Tallinna Ringkonnakohtu 14.02.2012 otsus kohtuasjas 2-10-44320.
K O H T U O T S U S
Eesti Vabariigi nimel
Kohus Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok, liikmed Ulvi Loonurm ja Malle
Seppik
Otsuse tegemise aeg ja koht 14.02.2012, Tallinn
Tsiviilasja number 2-10-44320
Tsiviilasi S Si hagi Kim Johansen Transport OÜ vastu
töölepingu ülesütlemise tühiseks tunnistamiseks ja
hüvitise saamiseks
Tsiviilasja hind 2109.08 eurot
apellatsioonimenetluses
Vaidlustatud Harju Maakohtu 22.06.2011 otsus
kohtulahend
Kaebuse esitaja ja Kim Johansen Transport OÜ apellatsioonkaebus
kaebuse liik
Menetlusosalised
ja nende Esindajad Hageja/vastustaja S S (isikukood XX, elukoht XX),
lepinguline esindaja vandeadvokaat Andres Alas
Hageja/apellant Kim Johansen Transport OÜ (registrikood
10818405, asukoht Lennujaama t 2 Tallinnas), lepinguline
esindaja vandeadvokaat Veikko Toomere
Menetluse liik Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Harju Maakohtu 22.06.2011 otsus tühistada.
2. Teha asjas uus otsus, millega jätta S Si hagi Kim Johansen Transport OÜ vastu
rahuldamata.
3. Menetluskulud nii maa- kui apellatsioonikohtus jätta hageja kanda.
4. Apellatsioonkaebus rahuldada.
5. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult
Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte
pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
S e l g i t u s e d
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Riigikohtus võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist
kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude
jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest.
Hagi asjaolud
1. 13.09.2010 esitas Kim Johansen Transport OÜ avalduse Harju Maakohtusse
töövaidluskomisjoni 12.08.2010 otsuse töövaidlusasjas nr 9.4-2/1831 läbivaatamiseks
hagimenetluses. S S esitas 07.02.2010 kohtule hagi, milles palus tunnistada töölepingu
ülesütlemine tühiseks ja lõpetada tööleping töölepinguseaduse (TLS) § 107 lg 2 alusel
ning mõista kostjalt hageja kasuks välja kolme kuu keskmine töötasu kokku 33 000
krooni.
2. Hageja asus 02.10.2006 tööle ettevõttes nimega ADDO OÜ autojuhina. 05.09.2008
vahetas ettevõtte nime Kim Johansen Transport OÜ-ks. Kuna hagejal oli tähtajatu
tööleping, siis jätkas ta uue nimega ettevõttes tööd autojuhina. Oma töökohustusi täitis
hageja korrektselt ja nii nagu ettevõtte sisekirjad seda ette näevad. Ettehoiatamata ja
igasuguse selgituseta lõpetati hagejaga tööleping 09.05.2010 TLS § 88 lg 1 p 5 alusel.
Töölepingu ülesütlemise aluseks oli asjaolu, et hagejal oli intsident ühes kaupluses, kus
hagejat süüdistati alusetult ühe tuubi hambapasta varguses.
3. Hageja ei ole midagi varastanud, veel vähem pannud toime mingi pettuse või muu teo,
millega oleks põhjustanud tööandja usalduse kaotuse enda vastu, mis oleks võinud
põhjustada töölepingu ülesütlemise. Juhtum poes ei puutunud mingil moel hagejasse ja
tööandjasse. See toimus tööst vabal ajal (puhkepäeval), selle eest oli hagejat karistatud, ta
maksis kauba eest ning tasus ka talle mõistetud trahvisumma, kuigi ei olnud süüdi.
4. Kui inimene sooritab teo, mis ei ole konkreetselt seotud tema tööalase tegevusega (kiiruse
ületamine, ebakaines olekus autojuhtimine, parkimistrahvi tasumata jätmine vms), ei saa
see olla põhjuseks tema ametikohalt vallandamiseks. Käskkirjas, mis jagati välja firma
poolt juhtidele, ei ole suures osas alust karistuse mõistmiseks. Kodanikku ei saa süüdi
mõista, kui tema süü ei ole tõendatud. Hageja seati fakti ette, et talle on tehtud noomitus.
Hageja kirjutas seletused, leidis tunnistajad, ent see toimus juba pärast otsuse kuulutamist
ning see ei huvitanud sisuliselt enam kedagi. Käskkiri koostati seetõttu, et töötajat oleks
kergem vallandada ning mitte maksta vallandamistoetust. Kolme töötamisaasta jooksul on
hageja töötasu määra tõstetud, talle usaldati vastutusrikkaid reise kogu Euroopas.
