Õiguskantsleri 4. juuli 2012 ettepanek nr 18
ETTEPANEK nr 18
Tallinn 4. juuli 2012. a.
Tallinn 4. juuli 2012. a.
Toetusstreigist ette teatamine
2012. aasta märtsikuus toimunud streigilaine ajal korraldati kahe peastreigi toetuseks hulgaliselt
toetussstreike, sealhulgas elutähtsate teenuste osutajate ettevõtetes. Sellega seoses tõusis taas
päevakorrale streigiregulatsiooni põhiseaduspärasuse küsimus, mistõttu analüüsisin Eesti Vabariigi
põhiseaduse § 139 lg 1 ning õiguskantsleri seaduse § 1 lg 1 alusel põhiseaduslikkuse järelevalve
korras kollektiivse töötüli lahendamise seaduses sätestatud toetusstreikide regulatsiooni kooskõla
põhiseadusega. Analüüsi tulemusel leian, et
kolmepäevane toetusstreikidest etteteatamise tähtaeg ei ole kooskõlas põhiseadusega.
Sellisel seisukohal olen põhjusel, et toetusstreigist etteteatamise tähtaeg on ilmselgelt liiga lühike
selleks, et ettevõtjad, sh elutähtsate teenuste osutajad (nt vee-, gaasi-, jäätme-, elektriettevõtjad),
suudaksid oma tööd hädavajalikus mahus ümber korraldada (nt teavitada oma ettevõttes toimuvast
toetusstreigist Eestis ja välismaal asuvaid lepingupartnereid ja avalikkust). Kehtiva kolmepäevase
toetusstreigist etteteatamistähtaja juures on reaalne oht, et nii ettevõtja kui ka riik ja elanikkond
üldisemalt kannatavad toetusstreigi korraldamise tõttu ülemäärast kahju. Arvestades, et
toetusstreigi eesmärk pole otseselt selles osalejate huvide ja õiguste kaitse, ei muudaks
kolmepäevasest etteteatamistähtajast pikem toetusstreigist etteteatamise tähtaeg toetusstreigi
mõjusust, küll aga aitaks tagada, et Eesti elanikkond ei jääks toetusstreigi toimumise tõttu nt vee ja
elektrita ning ettevõtja saaks pärast toetusstreigi toimumist ettevõtlusega edasi tegeleda.
Seepärast teen Riigikogule, tuginedes Eesti Vabariigi põhiseaduse § 142 lõikele 1 ning
õiguskantsleri seaduse §-le 17 ettepaneku viia kollektiivse töötüli lahendamise seaduse
§ 18 lg 3 kooskõlla põhiseaduse §-dega 13, 14, 19 ja 31 koostoimes §-ga 11.
Järgnevalt selgitan oma seisukohta pikemalt. Selleks kirjeldan kõigepealt ettepaneku tegemise
asjaolusid (I), seejärel toon välja vaidlusaluse sätte (II) ning pärast seda esitan õigusliku põhistuse
(III).
I Asjaolud ja menetluse käik
1. Alates kollektiivse töötüli lahendamise seaduse (edaspidi KTTLS) jõustumisest 07.06.1993
on hoiatus- ja toetusstreikide regulatsioon püsinud muutumatuna. KTTLS § 18 lõigete 2 ja 3 järgi 2
võib streigis osalevate töötajate toetuseks korraldada toetusstreike, millest tuleb tööandjale,
tööandjate liidule või ühingule ja kohalikule omavalitsusele teatada kirjalikult kolm päeva ette.
Kollektiivse töötüli lahendamise seaduse seletuskiri ei täpsusta, mis eesmärgil kehtestati
toetusstreigi korraldamist võimaldavad õigusnormid ega selgita kolmepäevase etteteatamistähtaja
määramise tagamaid.
