Tallinna Ringkonnakohtu 16.veebruar 2011 otsus 2-10-16029 töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise ja hüvitise nõudes.
K O H T U O T S U S
Eesti Vabariigi nimel
Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium
Eesistuja Imbi Sidok, liikmed Ulvi Loonurm, Malle Seppik
Otsuse tegemise aeg ja koht: 16.02.2011, Tallinn
Tsiviilasja number 2-10-16029
V. P. hagi P. G. OÜ vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 13.10.2010 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik P. G. OÜ apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 625.25 eurot (9783 krooni)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant P. G. OÜ (registrikood XXXXXXXX, asukoht XXXXX XXX XX XXXXXXX), lepinguline esindaja Jelena Lehter
Vastustaja V. P. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX X XX-XX XXXXXXX)
Menetluse liik Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Harju Maakohtu 13.10.2010 otsus tühistada ja saata tsiviilasi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.
2. Apellatsioonkaebus rahuldada.
3. Menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel.
4. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
S e l g i t u s e d
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas
avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu
taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi
menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist.
Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse
kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja
pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud
põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Riigikohtus võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle
lahendamist istungil.
Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist
kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude
jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest.
Hagi asjaolud ja menetluse käik
1. 03.05.2010 võttis Harju Maakohus menetlusse V. P. (edaspidi hageja, vastustaja) hagi
P. G. OÜ (edaspidi kostja, apellant) vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitise summas 29 340 krooni saamiseks. 29.10.2009 oli hageja esitanud sama avalduse Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni Töövaidluskomisjonile.
01.03.2010 töövaidluskomisjon rahuldas avalduse. Kostja töövaidluskomisjoni otsusega ei nõustunud ja esitas 06.04.2010 taotluse avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras.
2. Taotluse põhjenduste kohaselt töötas hageja alates 01.07.2009 kostja juures ihukaitsjana katseajaga 4 kuud. 01.10.2009 esitas kostja hagejale teate töölepingu ülesütlemise kohta töölepinguseaduse (TLS) § 86 alusel alates 16.10.2009, põhjendades seda töösuhte jätkamise võimatusega. Töötaja on seisukohal, et tegelikkuses oli lepingu lõpetamise aluseks koondamine, ka koheldi teda võrreldes teiste töötajatega ebavõrdselt.
Kostja vastuväited
3. Kostja hagi ei tunnistanud. Vastuväidete kohaselt teatati töötajale töösuhte lõppemisest katseaja jooksul. Põhjuseks olid asjaolud, et töötaja oli korduvalt rikkunud oma töökohustusi ega sobinud sellele ametikohale käitumisprobleemide tõttu. Tal esines tööle hilinemisi ja lodevat käitumist tööruumides. Ihukaitsjana oli hageja kui valvesubjekti saatja kohustatud olema valves subjekti kõrval tööaja piires, saatma valvesubjekti kõikidesse sihtpunktidesse ning kaitsma tema elu ja tervist.
Füüsilise isiku ihukaitsja (mitte aga turvatöötaja) isikuomadused ja võimed peavad olema tipptasemel. Tööülesannete edukaks täitmiseks peab ihukaitsja olema vastutusvõimeline, usaldusväärne, kohusetundlik, täpne, korrektne, kõrge enesedistsipliiniga. Töösuhete algusest saadik ei olnud hageja teadlik, et ihukaitsja käitumisreeglid ei ole sarnased valveobjekti turvatöötaja käitumisreeglitega. Hagejal oli pidevalt probleeme ja raskusi ihukaitsja tööülesannete täitmisega ning käitumisega oma valvesubjekti suhtes. Hageja unustas korduvalt subjekti sihtpunkti saata, hilines tööle, lubas endale töökohal magamist, käitus ebaviisakalt, istudes töökohal valvesubjekti juures jalad laua peal. Seega, vaatamata sellele, et hagejal oli turvatöötaja tunnistus, ihukaitsja ametikohale ta ei sobinud.
