Tartu Maakohtu 26.mai 2011 otsus 2-10-47380 töövaidluses.
Kohus: Tartu Maakohus
Kohtukoosseis: Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva
Otsuse tegemise aeg ja koht: 26. mai 2011, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number: 2-10-47380
Tsiviilasi: Arvi Sool hagi OÜ Mäesagara vastu töövaidluses.
Tsiviilasja: hind 805.29 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad:
- hageja Arvi Sool
- hageja lepinguline esindaja Maia Ploom (Turu 5-6, 51004 Tartu, e-post maiapl@hot.ee );
- kostja OÜ Mäesagara (registrikood 11286790, asukoht Mäe-Sagara talu, Paluküla küla, Haaslava vald, 62102 Tartumaa);
- kostja seaduslik esindaja Heiki Kööra
- kostja lepinguline esindaja Katrin Johanson (OÜ JKP Õigusbüroo, asukoht Vallikraavi 2, 51003 Tartu, e-post katrin@jkp.ee ).
Kohtuistungi toimumise aeg: 26. aprill 2011.a
Protokollija: Kohtuistungisekretär Maria Loorits
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada osaliselt Arvi Soola hagi OÜ Mäesagara vastu töövaidluses.
2. Välja Mõista OÜlt Mäesagara Arvi Soola kasuks 229.89 eurot (kakssada
kakskümmend üheksa eurot ja 89 senti).
Otsus toimetada kätte menetlusosalistele.
Menetluskulude jaotus
Menetluskulud jätta 30 % ulatuses OÜ Mäesagara ja 70 % ulatuses Arvi Soola kanda.
Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist
kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates
kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul
alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult
teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist
kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja
lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).
Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse
põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis
on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise
taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise
eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
ASJAOLUD
24.09.2010 esitas OÜ Mäesagara Tartu Maakohtule taotluse Arvi Soola poolt töövaidluskomisjonile
esitatud avalduse läbivaatamiseks hagina. Tartumaa Tööinspektsiooni töövaidluskomisjon tegi
töövaidlusasjas nr 9.2-2/1983, 2020, 2482-2010 otsuse, millega rahuldas Arvi Soola avalduse
Mäesagara OÜ vastu osaliselt, tunnistas töölepingu alusel töötamist 15.05.2007 kuni 12.05.2010,
tunnistas töötaja poolt töölepingu erakorralist ülesütlemist TLS § 91 lg 2 alusel 12.05.2010.
Töövaidluskomisjon mõistis nimetatud otsuses hageja kasuks kostjalt välja hüvisena töölepingu
erakorralise ülesütlemise hüvituse minimaaltöötasu 0,5 suuruses 2175 krooni ning puhkusehüvituse
12 600 krooni.
OÜ Mäesagara vaidlustab kohtule esitatud avalduses puhkusehüvitisena Arvi Soolale
töövaidluskomisjonis välja mõistetud summa 12 600 krooni.
HAGEJA NÕUE
Hagiavalduse kohaselt töötas hageja kostja juures autojuhina 15.05.2007 kuni 12.05.2010. Puhkust
hageja sellel ajal ei kasutanud, kasutamata on puhkus 84 kalendripäeva eest. Hagejaga töölepingut
sõlmitud ei olnud, seega kohustus kostja tasuma hagejale töötasu kuupalga alammäära ulatuses,
4 350 krooni kuus. Kasutamata puhkuse hüvitist arvutatakse lähtuvalt töölepingu lõppemisele
eelnenud 6 kuu töötasust. Hageja nõue kostja vastu kasutamata puhkusehüvise eest on 12 600
krooni. Alates 2009. aasta augustist ei ole kostja hagejale tasutud töötasusid MTA-s deklareerinud.
Töötasud on ka maksmata, seega tuleb puhkusetasu arvestamisel lähtuda kuupalga alammäärast.
