Riigikohtu 12.juuni 2013 määrus kohtuasjas 3-2-1-64-13
RIIGIKOHUS
TSIVIILKOLLEEGIUM
KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number |
3-2-1-64-13 |
Määruse kuupäev |
Tartu, 12. juuni 2013. a |
Kohtukoosseis |
Eesistuja Villu Kõve, liikmed Peeter Jerofejev ja Tambet Tampuu |
Kohtuasi |
Osaühingu O.S. Transport menetluskulude kindlaksmääramise avaldus |
Vaidlustatud kohtulahend |
Tartu Ringkonnakohtu 28. jaanuari 2013. a määrus tsiviilasjas nr 2-10-33793 |
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik |
Koit Soe määruskaebus |
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus |
Hageja Koit Soe, esindaja vandeadvokaat Anu Pärtel Kostja Osaühing O.S. Transport (registrikood 10166368), esindaja vandeadvokaat Senny Pello |
Asja läbivaatamise kuupäev |
13. mai 2013. a, kirjalik menetlus |
RESOLUTSIOON
1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 28. jaanuari 2013. a määrus tsiviilasjas nr 2-10-33793 ja teha uus määrus, millega mõista Koit Soelt Osaühingu O.S. Transport kasuks välja menetluskulu 1446 eurot 69 senti.
2. Lugeda kohtumääruse kehtiv resolutsioon sõnastatuks järgmiselt:
„1. Rahuldada Osaühingu O.S. Transport menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt.
2. Mõista Koit Soelt Osaühingu O.S. Transport kasuks välja menetluskulud 1446 eurot 69 senti."
3. Määruskaebus rahuldada osaliselt.
4. Tagastada Koit Soe määruskaebuselt tasutud kautsjon 50 (viiskümmend) eurot Osaühingule Advokaadibüroo In Jure.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Koit Soe (hageja) esitas 13. juulil 2010 Tartu Maakohtule Osaühingu O.S. Transport (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista töötasu 8730 eurot 54 senti.
Tartu Maakohus jättis 28. veebruari 2011. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Tartu Ringkonnakohus jättis 5. märtsi 2012. a otsusega hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Apellatsiooniastme menetluskulud jäid hageja kanda. Riigikohus keeldus 18. juunil 2012 hageja kassatsioonkaebust menetlusse võtmast ja jättis kassatsiooniastme menetluskulud hageja kanda.
2. Kostja esitas 20. juunil 2012 Tartu Maakohtule menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, milles palus kindlaks määrata ja hagejalt välja mõista õigusabikulud 2568 eurot 78 senti (käibemaksuta).
Avalduse kohaselt tekitas hageja kostjale menetluskulusid, sest hageja nõudis nii maa- kui ka ringkonnakohtus kohtuistungit. Kostja palus lahendada vaidluse kirjalikus menetluses, et hoida aega ja menetluskulusid kokku.
3. Hageja vaidles kostja avaldusele vastu ning palus määrata hüvitatavate menetluskulude suuruseks mitte enam kui 1207 eurot 83 senti (käibemaksuta).
Osa kostja õigusabikuludest ei ole vajalikud ega põhjendatud. Sõidukuludest on kostjal tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 144 p 2 alusel õigus nõuda üksnes kohtuistungitele sõitmisega seotud otseste sõidukulude hüvitamist. Kostjal ei ole õigus nõuda hagejalt kohtuistungitele sõitmise ajakulu hüvitamist õigusabi tunnitasu alusel.
4. Tartu Maakohus rahuldas 1. oktoobri 2012. a määrusega kostja avalduse osaliselt ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskuludena 2175 eurot 15 senti.
Maakohtu määruse kohaselt on põhjendatud ja vajalik kostja õigusabile kulunud aeg 30 h 30 min, sh 11 h 30 min õigusabiks kulunud aeg ja 19 h kohtuistungitele sõitmisele kulunud aeg. Lisaks on põhjendatud hagejalt välja mõista kostja esindaja otsene sõidukulu.
Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a määrusega nr 137 kehtestatud lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärade (kord) § 1 järgi on kuni 8730 euro 54 sendi suuruse tsiviilasja hinna korral õigusabikulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise piirmäär 4470 eurot kõigis kohtuastmetes kokku. Põhjendatud ja vajalik on kostja esitatud arvetel märgitud kulust esindaja õigusabikulu koos sõidukuluga 2175 eurot 15 senti (sh kaks sõitu marsruudil Tallinn-Võru-Tallinn ja üks sõit Tallinn-Tartu-Tallinn, mille eest on kostja taotlenud hüvitist oluliselt väiksema tunnitasu eest (s.o 12 h eest ca 460 eurot), ja otsene sõidukulu 190 eurot (3 kr/km). Arvestades tsiviilasja keskmist keerukusastet, kostja esindaja tehtud toiminguid ja menetlusdokumentide mahtu, on õigusabile põhjendatud kohaldada kostja esindaja tunnihinda 110 eurot, mida hageja ei ole vaidlustanud.