Arusaamatul kombel osutus ta äkki mittevajalikuks töötajaks. See on seletatav asjaoluga,
et Euroopa Liitu võetud Bulgaaria ja Rumeenia autojuhid nõustuvad töötama poole
madalama töötasuga.
Kostja vastuväited
5. Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja töökohustuseks oli kostja klientide tellimusel
kaubasaadetiste vedamine Euroopa Liidus. Hageja ülesandeks oli muuhulgas vastu võtta
kostja klientide kaubasaadetised, toimetada need ettenähtud sihtkohta ning anda kaubad
üle klientidele. Tegemist on tavapärase kaugsõidu-autojuhi töökohustustega ning on
loomulik, et hageja ja kostja vahel peab valitsema täielik usaldus. 08.05.2010 viibis hageja
seoses töökohustuste täitmisega Taanis, kus ta peeti kinni seoses toimepandud vargusega
kauplusest. Hageja üritas varastada hambapastat. Juhtunu tõttu kutsus kaupluse
turvatöötaja politsei. Politsei raporti kohaselt hageja tunnistas, et soovis raha kokku hoida
ja otsustas seetõttu riskida. Ülekuulamisraporti kohasel tunnistas hageja enda süüd ja
soovis trahvi ära maksta. Hageja pani toime varguse töölähetuse ajal, põhjustades kostja
usalduse kaotuse, mistõttu ei olnud kostjal võimalik töösuhet jätkata.
6. Hageja vaidlustas töölepingu erakorralise ülesütlemise Põhja Inspektsiooni
töövaidluskomisjonis. Töövaidluskomisjoni istungi toimumise ajaks ei olnud kostjal
võimalik esitada Kopenhaageni politseist raportit hageja poolt toimepandud varguse
kohta. Töövaidluskomisjon rahuldas hageja avalduse, tunnistades hageja töölepingu
erakorralise ülesütlemise tühiseks, lõpetas hageja töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel ning
mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise hageja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses
summas 33 000 krooni.
7. TLS § 15 lg 2 p 9 kohaselt pidi hageja hoiduma tegudest, mis kahjustavad kostja mainet
või põhjustavad klientide või partnerite usaldamatust kostja vastu. Kostja on
rahvusvaheline transpordi ja logistika ettevõte, andes tööd ligikaudu 700 töötajale,
sealhulgas 640 autojuhile. Tegutsedes rahvusvahelisel turul ning rahvusvaheliste
klientidega, on oluline, et kostja oleks usaldusväärne ja hea mainega ettevõtja.
Töökohustuste täitmisel on kostja töötajad, sealhulgas hageja, kostja visiitkaardiks. Hageja
poolt toime pandud vargus kahjustas kindlasti kostja mainet. Hageja viibis töölähetuses
ning tema kasutuses oli kostja sõiduk. Kõikidel kostja sõidukitel on reklaam kostja
nimega. Pärast varguse toimumist teostas politsei kostja sõidukis läbiotsimise ning
tuvastas, et hageja on kostja töötaja. Politsei võttis ühendust kostja esindajaga ning
teavitas kostjat hageja poolt toimepandud vargusest. Kostja maine sai kahjustatud nii
politsei kui kaupluse töötajate silmis.
8. Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-46-03, et tööandja võib töölepingu lõpetada TLS
§ 104 lg 2 p 3 alusel siis, kui töötaja teod on tekitanud usaldamatuse tekkimise võimaluse,
see tähendab töötaja on käitunud viisil, mis tekitas tööandja mõistlikus kliendis, tarbijas
või äripartneris usaldamatust tööandja vastu. Kostja arvates lõi hageja tegu usaldamatuse
tekkimise võimaluse ka kostja klientide ja koostööpartnerite seas. Hageja poolt toime
pandud teo tõttu kaotas kostja hageja suhtes usalduse. Kostja ei saanud hagejat usaldada
edasise töösuhte jätkamisel ja klientidele kauba tarnimisel.
9. Hageja püüab jätta muljet, et ta ei saanud midagi aru sellest, mida politseinikud rääkisid.
Hageja jätab mainimata selle, et ta kuulati politsei poolt üle kostja töötaja I Mi abil, kes
tõlkis hageja ja politsei vahelist vestlust. Juhul, kui hageja ei saanud aru, mida
politseiametnikud omavahel taani keeles rääkisid, siis sai hageja kindlasti aru sellest, mida
talle tõlgi abil räägiti. Võrreldes hagiavalduses esitatud asjaolusid politsei poolt väljastatud
hageja poolt toime pandud varguse juhtumi asjaoludega, on ilmne, et hageja on
hagiavalduses esitanud juhtumist ebaõigeid fakte.