2. Eesti Tööandjate Keskliit pöördus 28.09.2004 toonase õiguskantsleri poole palvega
kontrollida toetusstreikide regulatsiooni vastavust põhiseadusele. Menetluse tulemusena esitas
õiguskantsler 31.12.2004 Sotsiaalministeeriumile märgukirja, milles leidis, et
KTTLS § 18 lõikes 3 sätestatud toetusstreikidest etteteatamise kolmepäevane tähtaeg riivab
ebaproportsionaalselt Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) §-s 31 ette nähtud
ettevõtlusvabadust. Täpsemalt jõudis toonane õiguskantsler järeldusele, et toetusstreikide eesmärki
oleks võimalik saavutada ettevõtlusvabadust vähem kahjustades, kui toetusstreikidest etteteatamise
tähtaeg oleks pikem. Sellisele järeldusele jõudis ta peaasjalikult seepärast, et
- toetusstreikidega tekitatakse majanduslikku kahju peastreigis mitteosalevale tööandjale
- lihtsa seadusereservatsiooniga streigiõiguse piiramine on lubatav põhiseadusega
mittevastuolus oleval eesmärgil
- pikema kui kolmepäevase etteteatamistähtaja kehtestamine ei muuda toetusstreigi
korraldamist sisuliselt võimatuks.
3. Toonane õiguskantsler palus 31.12.2004 sotsiaalministril kohe algatada toetusstreikide
põhiseadusega kooskõlla viimise menetlus1.
4. Sotsiaalministeerium töötas seepeale välja KTTLS muutmise seaduse eelnõu.2
Selle ettevalmistamisel saavutati riigi ning sotsiaalpartnerite esindajate vahel sisuline kooskõla
toetusstreikide etteteatamistähtaja pikendamises ühe nädalani.3
5. Sotsiaalminister esitas eelnõu Vabariigi Valitsuse 30.03.2006 istungile, kus võeti vastu
ühehäälne otsus seda mitte arutada.4
Pärast seda pole toetusstreikide regulatsiooni seadusandja
täiendavalt käsitlenud.
II Vaidlusalune õigusnorm
6. KTTLS § 18 sätestab:
„§ 18. Hoiatus- ja toetusstreigid
[---]
(3) Kavandatavast hoiatus- või toetusstreigist on töötajate esindaja, ühing või liit kohustatud
teatama tööandjale, tööandjate ühingule või liidule ja kohalikule omavalitsusele kirjalikult
vähemalt kolm päeva ette.“
________________________________________________________________________________
1 Õiguskantsleri 31.12.2004 märgukiri Sotsiaalministeeriumile nr 6-8/1428.
2 Kättesaadav eelnõude infosüsteemis: http://eelnoud.valitsus.ee.
3 Nimetatud eelnõu kooskõlastusringil ei nõustunud EAKL toetusstreikide kestvuse muutmisega, kuid nõustus ühenädalase etteteatamistähtaja kehtestamisega kolmepäevastele toetusstreikidele – EAKL 30.05.2005 arvamus kollektiivse töötüli lahendamise seaduse ja kollektiivlepingu seaduse muutmise seaduse eelnõule nr 1-12/88.2.
4Sotsiaalministeeriumi koostatud kollektiivse töötüli lahendamise seaduse ja kollektiivlepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu, kättesaadav arvutivõrgus: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/86d5f7be-8e83-4b0f-9e81-
c2d143b52a0d. Vabariigi Valitsuse 30.03.2006 istungi protokoll. Kättesaadav: https://viis.rk.ee/evalitsus.php
________________________________________________________________________________
III Hinnang
Streigiõiguse sisu põhiseaduses
7. Streigiõigus on sätestatud PS § 29 lõikes 5, mille järgi võivad töötajate ühingud ja liidud
seista oma õiguste ja seaduslike huvide eest vahenditega, mida seadus ei keela. Seega on
põhiseaduse kaitse all töötajate streigid osas, milles nende eesmärgiks on otseselt või kaudselt
töötajate oma õiguste ja huvide kaitse. Oma õiguste ja huvide kaitseks on töötajatel põhiseaduse
järgi sisuliselt lubatud töötamise katkestamise näol avaldada tööandjale majanduslikku survet ja
sedakaudu mõjutada tööandjat täitma nende vahel sõlmitud lepingut või nõustuma enda
väljapakutud töötingimustega.
8. Streigiga takistatakse ühelt poolt ettevõtte eesmärgipärast toimimist ja tekitatakse
tööandjale majanduslikku kahju. Teiselt poolt võidakse aga streigiga siis, kui streik toimub elanike
ja majanduse esmavajadusi rahuldavates ettevõtetes (elutähtsate teenuste osutajate juures),
mõjutada riigi toimimist ning elanikkonda üldisemalt.