5. Hageja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse osaliselt tühistada ja teha selles osas uue määruse, millega mõista temalt kostja kasuks välja menetluskuludena 1207 eurot 83 senti (käibemaksuta).
Määruskaebuse kohaselt ei analüüsinud maakohus piisavalt menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust. Esindaja töömahtu ja ajakulu vähendab asjaolu, et pooled on kohtumenetluse erinevates etappides esitanud samu väiteid ja õiguslikke põhjendusi. Toimikust ei nähtu, et kohtuvaidluses oleks olnud tavalisest enam või aeganõudvamaid toiminguid. Kostja esindaja tehtud menetlustoimingutele kulunud aeg on ülepaisutatud. Menetlusosalise lepingulise esindaja sõitu kohtuistungile ei saa pidada õigusteenuse osutamiseks, mistõttu ei pea hageja seda õigusabi osutamise arve alusel hüvitama. Sõidukuludest võib hageja hüvitada üksnes menetlusega seotud otsesed sõidukulud.
6. Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
7. Tartu Ringkonnakohus jättis 28. jaanuari 2013. a määrusega maakohtu määruse muutmata ja hageja määruskaebuse rahuldamata.
Ringkonnakohtu määruse kohaselt analüüsis maakohus kostja menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust. Kostja lepinguline esindaja osutas kostjale õigusabi kokku 35 h ja 5 min. See sisaldas ka õigusabi osutamise kohta jõudmiseks kulunud aega. Sisulise õigusabi osutamisele kulus 13 h ja 36 min ning sõitudeks 21 h ja 29 min. Maakohus luges sellest põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks 30 h ja 30 min, vähendades kostja avalduses esitatud ajakulu 4 h ja 25 min võrra.
Asja keerukust ja mahukust arvestades on maakohus õigesti ja põhjendatult leidnud, et vajalik ja põhjendatud on õigusabi osutamise ajakulu 11 h ja 30 min ning kohtuistungitele sõitmisele kulunud aeg 19 h. Kuna hageja kassatsioonkaebust ei võetud menetlusse, on asja menetletud kahes kohtuastmes ning menetlus kestis peaaegu kaks aastat. Tsiviilasi on nii sisuliselt kui ka menetlustoimingute mahtu ja kestust arvestades keskmine. Seega ei ole kostja lepingulise esindaja õigusabi maht 11 h ja 30 min ulatuses ebavajalik või ülepaisutatud. Menetlusdokumendi koostamisele kulunud aega ei saa hinnata üksnes dokumendi pikkuse järgi. Põhjendatud ei ole jätta ringkonnakohtu istungiks valmistumise ajakulu hüvitamata seetõttu, et kostja lepinguline esindaja oli asja materjalidega ja hageja seisukohtadega juba varasemast tuttav ning apellatsioonimenetluses ei esitatud uusi ega üllatuslikke argumente. Kohtumenetluses korduvate seisukohtade puhul ei saa eeldada, et dokumentide koostamisele ja seisukohtade esitamisele aega ei kulu.
Sõidukulude hüvitamiseks ei tule esitada teistsuguses vormis dokumente kui muude menetluskulude kohta. Maakohus on kostja lepingulise esindaja sõidukuludele andnud põhjendatud hinnangu ega ole diskretsioonipiire ületanud.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
8. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse osaliselt tühistada ja teha uue määruse, millega määrata kostja menetluskulude suuruseks mitte rohkem kui 1207 eurot 83 senti.
Määruskaebuse kohaselt ei põhjendanud kohtud oma seisukohta, et tsiviilasi oli nii keerukas ja ajamahukas, et õigustas menetluskulude väljamõistmist 2175 euro 15 sendi ulatuses. Enamikul kostja esitatud arvetel märgitud menetlustoimingute ajakulu on ülepaisutatud ja põhjendamata. Lisaks ei arvestanud kohtud, et kostja ei tõendanud sõidukulusid. Kostja lepingulise esindaja sõidu ajakulu ei ole õigusabiteenuse osutamine ja selle eest makstud tasu ei saa välja mõista õigusteenuse arve alusel. Kostja esindaja sõidukuludest on põhjendatud hagejalt nõuda üksnes otsesed sõidukulud.