Esimese astme kohtu otsus
10. 22.06.2011 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi osaliselt. Kohus tunnistas poolte vahel sõlmitud töölepingu 09.05.2011 ülesütlemise tühiseks ja lõpetas töölepingu TLS § 107
lg 2 alusel alates 09.05.2011 ja mõistis hageja kasuks välja hüvitise kolme kuu töötasu ulatuses 2109.08 eurot. Kohus jättis menetluskulud kostja kanda.
11. Pooled ei vaidle töölepingu sõlmimise, selle ülesütlemise ja ülesütlemise aluseks olnud
sündmuse (väidetava varguse) toimumise üle. Töötaja on võtnud omaks, et teda on
karistatud varguse eest. Pooled ei vaidle ka selle üle, et vargus ei olnud otseselt seotud
hageja tööülesannete täitmisega. Vaidlust ei ole töötasu ja võimaliku hüvitise suuruse
osas. Pooled vaidlevad selle üle, kas 08.05.2010 toimunud sündmus sai olla töölepingu
erakorralise ülesütlemise aluseks TLS § 88 lg 1 p 5 järgi.
12. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 196 lg-le 2 ja TLS § 97 lg-le 1 peab järgima
ülesütlemisel etteteatamistähtaegu. Antud juhul on tööandja öelnud lepingu üles
täiendavat tähtaega andmata. TLS § 97 lg 3 kohaselt võib töölepingu üles öelda ka
etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei
või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja
lõppemiseni. Eeltoodud sätete mõttest ja eesmärgist tuleneb, et töölepingu võib
erakorraliselt ja etteteatamistähtaega järgimata üles öelda üksnes äärmiselt kaalukatel
põhjustel ja olukorras, kus töösuhte jätkumine on poolte vahel täielikult välistatud.
13. Kohus leidis, et tööandja ei pea tõendama reaalse usaldamatuse teket kolmandate isikute
seas, põhistama peab sellise usaldamatuse tekkimise võimaluse esinemise. 08.05.2010
sündmus ei saanud olla aluseks töölepingu erakorralisele ja etteteatamistähtaega
mittejärgivale ülesütlemisele. Nimetatud sündmusest ei saanud tööandja järeldada, et
hageja iseloomuomadused ja isiksus välistavad tema suhtes usalduse ning töösuhte
jätkumise täielikult. Tegemist oli ühe hambapastatuubi väidetava vargusega. Seejuures ei
ole isegi oluline, kas hageja kavatses hambapastat varastada või oli tegemist
arusaamatusega ja hageja tunnistas ennast süüdi probleemi kiireks lahendamiseks.
Väidetavalt varastatud kauba eest tasus hageja koheselt juba kaupluses. Politsei karistas
hagejat väärteo eest rahatrahviga. Kostja ütles hagejaga töölepingu üles viivitamatult,
üksnes varguse toimumise faktile toetudes ja selle täpsemaid asjaolusid ülesütlemist
otsustades välja ei selgitatud. Lepingu lõpetamise otsus tehti asja materjalidest nähtuvalt
juba varguse sündmusega samal päeval, vormistatud dokumendid esitati hagejale päeva
möödudes. Lepingu erakorraline ülesütlemine usalduse kaotamise tõttu ei ole õigustatud,
lähtudes üksnes väärteo toimepanemise faktist. Olulised on ka väärteo asjaolud ning nende
seos edaspidise töösuhtega. Ühe hambapastatuubi vargus, eriti kui on tuvastamata reaalne
kavatsus vargus toime panna, ei saanud põhjustada usalduse kaotust töötaja suhtes määral,
mis õigustaks töölepingu ülesütlemist. Veenvad ei ole ka kostja väited, et varguse tõttu on
kaotanud kliendid ja Taani politsei usalduse kostja vastu. Kostja enda sõnade kohaselt
töötab tema ettevõttes 640 autojuhti. Ei ole eluliselt usutav, et ühe töötaja väärtegu
põhjustaks kolmandates isikutes usalduse kaotuse sedavõrd suure ettevõtte suhtes.
Eelnevast tulenevalt oli töölepingu ülesütlemine 09.05.2010 TLS § 104 lg 1 järgi tühine.