9. Et streigist mõjutatud isikute põhiõigusi ja –vabadusi streikijad ülemääraselt ei riivaks ning
riigi toimimine poleks ohustatud, tuleb seadusandjal nähtuvalt PS § 29 lõikest 5 kehtestada
streigiõiguse kasutamise tingimused ja kord. Asjaomase regulatsiooni loomisel peab seadusandja
tulenevalt PS §-dest 13, 14 ja 19 tagama, et streikimisega lubatud teiste põhiõiguste ja –vabaduste,
sh PS §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabaduse, riive oleks võrreldes streikimisega taotletava
eesmärgiga PS § 11 mõttes proportsionaalne. Teisisõnu peab seadusandja PS § 29 lg 5 alusel
streigiõiguse kasutamise tingimuste ja korra kehtestamisel leidma põhiõiguste vahel mõistliku
tasakaalu.6
Seda nii, et põhiõiguste ja –vabaduste kaitse poleks mitte teoreetiline ja illusoorne, vaid
praktiline ja tõhus.7
Streigiõigus kollektiivse töötüli lahendamise seaduses
10. Kollektiivse töötüli lahendamise seadusega luuakse menetlusreeglid töötajate oma õiguste
ja huvide tagamiseks suunatud streikide läbiviimiseks (edaspidi peastreigid). Lisaks sätestavad
KTTLS § 18 lõiked 2 ja 3 reeglid peastreigi toetamise eesmärgil läbiviidavatele toetusstreikidele.
Toetusstreikide mõistet ning sisu ei ole seadusandja täpsemalt reguleerinud, sh pole seadusandja
andnud täpsemaid juhiseid selle mõiste sisustamiseks. Küll aga saab KTTLS § 18 lõikest 2
tuletada, et toetusstreik on kollektiivne aktsioon streigis osalevate töötajate nõudmiste ehk
peastreigi toetuseks. KTTLS § 18 lg 2 põhjal saab järeldada, et toetusstreik pole enamasti otseselt
suunatud oma tööandja vastu8
ning streigist ei tõuse toetusstreikijatele otsest kasu. Eelnev
tähendab muu hulgas, et seadusandja on toetusstreike lubanud korraldada ajal, mil toetusstreikijad
on kohustatud oma tööandjaga pidama töörahu.
11. Seega erinevad toetusstreigid oluliselt traditsioonilistest streikidest, sest
- need ei ole üldjuhul otseselt seotud toetusstreikijate enda huvidega
5 Õiguskantsleri 31.12.2004 märgukiri Sotsiaalministeeriumile nr 6-8/1428, p 24.
6 Euroopa Inimõiguste Kohtu 19.06.2001 lahend asjas Kreuz vs Poola, p 57.
7 RKPJKo 14.04.2003, nr 3-4-1-4-03, p 17.
8 Välja arvatud juhul, kui toetatakse sama tööandja/tööandjate grupi teise töötajate grupi streike. Samaaegselt toimub
toetusstreigiga aga alati oma tööandja mõjutamine (vt täpsemalt õiguskantsleri 2004. a Sotsiaalministeeriumile
saadetud märgukirjast).4
- toetusstreigid võivad toimuda töörahu kehtimise ajal
- nende eesmärgiks võib olla üksnes solidaarsuse näitamine või väga kaudselt
toetusstreikijate oma huvidele kaasaaitamine
Toetusstreikide lubatavus põhiseaduse ja rahvusvahelise õiguse järgi
12. Sätestades KTTLS § 18 lõigetes 2 ja 3 toetusstreigi korraldamise tingimused ja korra, on
Eesti seadusandja teinud õiguspoliitilise otsuse ning taganud streigiõiguse põhiseaduses ja Eestile
siduvatest rahvusvahelistes lepingutes9
nõutust laiemalt.
13. Täiendavate streigiliikide lubamine on kooskõlas Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni
konventsiooniga nr 87, mille järgi streigi korraldamise eesmärgiks ei pea olema ainult
kollektiivlepingust tõusetuvate küsimuste lahendamine.10 Puutuvalt toetusstreiki on
Rahvusvaheline Tööorganisatsioon korduvalt väljendanud oma igakülgset toetust, leides, et
töötajatel peab olema õigus korraldada peastreigi toetuseks streike.