Kostja on nõustunud kuupalga alammäärast lähtuva töötasu arvestusega. Töövaidluskomisjon on
hageja kasuks kostjalt välja mõistnud 0,5 minimaaltöötasu suuruse hüvise TLS § 100 lg 4 alusel
kuna tööleping öeldi üles tööandjast tulenevate põhjuste tõttu. Väljamõistetud summaks on 2 175
krooni, seda ei ole kostja kohtus vaidlustanud. Seega on tõendatud kostja töötasu suurus 4 350
krooni kuus, millel põhineb ka puhkusekompensatsiooni arvestus.
Hageja palub kostjalt välja mõista saamata puhkusekompensatsiooni 12 600 krooni.
Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
KOSTJA VASTUS HAGILE
Kostja vaidlustab puhkusehüvitisena hagejale töövaidluskomisjonis välja mõistetud summa 12 600
krooni. Lõuna Inspektsiooni töövaidluskomisjon on otsusega rahuldanud Arvi Soola nõude
puhkusehüvituse välja maksmiseks 12 600 krooni suuruses summas. Töövaidluskomisjon ei ole
välja toonud, missuguse arvestuse alusel ning mis summalt on arvestatud puhkusekompensatsiooni.
Praegusel juhul on kostjal arusaam nagu oleks arvestatud puhkusetasud välja miinimumpalgast,
kuid tegelikkuses tuleb puhkusetasu arvestused teha lähtudes reaalselt välja makstud palgast.
Puhkusetasu arvutamise ning välja maksmise töötaja keskmise kalendripäeva tasu alusel sätestab
Vabariigi Valitsuse määruse nr 91“ Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ § 4. Kostja
arvestuse kohaselt on hagejal õigus puhkuse hüvitisele 84 kasutamata puhkuse päeva eest. Hageja
keskmine palk oli 42.82 krooni, seega on hagejal õigus puhkuse kompensatsioonile suuruses 3 597
krooni.
Kostja taotleb muuta puhkuse hüvitisena välja mõistetud summat selliselt, et puhkusetasu
kompensatsioon Arvi Soolale kuulub väljamaksmisele 3 597 krooni ulatuses. Menetluskulud palub
kostja jätta hageja kanda.
KOHTUISTUNG
Hageja Arvi Soola lepinguline esindaja Maia Ploom jäi kohtuistungil esitatud hagi juurde ja
palus selle rahuldada. Hageja lähtub kasutamata puhkusehüvitise arvestamisel miinimum palgast,
kuna tööandja peab kindlustama töötajale minimaalpalga. Hageja on arvestanud puhkusehüvitist
Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud minimaal päevatasuga ja see on korrutatud 84 päevaga ning
puhkusetasuks on 12 600 krooni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
Kostja OÜ Mäesagara seaduslik esindaja Heiki Kööra jäi kohtuistungil seisukohale, et hageja on
kasutamata puhkusehüvitist arvestanud valesti. Puhkuse tasu arvestatakse hagejale makstud viimase
kuue kuu keskmise palga järgi ja sellest tulenevalt on hüvitise summaks 3 597 krooni. Hagejale
maksti palka selle alusel kui palju oli tööd, mitte miinimumpalgas. Menetluskulud palub kostja jätta
hageja kanda.
KOHTU SEISUKOHT
Hageja on esitanud nõude kasutamata põhipuhkuse hüvitise nõudes. Kasutamata puhkuse rahalisel
hüvitamisel töölepingu lõppemise korral kohaldatakse hüvitamisele kuuluva summa
kindlaksmääramisel sama regulatsiooni nagu puhkuseraha arvutamisel. Töölepingu seaduse (TLS) §
70 lg 1 kohaselt on töötajal õigus saada käesoleva seaduse § 29 lõikes 8 sätestatud korras arvutatud
puhkusetasu. Tulenevalt TLS § 29 lg 8 kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega keskmise töötasu
maksmise tingimused ja korra. Vastav kord on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 11.06.2009
määrusega nr 91 „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ (edaspidi Määrus). Määruse § 4
lg 1 kohaselt puhkusetasu arvutatakse ja makstakse töötaja keskmise kalendripäevatasu alusel.