9. Kostja palub jätta määruskaebuse rahuldamata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10. Kolleegium leiab, et TsMS § 701 lg 3 esimese lause alusel tuleb ringkonnakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega määrata kostja menetluskulude suuruseks ja mõista hagejalt välja 1446 eurot 69 senti. Määruskaebus on osaliselt põhjendatud.
11. Kooskõlas TsMS §-ga 695 ja § 688 lg-ga 1 kontrollib kolleegium ringkonnakohtu määrust üksnes osas, mille peale on kaevatud. Hageja ei vaidlusta ringkonnakohtu määrust osas, millega mõisteti temalt kostja kasuks välja viimase lepingulise esindaja otsene sõidukulu. Selles osas on ringkonnakohtu määrus TsMS § 463 lg 2 ja § 456 lg 4 alusel jõustunud. Hageja leiab, et osa kostja esindaja osutatud õigusabi kuludest on põhjendamata ning et hagejal ei ole kohustust hüvitada kostja esindaja sõidule kulunud aega.
12. Kolleegium märgib, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt ka Riigikohtu 18. mai 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19). Maakohus on kostja õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust hinnanud. Ringkonnakohus leidis, et maakohus ei ole diskretsioonipiire ületanud. Kolleegium nõustub selles osas ringkonnakohtuga ning ei korda ringkonnakohtu määruse põhjendusi (TsMS § 695 ja § 689 lg 5).
13. Ringkonnakohtu määrus on aga põhjendamata osas, millega mõisteti hagejalt välja kostja esindaja sõidu ajakulud.
Riigikohus on 3. juuni 2013. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13 märkinud, et TsMS §-d 174 ja 175 ning Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a määrusega nr 137 kehtestatud kord lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärade kohta ei sätesta, millist liiki esindajakulud teiselt menetlusosaliselt välja mõistetakse. Menetluskulude hüvitamise kriteeriumiks on esindajakulude põhjendatus ja vajalikkus ning tsiviilasja hind. Kolleegium leidis viidatud tsiviilasjas tehtud määruses, et eelkõige võib lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu (advokaaditasu advokatuuriseaduse § 60 tähenduses). Lisaks võib hüvitatavaks menetluskuluks olla otsene sõidukulu, s.o transpordikulu, milleks on nt bussipileti või autokütuse maksumus. TsMS §-d 174 ja 175 ega § 144 p 1 ning korra § 1 ei võimalda aga mõista menetlusosaliselt välja hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest. TsMS § 217 lg 6 kohaselt on esindaja käitumine ja teadmine võrdsustatud menetlusosalise käitumise ja teadmisega. Kuivõrd TsMS § 144 p 2 järgi ei ole menetluskuluks menetlusosalise sõidu ajakulu, ei ole seda ka esindaja kohtuistungile sõitmise ajakulu. Selles määruses märkis kolleegium ka seda, et esindaja sõidule kulunud aja hüvitamist ei ole võimalik nõuda teiselt poolelt ka advokatuuriseaduse ega poole ja tema esindaja sõlmitud kliendilepingu alusel. Advokatuuriseadus ega kliendileping ei reguleeri menetluskulude teiselt poolelt väljamõistmist. Kolleegium jääb nende seisukohtade juurde ka praeguses tsiviilasjas.
14. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja viimase lepingulise esindaja kohtuistungitele sõitmisele kulunud aja, s.o 19 tunni eest lähtuvalt õigusteenuse tunnihinnast 600 krooni ehk 38 eurot 34 senti kokku 728 eurot 46 senti. Kuna menetlusosalise lepingulise esindaja sõidu ajakulu ei ole põhjendatud teiselt menetlusosaliselt välja mõista (vt määruse p 13), tuleb ringkonnakohtu määrus tühistada. Alama astme kohtud on kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse lahendamiseks olulised asjaolud kindlaks teinud. Seetõttu on kolleegiumil võimalik teha uus määrus, millega määrata hagejalt väljamõistetavaks kostja põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks 1446 eurot 69 senti.
15. Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb kautsjon TsMS § 149 lg-te 4 ja 8 alusel tagastada selle tasunud advokaadibüroole.
16. Kolleegium juhib poolte tähelepanu sellele, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 3).
Villu Kõve, Peeter Jerofejev, Tambet Tampuu
Tasuta materjalide printimine meie kodulehelt ei ole lubatud. Materjali tellimiseks sisesta oma e-kirja aadress ja valitud materjalid saadetakse e-kirjaga. Sisestatud e-kirja aadress säilitatakse meie andmebaasis ja sellele saadetakse tulevikus kord kuus uudiskiri. E-kirja aadress on kaitstud ja me ei levita seda.
heade soovidega Heli Raidve Tööõigusabi