11 Teisalt on ta aga leidnud, et
toetusstreike tuleb teatud osas käsitleda peastreikidest erinevalt ning aktsepteeritav on kitsendavate
lisatingimuste esitamine, mis õigustaksid seda tüüpi streigiõiguse tekkimist.12
14. Kuigi seadusandja võib streigiõiguse põhiseaduses nõutust laiemalt tagada, on ta selle
tegemisel13 seotud põhiseaduse ja rahvusvahelise õiguse nõuetega. Seepärast peab ta streigiõiguse
laiendamisel sarnaselt PS § 29 lõike 5 kaitsealas oleva streigiõigusega ühelt poolt arvestama teiste
põhiõiguste ja –vabadustega ning tagama neid riivates proportsionaalsuse põhimõtte järgimise.
Teiselt poolt peab ta aga tegutsema selle nimel, et lubatava streigi läbiviimise õigus muutuks
näilikuks ehk seatud piirangute tõttu sisuliselt realiseerimatuks.
Toetusstreikide regulatsiooni põhiseaduspärasus
15. Nagu öeldud, siis toetusstreikide puhul töötüli töötajate ja tööandja vahel ei eksisteeri ning
streikijad ei seisa otseselt enda huvid eest. Streikimise tulemusel võib aga sarnaselt peastreigiga
tekitada toetusstreigi läbiviimine tööandjale ettenägematut majanduslikku kahju. Erinevalt
peastreigist ei pruugi aga toetusstreigist osalejate tööandjal olla võimalik olukorra lahendamisesse
sekkuda. Teoreetiliselt saaks ta küll peastreigi tööandjat survestada, ent majandusliku seose
puudumisel (nt ei kuulu samasse kontserni, pole peastreigiga hõlmatud ettevõtte lepingupartner)
pole see tõenäoliselt tulemuslik. Seepärast tuleb toetusstreigi puhul tööandjal arvestada
majandusliku kahjuga (nt ära jäänud tarnetest, lepingurikkumisest tingitud lepingu lõpetamisel
tekkiv jms kahju).
________________________________________________________________________________
9 Kõige ulatuslikumalt on töötajate ühinemisõigust ning sellest tulenevat õigust kasutada kollektiivseid meetmeid oma
õiguste ja huvide kaitsmiseks tunnustatud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonides nr 87
ühinemisvabaduse ja organiseerumisõiguse kaitse ning konventsioonis nr 98 kollektiivläbirääkimiste korraldamise ja
pidamise kaitse õiguse kohta. Paljude teiste rahvusvaheliste õigusaktide järelevalveorganid kasutavad vajadusel ning
asjakohases ulatuses Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioone ning nende järelevalveorganite selgitusi
töötajate ühinemisõiguse ja sellest tulenevate õiguste sisustamisel. Nt on Euroopa Inimõiguste Kohus kasutanud
tõlgendusabina Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioone oma 02.07.2002 lahendis Wilson jt vs Ühendkuningriik ja 12.11.2008 otsuses Demir ja Baykara vs Türgi.
10 Digest of decisions and principles of the Freedom of Association Commitee of the Governing Body of the ILO. 5th
edition. Geneva 2006, p 531.
11 Samas, p 534.
12 ILO General Survey: Freedom of association and collective bargaining: the right to strike. 1994, p 168.
13 Streigi liikidena saab lisaks pea- ning toetusstreikidele veel välja tuua poliitilised streigid, go-slow töötamise,
piketid, blokaadi ja boikoti.5
________________________________________________________________________________
16. Tööandja ainsaks reaalseks võimaluseks toetusstreigiga kaasnevate majanduslike kahjude
vähendamisel on ettevõtte töö ümberkorraldamine, tarnijate, tarbijate ning teiste lepingupartnerite
teavitamine ja läbirääkimised jms. Toetusstreikijate tööandja ei saa ette arvestada streigi tekkimise
võimalusega, mistõttu on see tema jaoks plaaniväline ning potentsiaalselt aja- ja rahamahukas14
tegevus. Nimelt kui peastreigi õiguspärasuse eelduseks olevates läbirääkimistes osaleb tööandja
(KTTLS § 13), kes saab seetõttu mõistlikult arvestada streigi toimumise teoreetilise
võimalikkusega, siis ettevõttes, kus kollektiivset töötüli pole, on ettevõtjal väga keeruline
toetusstreigi toimumist ette näha ja end tööseisakust tekkida võiva majandusliku kahju vastu
kaitsma asuda. Seepärast on oluline, et ettevõtja saaks oma ettevõttes toetusstreigi toimumisest
piisavalt vara teada ning saaks selle teabe varal teha vajalikud ümberkorraldused, teavitada oma
partnereid ja vajadusel avalikkust.