4. Tööle asudes hageja valetas, et teda ei ole kriminaalkorras karistatud. Hageja karistatuse kohta sai juhuslikult teada kostja töötaja G. K. 2009. aasta septembrikuus ja koheselt teavitas kostja seaduslikku esindajat ehk hageja valvesubjekti sellest, et hagejat on 02.10.2003 karistatud KrK § 139 lg 3 p 1 – 17 lg 6 järgi 3 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega ja et töösuhte kestel ei olnud veel kriminaalkaristus kustunud.
Lähtudes eeltoodust otsustas kostja, et hageja ei sobi ihukaitsjaks, kuna tal puuduvad ihukaitsja töö tegemiseks vajalikud oskused ja võimed ning tema isikuomadused ei ole vastaval tasemel.
Esimese astme kohtu otsus
5. 13.10.2010 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi osaliselt. Kohus tunnistas tühiseks
töölepingu ülesütlemise TLS § 86 lg 1 alusel ning luges lepingu lõppenuks alates 16.10.2009 TLS § 107 lg 2 alusel. Samuti mõistis hageja kasuks välja hüvitise ühe kuu keskmise töötasu ulatuses summas 9783 krooni. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda.
6. Otsuse põhjenduste kohaselt sätestab TLS § 86 lg 1, et tööandja ja töötaja võivad
tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda neljakuulise katseaja jooksul töötaja tööle
asumise päevast arvates. TLS § 95 lg 2 kohaselt peab tööandja ülesütlemist põhjendama. Seega peab tööandja töölepingu ülesütlemist katseajal põhjendama ehk nimetama põhjused, miks töötaja ei sobi tegema kokkulepitud tööd. Hinnangu andmisel selgitab tööandja, miks töötaja ei vasta tehtavale tööle tervise, teadmiste, oskuste, võimete või isikuomaduste poolest. Tööandja võib tähtajatu ja tähtajalise töölepingu üles öelda üksnes erakorraliselt ja seda tuleb alati põhjendada.
Töövaidluskomisjonile esitatud töölepingu ülesütlemise teatisest nähtub, et tööandja ei ole ülesütlemist põhjendanud. Töövaidluskomisjon leidis, et ülesütlemisavaldusest ei nähtu põhjused, mis tingisid tööandja hinnangu katseaja ebarahuldavate tulemuste osas. Seega kostja hilisemad põhjendused, miks hageja ei sobinud antud ametikohal töötama, ei ole asjakohased, sealhulgas ka tunnistaja ütlused.
7. Eeltoodust tulenevalt ütles tööandja töölepingu üles seaduse nõuetele mittevastavalt.
TLS § 107 lg 1 kohaselt kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu
ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lg-s 1 sätestatud juhul lõpetab kohus või töövaidluskomisjon tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Seega tuleb tööleping lõpetada TLS § 107 lg 2 alusel.
8. TLS § 109 lg 1 sätestab, et kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu
käesoleva seaduse § 107 lg-s 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Arvestades, et hageja töötas kostja juures 3,5 kuud, siis peab kohus põhjendatuks välja mõista kostjalt hüvitise ühe kuu keskmise töötasu ulatuses. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja keskmine palk oli 9783 krooni kuus (bruto). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 9783 krooni.
9. Arvestades, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, jättis maakohus kummagi poole
menetluskulud vastava poole enda kanda.
Apellatsioonkaebus
10. OÜ P. G. palub tühistada maakohtu otsuse ning jätta uue otsusega hagi täies ulatuses
rahuldamata ja menetluskulud vastustaja kanda.
11. Kaebuse põhjenduste kohaselt võib vastavalt TLS § 95 lg-le 1 töölepingu üles öelda
kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega, lg 2 kohaselt peab tööandja ülesütlemist põhjendama. Ülesütlemist peab põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tulenevalt TLS § 95 lg-st 3 sama sätte lg-s 2 nimetatud kohustuse rikkumine (see tähendab ülesütlemise kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis põhjendamata jätmine) ei mõjuta ülesütlemise kehtivust, kuid kohustust rikkunud pool peab hüvitama teisele poolele sellest tekkinud kahju. Seega, töösuhete lõpetamise põhjuse märkimata jätmine ülesütlemisavalduses ei muuda automaatselt ülesütlemisavaldust tühiseks.
