑9343, ettepaneku punktid 42–47).
25 – 5. märtsi 2009. aasta otsus kohtuasjas C‑388/07: Age Concern England (EKL 2009, lk I‑1569, punkt 46); 18. juuni 2009. aasta otsus kohtuasjas C‑88/08: Hütter (EKL 2009, lk I‑5325, punkt 41) ja 13. septembri 2011. aasta otsus kohtuasjas C‑447/09: Prigge jt (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punkt 80). Kohtuotsuses Prigge leidis Euroopa Kohus, et lennuohutuse tagamise eesmärk ei kuulu direktiivi 2000/78 artikli 6 lõike 1 esimeses lõigus nimetatud eesmärkide hulka (punkt 81).
26 – 16. oktoobri 2007. aasta otsus kohtuasjas C‑411/05: Palacios de la Villa (EKL 2007, lk I‑8531, punktid 56 ja 57); eespool 25. joonealuses märkuses viidatud kohtuotsus Age Concern England, punktid 44 ja 45, ja eespool 23. joonealuses märkuses viidatud kohtuotsus Petersen, punktid 39 ja 40.
27 – Selle kohta ka minu eespool 24. joonealuses märkuses viidatud ettepanek kohtuasjas Andersen, ettepaneku punktid 51 ja 52, ja selles kohtuasjas 12. oktoobri 2010. aasta tehtud otsus C‑499/08 (EKL 2010, lk I‑9343, punkt 29).
28 – Eespool 26. joonealuses märkuses viidatud kohtuotsus Palacios de la Villa, punkt 68; 12. oktoobri 2010. aasta otsus kohtuasjas C‑45/09: Rosenbladt (EKL 2010, lk I‑9391, punkt 41) ja eespool 22. joonealuses märkuses viidatud kohtuotsus: Kücükdeveci, punkt 38.
29 – Vt selle kohta minu eespool 24. joonealuses märkuses viidatud ettepanek kohtuasjas Andersen, ettepaneku punkt 54.
30 – Vt eespool käesoleva ettepaneku punkt 56.
31 – Vt minu eespool 24. joonealuses märkuses viidatud ettepanek kohtuasjas Andersen, ettepaneku punkt 62, ja minu 1. aprilli 2004. aasta ettepanek kohtuasjas C‑19/92: Hlozek (EKL 2004, lk I‑11491, ettepaneku punktid 57 ja 58).
32 – Eespool 25. joonealuses märkuses viidatud kohtuotsus Age Concern England, punkt 51, ja eespool 27. joonealuses märkuses viidatud kohtuotsus Andersen, punkt 33.
33 – Vt otsus ja kohtujuristi ettepanek eespool 27. ja 24. joonealuses märkuses viidatud kohtuasjas Andersen.
34 – Vt selle kohta eespool 27. joonealuses märkuses viidatud kohtuotsus Andersen, punkt 45.
35 – Eespool 26. joonealuses märkuses viidatud kohtuotsus Palacios de la Villa.
36 – Eespool 24. joonealuses märkuses viidatud ettepanek kohtuasjas Andersen, ettepaneku punkt 73. Vt ka eespool 27. joonealuses märkuses viidatud kohtuotsus Andersen, punkt 46.
Hea külastaja!
Tasuta materjalide printimine meie kodulehelt ei ole lubatud. Materjali tellimiseks sisesta oma e-kirja aadress ja valitud materjalid saadetakse e-kirjaga. Sisestatud e-kirja aadress säilitatakse meie andmebaasis ja sellele saadetakse tulevikus kord kuus uudiskiri. E-kirja aadress on kaitstud ja me ei levita seda.
heade soovidega Heli Raidve Tööõigusabi
Tasuta materjalide printimine meie kodulehelt ei ole lubatud. Materjali tellimiseks sisesta oma e-kirja aadress ja valitud materjalid saadetakse e-kirjaga. Sisestatud e-kirja aadress säilitatakse meie andmebaasis ja sellele saadetakse tulevikus kord kuus uudiskiri. E-kirja aadress on kaitstud ja me ei levita seda.
heade soovidega Heli Raidve Tööõigusabi