17. KTTLS § 18 lg 3 järgi peab toetusstreigi korraldaja toetusstreigist teatama tööandjale,
tööandjate ühingule või liidule ja kohalikule omavalitsusele kirjalikult ette kolm päeva. Seejuures
pole tööandjal toetusstreigi ärahoidmiseks õigust pöörduda riikliku lepitaja poole. Riikliku lepitaja
poole saaks tööandja KTTLS § 21 lg 3 järgi pöörduda vaid siis, kui streik võib ohustada tõsiselt
riigi ja ühiskonna normaalset eksisteerimist ehk selleks, et tagada elutähtsate teenuste osutajate
ettevõtetes hädavajalik tootmismaht.
18. Kolmepäevane etteteatamisaeg seab ettevõtja raskesse olukorda. Seda põhjusel, et nii
lühikese etteteatamistähtaja puhul ei ole tööandjal ja tema lepingupartneritel tegelikku võimalust
oma kahjusid töö ümberkorraldamise jms teel mõistlikult minimeerida. Eriti veel olukorras, kus
tööandja ei pruugi alati olla valmistunud enda ettevõttes streigi toimumiseks.15 Ettevõtja ei pea
mõistlikult eeldama, et streigi läbiviimine ühe tööandja juures võiks tõenäoliselt mõjutada
erinevate valdkondade ettevõtete tegevust üle Eesti. Näiteks ei saa IT-teenuseid pakkuv ettevõte
mõistlikult ette näha, et streik laevatehases võiks kaasa tuua toetusstreigi toimumise tema
ettevõttes. Elutähtsate teenuste osutamise korral pole aga mõeldav, et nii lühikese aja jooksul
suudaksid pooled, sh riikliku lepitaja vahendusel, hädavajalikus tootmismahus kokkuleppe
saavutada. Seda enam, et arusaadavalt tuleb elutähtsa teenuse osutajal samaaegselt tegeleda talle
toetusstreigiga põhjustatava majandusliku kahju vähendamisega.16
19. Seda, et riikliku lepitaja vahendusel elutähtsa teenuse hädavajaliku mahu tagamine osutus
sisuliselt võimatuks, joonistus hästi välja 2012. a märtsikuus Narva Elektrijaamade puhul, kus
ettevõtjal jäi enda, elanikkonna ja riigi huvi tagamisel ainsaks arvestatavaks käitumisvõimaluseks
kohtusse pöörduda.17 Kuna kohtul puudub aga nii lühikese etteteatamistähtaja juures sisuline
võimalus asi läbi vaadata ning otsustada toetusstreigi seaduslikkuse ja teenuste miinimummahu
suuruse üle, ei jäänud kohtul muud üle, kui toetusstreik esialgse õiguskaitse korras faktiliselt ära
keelata. Seega ei pruugi elutähtsate teenuste osutajate juures töötajad saada realiseerida neile
seadusega antud õigust korraldada toetusstreik. Kui aga ettevõtja ei pöördu kohtusse ja püüab
________________________________________________________________________________
14 Töötajate ühinemine oma huvide tagamiseks leiab aset pigem keskmistes ja suuremates ettevõtetes, kus ärisuhete
võrgustik on üldjuhul mitmetahulisem.
15 Toetusstreik mõjutab tööandjat, kes ei ole töötajatega otseses vaidluses. Näiteks võib tootjaid mõjutada olukord, kus
tarnija ei suuda streigist tulenevalt tähtaegselt tarnida vajalikku toorainet, mistõttu kannatab streigiga mitteseotud
ettevõtte toodang. Lisaks võib toetusstreik mõjuda kahjustavalt tööandjale, kellel puudub igasugune võimalus
peastreigis osaleva tööandja mõjutamiseks. - Novitz,T. International and European Protection of the Right to Strike,
lk 76.