Apellatsioonkaebus
14. Kim Johansen Transport OÜ palub tühistada maakohtu otsuse ja uue otsusega jätta hagi
rahuldamata ning menetluskulud vastustaja kanda.
15. Apellant leiab, et maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 1.1, 1.1.1, 1.1.2, 3.2 ja 3.3 on hagi
rahuldamise ulatuse osas omavahel vastuolus ning eksitavad ega vasta TsMS § 442
lg-tele 5 ja 8. Maakohus on otsuse p-s 1.1.1 eksinud töölepingu ülesütlemise kuupäevaga,
lugedes selleks 09.05.2011. Vastustaja töösuhe lõppes 09.05.2010. Seega ei ole maakohtu
otsus töölepingu ülesütlemise kuupäeva osas õige.
16. Maakohus ei ole kõiki tõendeid analüüsinud. TsMS § 442 lg-st 8 lähtuvalt peab kohus
kõiki tõendeid analüüsima. Apellant esitas 23.03.2011 vastuses hagiavaldusele tõendina
Kopenhaageni Läänepiirkonna politsei raporti, mille juurde kuulub kahtlusaluse ja
tunnistaja ülekuulamisraport, teatamisraport ja trahvikviitung. Lisaks esitas apellant
tõendina vastustajale tehtud kirjaliku hoiatuse. Maakohus asus ekslikult seisukohale, mille
kohaselt oli tegemist ühe hambapastatuubi väidetava vargusega. Kohtu selline hinnang
viitab üheselt sellele, et maakohus ei tutvunud põhjalikult apellandi poolt esitatud
raportiga, mille kohaselt võttis vastustaja varguse toimepaneku omaks. Seega ei ole õige
maakohtu järeldus, et tegemist on väidetava vargusega. Varguse katse fakt on tõendatud.
Apellandi arvates ei ole asjakohased vastustaja hilisemad selgitused selle kohta, miks ta
väidetavalt varguse omaks võttis ning kas tegemist oli arusaamatusega. Raporti kohaselt
vastustaja ise tunnistas, et soovis raha kokku hoida ja otsustas riskida.
17. Apellandile jääb arusaamatuks, milliseid täpsemaid vargusega seotud asjaolusid oleks
apellant pidanud enne töölepingu ülesütlemist välja selgitama. Apellant sai vastustaja
poolt toime pandud vargusest ja sellega seotud asjaoludest teada politseilt. Politseiametnik
teatas samadest vastustaja poolt varguse toimepanemise asjaoludest, mis sisalduvad
raportis. Seega olid töölepingu ülesütlemisel nii apellant kui vastustaja teadlikud
vargusega seotud asjaoludest. Asjakohased ei ole vastustaja hilisemad väited varguse
omaksvõtmise kohta seoses sooviga asi kiiresti lahendada.
18. Apellant ei lähtunud töölepingu ülesütlemisel üksnes toimepandud väärteo faktist ehk
vargusest, vaid sellega seotud asjaoludest, mis olid apellandile teada politsei poolt
edastatud info põhjal. Olulised on väärteo asjaolud. Raportis on fikseeritud vastustaja
ütlused varguse toimepanemise motiivide ning asjaolude kohta. Seda, et 08.05.2010
toimunud intsidendi tõttu ei saanud apellant enam vastustajat usaldada, näitab ilmekalt
see, et võrreldes hagiavalduses esitatud asjaolusid politsei poolt väljastatud vastustaja
poolt toime pandud varguse juhtumi asjaoludega, on ilmne, et vastustaja on hagiavalduses
esitanud juhtumist ebaõigeid ja moonutatud fakte.
19. Käesolevas vaidluses ei ole oluline, mida ja mis väärtuses esemeid vastustaja varastas ning mis oli vastustaja kavatsus. Apellandi arvates omab tähendust fakt, et vastustaja pani
toime varguse ning vastustaja on selle toimepanemise omaks võtnud. Ei ole mõistlik
eeldada, et apellandil peaks säilima usaldus vastustaja suhtes ning ta peaks olema
kohustatud viimase töösuhet jätkama. Apellant ei ole väitnud, et oleks vastustaja poolt
toimepandud vargusega kaotanud kliente ning Taani politsei usalduse apellandi vastu.