Kalendripäevad hulka ei arvata rahvuspüha ega riigipüha. Määruse § 4 lg 2 tulenevalt keskmise
kalendripäeva tasu arvutamiseks liidetakse § 2 lõikes 2 või 3 nimetatud ajavahemiku töötasud ja
jagatakse sama ajavahemiku kalendripäevade arvuga. Määruse § 2 lg 1 ja 2 kohaselt keskmise
töötasu arvutamisel võetakse arvesse töötasuna teenitud summad ja keskmine töötasu arvutatakse
vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud töötasust.
Kohus peab vajalikuks siin juhtida hageja tähelepanu, et kalendripäeva tasu ja keskmise töötasu
arvutamisel võetakse arvesse töötaja poolt teenitud töötasust, mitte kehtestatud töötasu
alammäärast.
16.08.2010 Tartumaa Tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni otsusega töövaidlusasjas nr 9.2-
2/1983, 2020, 2482-2010 on tuvastatud, et hagejale on makstud töötasu osalise tööaja eest. Hageja
töötasu nõue summas 36 195 krooni, mis on esitatud lähtuvalt kehtestatud töötasu alammäärast, on
jäetud rahuldamata, kuna hageja on töötanud osalise koormusega ja osalise tööaja järgi on tööandja
nõudes näidatud perioodil tasu maksnud. Seega on töövaidluskomisjon tuvastanud, et hagejale
maksti palka osalise tööaja eest vastavalt kokku lepitule, mitte igakuiselt Vabariigi Valitsuse poolt
kehtestatud palga alammääras.
Poolte vahel ei ole vaidlust asjaolude üle, et hageja töötas kostja juures perioodil 15.05.2007 kuni
12.05.2010 ning hagejal on õigus kasutamata põhipuhkuse hüvitisele saamata puhkuse 84 päeva
eest. Hageja ei ole vaidlustanud kostja poolt kohtule esitatud Arvi Soola lõpparvet (tl. 9), seega
võtab kohus selle kasutamata põhipuhkuse hüvitamise summa arvutamise aluseks.
16.08.2010 töövaidluskomisjoni otsusega tuvastati Arvi Soola poolt töölepingu erakorraline
ülesütlemine TLS § 91 lg 2 alusel 12.05.2010. Seega on kasutamata puhkuse hüvitise arvutamise
töötasu periood november 2009 kuni aprill 2010. Lõpparve kohaselt oli nimetatud perioodil hageja
töötasu 7 450 krooni ja arvestatavaid kalendripäevi 174. Seega on keskmine kalendripäeva tasu
7 450 : 174 = 42.82 krooni.
Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus kasutamata põhipuhkuse hüvitisele summas 42.82 x 84 =
3 597 krooni so. 229.89 eurot.
Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus Arvi Soola hagi OÜ Mäesagara vastu osaliselt ja mõistab
OÜlt Mäesagar välja Arvi Soola kasuks 229.89 eurot.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse
menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4
sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi
menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lõike 1 järgi
kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei
jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult
või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt, aga tunduvalt alla poole
nõudest, ei ole õiglane jätta menetluskulusid poolte kanda võrdsetes osades. Seetõttu tuleb
menetluskulud jätta (3 597 krooni (rahuldatud osa nõudest)/ 12 600 krooni (hageja nõue) x 100 )
30 % ulatuses kostja ning 70 % ulatuses hageja kanda.
Kohtunik
Hea külastaja!
Tasuta materjalide printimine meie kodulehelt ei ole lubatud. Materjali tellimiseks sisesta oma e-kirja aadress ja valitud materjalid saadetakse e-kirjaga. Sisestatud e-kirja aadress säilitatakse meie andmebaasis ja sellele saadetakse tulevikus kord kuus uudiskiri. E-kirja aadress on kaitstud ja me ei levita seda.
heade soovidega Heli Raidve Tööõigusabi
Tasuta materjalide printimine meie kodulehelt ei ole lubatud. Materjali tellimiseks sisesta oma e-kirja aadress ja valitud materjalid saadetakse e-kirjaga. Sisestatud e-kirja aadress säilitatakse meie andmebaasis ja sellele saadetakse tulevikus kord kuus uudiskiri. E-kirja aadress on kaitstud ja me ei levita seda.
heade soovidega Heli Raidve Tööõigusabi