16 Nt Eesti oludega mittekursis oleva välismaiste elektritarbijate teavitamine.
17 Viru maakohus tegi Narva Elektrijaamade puhul ühe päevaga määruse, millega lubas küll streigi, kuid keelas
tootmismahtu vähendada. Samuti pöördusid Eesti Raudtee tütarettevõtted Harju Maakohtusse hagi tagamiseks ning
toetusstreikide keelamiseks. – „Narva Elektrijaamad pöördusid streigi küsimuses kohtusse“, BNS, kättesaadav:
http://www.bns.ee/topic/638/news/41735649.6
________________________________________________________________________________
kolme päeva jooksul sõlmida riikliku lepitaja vahendusel toetusstreikijatega kokkuleppe, on üsna
tõenäoline, et kokkulepet poolte vahel ei saavutata. Jättes kõrvale asjaolu, et Vabariigi Valitsus
pole kehtestanud elutähtsate teenuste osutajate loetelu, on kokkuleppe sõlmimine ebatõenäoline
juba ainuüksi põhjusel, et riiklikul lepitajal endal puudub vajalik erialane teave, et selgitada välja
asja otsustamiseks vajalikud asjaolud ja hinnata, millises mahus peaks teenuste osutamine jätkuma,
mistõttu tuleb tal vältimatult kaasata asja otsustamisesse selle valdkonna ekspert. Samal ajal tuleb
riiklikul lepitajal tegeleda peastreigi küsimustega. Kokkuleppe puudumise tõttu toetusstreigi
toimumise ajal ei pruugi aga elutähtsate teenuste osutajad olla suutelised tagama teenuste
hädavajalikku tootmismahtu. Seetõttu võib tekkida lubamatult kõrge oht riigi toimimisele ja
elanikkonnale üldisemalt.
20. Ometi ei väheneks ka pikema toetusstreigist etteteatamistähtaja puhul toetusstreigi
mõjusus. Nimelt ei ole toetusstreigi läbiviimise eesmärk oma tööandjale suure kahju tekitamine
või riigi toimimise ja elanikkonna kahjustamine. Toetusstreigi eesmärgiks on toetuse näitamine
peastreigis osalejatele ning nende tööandjale täiendava mõju avaldamine. Arvestada tuleb, et
toetusstreikijate ettevõttes töötüli ei ole, s.t vastuolu töötajatega puudub. Toetusstreigi mõjusus
väljendub selle korraldamisega, mistõttu ei vähene see juhul, kui töötajatel on võimalik
õiguspärane toetusstreik läbi viia, teatades sellest pikemalt ette. Kui avalikkus ning tööandjad
saavad toetusstreigi toimumisest varem teada, võib toetusstreigi toimumine evida laiemat
kõlapinda ning selle mõjusus isegi suureneda. Nii võib toetusstreikidest pikema etteteatamistähtaja
kehtestamine anda toetusstreikijate tööandjale suurema võimaluse läbimõeldumalt leida viise
peastreigi tööandjale mõju avaldamiseks.
21. Arvestades, et toetusstreigi korraldajatel piisab üksnes streigist etteteatamisest, kuid
tööandja peab asuma oma tegevust aktiivselt ümber korraldama, ei ole niivõrd lühikese
etteteatamistähtajaga kaasnevad õigused ja kohustused omavahel mõistlikus tasakaalus. Seda
enam, et kehtiva õiguse järgi on peastreigi tööandja (ettevõttes, kus on töötüli) võrreldes
toetusstreikijate tööandjaga (ettevõttes, kus töötüli pole) oma majanduslike kahjude piiramisel
seatud oluliselt soodsamasse positsiooni: peastreigist tuleb ette teatada vähemalt kaks nädalat.
22. Eeltoodust tulenevalt olen seisukohal, et KTTLS § 18 lõikes 3 sätestatud toetusstreikidest
etteteatamise kolmepäevane tähtaeg on ebaproportsionaalne ning ei ole kooskõlas PS §-dega 13,
14, 19, 31 ning PS §-ga 11 nende koostoimes.
Austusega
Hea külastaja!
Tasuta materjalide printimine meie kodulehelt ei ole lubatud. Materjali tellimiseks sisesta oma e-kirja aadress ja valitud materjalid saadetakse e-kirjaga. Sisestatud e-kirja aadress säilitatakse meie andmebaasis ja sellele saadetakse tulevikus kord kuus uudiskiri. E-kirja aadress on kaitstud ja me ei levita seda.
heade soovidega Heli Raidve Tööõigusabi
Tasuta materjalide printimine meie kodulehelt ei ole lubatud. Materjali tellimiseks sisesta oma e-kirja aadress ja valitud materjalid saadetakse e-kirjaga. Sisestatud e-kirja aadress säilitatakse meie andmebaasis ja sellele saadetakse tulevikus kord kuus uudiskiri. E-kirja aadress on kaitstud ja me ei levita seda.
heade soovidega Heli Raidve Tööõigusabi