Apellant asus vastuses hagile seisukohale, et vastustaja poolt toime pandud vargus
kahjustas kindlasti kostja mainet ning apellandi maine sai kahjustatud Taani politsei
silmis. Apellandi arvates ei ole oluline, kas kolmandates isikutes usalduse kaotuse
põhjustaja on üks või enam töötajat. Tegutsedes rahvusvahelisel turul ning rahvusvaheliste
klientidega, on apellandi jaoks oluline, et apellant oleks usaldusväärne ja hea mainega
ettevõtja. Apellandi arvates lõi vastustaja tegu usaldamatuse tekkimise võimaluse ka
apellandi klientide ja koostööpartnerite, samuti riigiorganite (politsei) ja avalikkuse ees.
Vastustaja seisukoht
20. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.
Tsiviilkolleegiumi seisukoht
21. Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebus kuulub
rahuldamisele. Maakohus on otsuse tegemisel rakendanud ebaõigesti
materiaalõigusnorme, mistõttu tuleb lahend tühistada. Ringkonnakohus saab teha uue
otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
22. Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste faktiliste asjaolude üle: 1) hageja töötas kostja
juures 01.09.2009 sõlmitud töölepingu alusel autojuhina ning tema tööülesanneteks olid
auto juhtimine ja kaupade vedu Euroopa Liidu territooriumil (töölepingu p-d 2.4, 2.6, 7.5;
TVK t lk 12-14); 2) käskkirjaga 10.05.2010 lõpetas tööandja töölepingu TLS § 88 lg 1 p 5
alusel alates 09.05.2010 (samas lk 10); 3) töölepingu lõpetamise ajendiks oli asjaolu, et
08.05.2010 pani hageja töölähetuses olles toime varguse. Hageja (töötaja) on seisukohal,
et: 1) väidetud intsidendis Taani Kuningriigi Greve linna kaupluses süüdistati teda
varguses alusetult, tegemist oli arusaamatusega ja tegelikult ta midagi ei varastanud; 2)
vahejuhtum toimis puhkepäeval ega puuduta kuidagi tööandjat, kuna ei olnud seotud
tööalase tegevusega. Kostja (tööandja) on seisukohal, et:
1) vargus on tõendatud Taani politsei dokumentidega;
2) autojuhi tööülesannete hulka kuulub tööandja nimel Euroopa Liidu territooriumil kaubasaadetiste vastuvõtmine, sihtkohta toimetamine ja üle andmine;
kuna töötaja pani toime varguse, ei saa tööandja enam usaldada tema valdusesse miljonite
väärtuses vara. Maakohus asus seisukohale, et 08.05.2010 sündmus ei saanud olla aluseks
töölepingu erakorralisele ja etteteatamistähtaega mittejärgivale ülesütlemisele, kuna sellest
ei saanud tööandja järeldada, et hageja iseloomuomadused ja tema isiksus välistavad tema
suhtes usalduse ja töösuhte jätkumise.
23. Asjakohane on maakohtu seisukoht, et pooltevaheline vaidlus taandub sisuliselt vaid TLS
§ 88 lg 1 p 5 tõlgendamise küsimusele ehk kas 08.05.2010 toimunud sündmus sai anda
tööandjale aluse töölepingu erakorraliseks etteteatamata ülesütlemiseks.
Apellatsioonikohus, hinnanud kõiki kogutud tõendeid kogumis ja kujundanud nende
alusel oma siseveendumuse, nõustub apellandiga, et tööandja käitus käesolevas asjas
töölepingut üles öeldes seaduslikult. TLS § 88 lg 1 p 5 kohaselt võib tööandja töölepingu
erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa
mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on pannud
toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda
vastu. TLS § 97 lg 3 kohaselt võib tööandja sama seaduse § 88 lg-s 1 nimetatud alusel
töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja
mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud
tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni.
24. Taani politsei materjalidega (t lk 49-58, tõlked lk 59-68) on tõendatud, et tööandja poolt
väidetud varguse fakt tõepoolest aset leidis – hageja varastas 08.05.2010 kell 12.35 Bilka
kaupluses kaupa koguväärtuses 74.35 Taani krooni, tunnistas oma süüd ja maksis
varastatu eest kauplusele kompensatsiooni ja politseile trahvi. Maakohtu otsusest ei nähtu,
milliste tõendite alusel kahtles maakohus varguse fakti toimumises, nimetades seda
„väidetavaks varguseks“ ja varastatud hambapastatuubi „väidetavalt varastatud kaubaks“.
TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,
millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja ei ole
esitanud tõendeid, millised lükkaksid ümber Taani Kuningriigi politsei materjalid.
Vastupidi - hageja on võtnud omaks asjaolu, et sai karistada ja maksis trahvi.