12. TLS § 107 lg 1 ja lg 2 kohaselt kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud; käesoleva paragrahvi lg-s 1 sätestatud juhul lõpetab kohus või töövaidluskomisjon tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Pooled ei ole esitanud TLS § 107 lg-s 2 sätestatud taotlust, seega TLS § 107 lg 2 kohaldamine ei ole antud juhul põhjendatud.
13. Töölepingu ülesütlemise kehtivuse või tühistuse tuvastamisel peab töövaidlust läbivaatav organ selgitama välja sisuliselt, kas tegelikult oli töölepingu ülesütlemise põhjendatud, vaatamata sellele, kas ülesütlemise põhjus on ülesütlemisavalduses väljatoodud või mitte. Apellant soovis tõendada vastustaja mittesobivust ihukaitsja ametikohale tunnistaja ütlustega. G. K. andis asjas olulist tähtsust omavaid ütlusi, muuhulgas, et vastustajal oli probleeme töödistsipliiniga, et vastustaja tihti puudus töökohalt, segas teisi töötajad tööülesannete täitmisel, käitus ebaviisakalt ja temaga oli raske koos töötada. Samuti kinnitas tunnistaja, et 2009. aasta septembris avastas just tema ja teatas apellandile, et vastustaja oli 02.10.2003 karistatud KrK § 139 lg 3 p 1 – 17 lg 6 järgi 3 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega. Töösuhte kestel ei olnud veel kriminaalkaristus kustunud.
14. Tunnistaja ütluste ja muude dokumentaalsete tõendite hindamata jätmine tõi kaasa ebaõige kohtuotsuse, kuna kohus ei tuvastanud, kas töölepingu ülesütlemiseks oli põhjus või mitte. Oma otsuse rajas maakohus töövaidluskomisjoni otsuse järeldusele.
15. Käesolevas asjas puuduvad sellised asjaolud, mis võiksid tingida menetluskulude võrdelise jaotamise üldreeglist kõrvalekaldumist. Menetluskulude õige jaotamise tagamiseks tuleb välja selgitada, millises osas hagi rahuldati ja millises jäeti rahuldamata, samuti millised menetluskulud milliste nõuetega on seotud. Hageja esitas kostja vastu rahalise nõude üldsummas 29 340 krooni, seega tasus hageja riigilõivu 6000 krooni. Kuna kohus rahuldas hagi vaid 1/3 ulatuses, siis puudub apellandi arvates mistahes põhjus jätta kohtu poolt osaliselt rahuldamata jäetud rahalisest nõudest tasutud riigilõivu teatavas osas kostja enda kanda. Kostja poolt tasutud riigilõivust 2/3, see tähendab 4000 krooni ja õigusabikuludest tuleb välja mõista hagejalt.
Vastustaja seisukoht
16. V. P. palub jätta kaebuse rahuldamata.
Tsiviilkolleegiumi seisukoht
17. Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohus rikkus vaidlustatud
otsuse tegemisel oluliselt menetlusõiguse norme, mistõttu on otsus seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendamata ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. Maakohtu otsus tuleb tühistada ja tsiviilasi saata apellatsioonkaebuse põhjendustest ja selles esitatud asjaoludest olenemata uueks arutamiseks esimese astme kohtule TsMS § 646 ja § 656 lg 1 p 5 alusel.
18. Maakohus on ekslikult asunud seisukohale, et olukorras, kus töötaja on vaidlustanud temaga katseajal töölepingu ülesütlemise, ei ole tööandjal võimalik vaidluse käigus tõendada ülesütlemise materiaalsete aluste esinemist. TLS § 95 lg 1 kohaselt on tühine vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus. Puudub vaidlus, et 01.10.2009 teatis (tvk t lk 14) on seaduslikus (kirjalikus) vormis. Sama sätte lg 2 ja lg 3 kohaselt peab tööandja ülesütlemist põhjendama, kuid selle kohustuse rikkumine ei mõjuta ülesütlemise kehtivust. Seega kui hoolimata põhjendamise kohustuse rikkumisest ehk ülesütlemise põhjuseid teadmata töötaja vaidlustab töövaidluskomisjonis või kohtus ülesütlemise, on tööandjal õigus oma väiteid tõendada vastavalt individuaalse töövaidluse lahendamise seaduses (ITVS) või TsMSs sätestatud korras.