25. Kolleegium ei saa nõustuda hageja seisukohaga, et vargus, milline pandi toime
puhkepäeval (tööst vabal ajal), ei puutu mingilgi moel tööandjasse. Selline intsident
iseloomustab töötaja isikuomadusi ning olukorras, kus tema tööülesanded olid vahetult
seotud varaliste väärtuste käitlemisega, võis ja sai selle alusel tööandjal tekkida
põhjendatud usaldamatus töötaja vastu. Seejuures ei ole tähtis, millises väärtuses kaupa
varastati, vaid varguse toimumise fakt. Õige on maakohtu seisukoht, et tööandja tegevuse
seaduslikkuse tuvastamisel tuleb lähtuda konkreetse juhtumi asjaoludest ehk töötaja
käitumise kohta seisukoha võtmisel omavad tähtsust tema tegu iseloomustavad asjaolud,
kuid käesolevas asjas ei ole maakohus toonud esile neid asjaolusid, mis tema arvates
hilisemalt peale käskkirja tegemist 10.05.2010) esile tulid ja näitaksid tööandja poolt
lepingu ülesütlemise ennatlikkust (näiteks Taani kohtu poolt varguse fakti mittetoimumise
tuvastamine). Maakohtu põhjendustest saab järeldada, et tähtsust omab ka hageja süü
vorm („…on tuvastamata reaalne kavatsus vargus toime panna…“). Kolleegium nõustub
põhimõtteliselt maakohtuga selles, et tähtsust võib omada, kas vargus pandi toime tahtluse
või ettevaatamatuse vormis meie karistusseadustiku mõttes, kuid millises tahtluse vormis
(kavatsus, otsene, kaudne), tähtsust ei oma. Taani politsei materjalidest nähtub, et hageja
selgitas politseile, et ta soovis raha kokku hoida ja otsustas seetõttu riskida, käis kaupluses
ringi ja võttis kauba osaliselt pakendist välja (tõlge lk 61). Sama tuleneb ka kaupluse
turvamehe poolt politseile antud seletusest: nägi, et kahtlusalune käis kaupluses ringi
pikemat aega, käis mitmetes osakondades ja peitis asju oma keha juurde, mitte ei pannud
korvi, peale kassaliini läbimist palus ta kahtlusaluse kaupluse kontorisse, kuna kahtlustas,
et viimane on kaupu varastanud, kontoris võttis kahtlusalune asjad välja (tõlge t lk 62-63).
26. Kolleegium nõustub apellandi seisukohaga, et maakohtu otsuse resolutsiooni p 1 ja
põhjenduse p 3.2 on vastuolulised. Samuti, et maakohus on eksinud resolutsioonis
töösuhte lõpetamise aastaarvu märkides. Kuna aga apellatsioonikohus teeb ise asjas uue
otsuse, siis nimetatud ebatäpsused vaidluse lahendamise seisukohalt tähtsust ei oma.
27. TLS § 95 lg 1 kohaselt võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas
vormis ülesütlemisavaldusega. Sama sätte lg 2 kohaselt peab tööandja ülesütlemist
põhjendama. Käesolevas asjas on kirjalikus ülesütlemisavalduses viidatud lõpetamise
alusena TLS § 88 lg 1 p-le 5. Eeltoodust tulenevalt (otsuse p-d 22-25) on ringkonnakohus
seisukohal, et kuna viidatud alusel töölepingu lõpetamine oli põhjendatud, siis käesolevas
lahendis ei ole vaja analüüsida kostja poolt kohtumenetluses esitatud täiendavaid väiteid
töölepingu lõpetamise põhjendatuse kohta ka TLS § 88 lg 1 p-s 6 toodud alusel (töötaja on
põhjustanud kolmanda isiku usaldamatuse tööandja vastu).
28. Hagi rahuldamata jäämisel jäävad poolte menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja
kanda. Apellatsioonkaebuse rahuldamise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud sama
sätte alusel vastustaja kanda.
Ulvi Loonurm Malle Seppik Imbi Sidok
Tasuta materjalide printimine meie kodulehelt ei ole lubatud. Materjali tellimiseks sisesta oma e-kirja aadress ja valitud materjalid saadetakse e-kirjaga. Sisestatud e-kirja aadress säilitatakse meie andmebaasis ja sellele saadetakse tulevikus kord kuus uudiskiri. E-kirja aadress on kaitstud ja me ei levita seda.
heade soovidega Heli Raidve Tööõigusabi