19. Katseajal töölepingu ülesütlemine ei tohi olla vastuolus katseaja eesmärgiga (TLS § 86
lg 4). Katseaja eesmärk on sätestatud TLS § 6 lg-s 1 – hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse konkreetse töö tegemisel. Seega käesolevas vaidluses on kostjal õigus tõendada, et töölepingu ülesütlemine hagejaga oli kooskõlas katseaja eesmärgiga. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et menetluse käigus maakohus tegelikkuses aktsepteeris kostja tõendamisõigust (võttis vaikimisi vastu kostja esitatud kohtuotsuse kriminaalasjas (t lk 40-44), kuulas kostja taotlusel tunnistajana üle G. K. (t lk 55)), kuid lahendis asus üllatuslikult vastupidisele seisukohale ja tõendeid ei analüüsinud ega hinnanud.
20. Ringkonnakohtul ei ole võimalik ise maakohtus esitatud tõendeid analüüsida ja hinnata, sest see rikuks poolte õigust kohtu järelduste peale edasi kaevata. TsMS § 688 lg 4 kohaselt on Riigikohus seotud apellatsioonikohtu tuvastatud faktiliste asjaoludega. Sama sätte lg 5 kohaselt ei uuri Riigikohus uuesti madalama astme kohtutes uuritud ja hinnatud tõendeid.
21. Kolleegium peab vajalikuks juhtida maakohtu tähelepanu ka asjaolule, et vaidlustatud
lahendis on täiesti käsitlemata jäänud hageja nõude alused. Maakohus menetles hagiavaldusena avaldust, mille hageja esitas 29.10.2009 töövaidluskomisjonile (tvk t lk 5-7). Sellest nähtub, et avaldaja vaidlustas ülesütlemise mitte põhjendamise nõude rikkumise alusel, vaid põhjusel, et suuliselt olevat tööandja teatanud lepingu lõpetamise põhjuseks tööjõukulude säästmise vajaduse ehk koondamise. Sellest tulenevalt on avaldaja seisukohal, et ülesütlemine ei olnud kooskõlas katseaja eesmärgiga. Alternatiivselt on avaldaja lisaks seisukohal, et isegi kui ülesütlemine on kehtiv, oli tööandja tegevus vastuolus hea usu põhimõttega, kuna avaldajat koheldi võrreldes teiste töötajatega ebaõiglaselt, ebavõrdselt.
22. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et maakohus hageja nõudega üldse ei tegelenud, muuhulgas ei kohustanud teda hagiavaldust täiendama hagi aluseks olevate faktiliste asjaoludega (TsMS § 363 lg 1 p 2) ega selgitatud, et ka temal lasub tõendamiskoormus vastavalt TsMS § 230 lg-le 1. Nimetatud sätte kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Töölepingu ülesütlemise vaidlustamisele TLS teistsugust tõendamiskoormist ei kehtesta.
23. Vastustaja poolt apellatsioonkaebuse vastusele lisatud 29.06.2010 väljavõtte karistusregistrist vastuvõtmise tõendina otsustab maakohus tsiviilasja uuel läbivaatamisel. Menetluskulud jaotatakse samuti asja uuel läbivaatamisel maakohtus.
Ulvi Loonurm Malle Seppik Imbi Sidok
Hea külastaja!
Tasuta materjalide printimine meie kodulehelt ei ole lubatud. Materjali tellimiseks sisesta oma e-kirja aadress ja valitud materjalid saadetakse e-kirjaga. Sisestatud e-kirja aadress säilitatakse meie andmebaasis ja sellele saadetakse tulevikus kord kuus uudiskiri. E-kirja aadress on kaitstud ja me ei levita seda.
heade soovidega Heli Raidve Tööõigusabi
Tasuta materjalide printimine meie kodulehelt ei ole lubatud. Materjali tellimiseks sisesta oma e-kirja aadress ja valitud materjalid saadetakse e-kirjaga. Sisestatud e-kirja aadress säilitatakse meie andmebaasis ja sellele saadetakse tulevikus kord kuus uudiskiri. E-kirja aadress on kaitstud ja me ei levita seda.
heade soovidega Heli Raidve Tööõigusabi