Tartu Ringkonnakohtu 12. märts 2012 otsus kohtuasjas 2-11-14621.
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson
Otsuse tegemise 12. märts 2012 Tartu
aeg ja koht
Tsiviilasja number 2-11-14621
Tsiviilasi Anatoli Kukharuki hagi AS Eesti Energia Kaevandused
vastu hüvitise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind 4 777 eurot
apellatsioonimenetluses
Vaidlustatud Viru Maakohtu 2. septembri 2011 otsus
kohtulahend
Kaebuse esitaja ja Anatoli Kukharuki apellatsioonkaebus
kaebuse liik
Kohtuistungi Kirjalik menetlus
toimumise aeg
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Apellant (hageja): Anatoli Kukharuk (isikukood:
XXXXXXXXXXX), esindaja Lembit Auväärt
Vastustaja (kostja): AS Eesti Energia Kaevandused
(registrikood: 10032389), esindaja Kersti Tingas
RESOLUTSIOON
Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu
2. septembri 2011 otsus muutmata.
Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta
Anatoli Kukharuki kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule
30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.
Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline
esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei
ole sätestatud teisiti.
Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta
esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse
põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses
esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud
menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja
pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus
ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise
eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1. Anatoli Kukharuk esitas hagi AS Eesti Energia Kaevandused vastu hüvitise summas
4 777 eurot väljamõistmiseks.
Hagiavalduses esitatud põhjenduste kohaselt töötas hageja kostja ja tema õiguseellaste juures
perioodil 13.08.1979 - 18.01.2011. 03.08.2010 oli hagejal südamelihase infarkt. Hageja puudus
haiguse tõttu töölt perioodil 03.08.2010 - 03.12.2010. Perioodil 04.12.2010 - 16.01.2011 oli
hageja puhkusel. 17.01.2011 ei lubatud hagejat tööle ning tööandja esindaja suunas hageja
töötervishoiuarsti juurde. Arstliku kontrolli tulemusena väljastas OÜ Corrigo tõendi, mille
kohaselt hageja ei ole sobiv töötama allmaatöödel. Nimetatud tõendit hagejale üle ei antud ega
tutvustatud. Hagejale ei antud võimalust nimetatud tõendit vaidlustada.
18.01.2011 lõpetas kostja hagejaga töölepingu töölepinguseaduse (TLS) § 88 lg 1 p 1 alusel.
Selle dokumendi sisu ei vasta tervisekontrolli otsusele. Terviskontrolli otsus, töölepingu
lõpetamise motiiv ja L.I. poolt saadetud teatis on vastuolulised. Maapealse töö leidmiseks anti
hagejale aega 1 päev. Kostja administratsioon ei teinud midagi hagejale teise sobiva töökoha
leidmiseks ja vallandas ta ette hoiatamata.
Kostja ei ole põhjendanud, miks hageja ei vasta esitatud nõuetele. Kostja ei selgitanud välja
asjaolusid, mis takistab hagejal endist tööd teha ja hageja poolt kutsealase töövõime kaotuse
ulatust. Kostja ei hoiatanud hagejat eelnevalt töölepingu ülesütlemisest ja ei esitanud hagejale
kirjalikku ülesütlemise avaldust.
Tulenevalt sellest, et kostja jättis hagejale töölepingu lõpetamisest ette teatamata TLS § 97 lg 2
p-i 4 kohaselt on hagejal õigus hüvitisele 90 päeva ulatuses.
2. Kostja AS Eesti Energia kaevandused vaidles hagile vastu.
Vastuses esitatud põhjenduste kohaselt lõpetas kostja hagejaga töölepingu 18.01.2011 TLS § 88
lg 1 p 1 alusel erakorralise ülesütlemisega töötaja terviseseisundist tulenevatel põhjustel. Hageja
oli pikka aega töövõimetu ja kui hageja tööle naasis, suunas kostja hageja tervisekontrolli,
tuvastamaks, kas hagejal on lubatud töötada oma erialal. Hageja töötas allmaa koristusetöölisena,
mis tähendab, et töö toimus maa all, vahetustega ja oli füüsiliselt raske. Töötervishoiu arsti
17.01.2011 otsusest selgus, et hageja ei ole sobiv töötama allmaatöödel. Hageja nimetatud otsust
ei vaidlustanud. Kostjal ei olnud hagejale tema tervisele vastavat tööd pakkuda ja oli seetõttu
sunnitud töölepingu üles ütlema. Kostja lähtus töölepingu ülesütlemisel TLS § 97 lg-st 3 ja § 88
lg-st 1.
MAAKOHTU LAHEND
3. Viru Maakohus jättis 2. septembri 2011 otsusega hagiavalduse rahuldamata ja
menetlusosaliste menetluskulud A. Kukharuki kanda.
Kohtuotsuses esitatud põhjenduste kohaselt ei ole poolte vahel vaidlust, et hageja töötas kostja ja
tema õiguseellaste juures perioodil 13.08.1979 - 18.01.2011 allmaa koristusetöölisena; hageja oli
terviserikkest tulenevalt töövõimetu perioodil 03.08.2010 - 03.12.2010, s.o 4 kuud; 17.01.2011
on OÜ Corrigo välja andnud tervisekontrolli otsuse, mille kohaselt hageja ei ole olemasolevate
andmete põhjal sobiv töötama allmaatöödel; 18.01.2011 on kostja personalispetsialist L.I.
adresseerinud hagejale teatise, milles teatatakse, et seoses hageja pika töövõimetusega ja
tervisekontrolli tulemusega ei ole töösuhte jätkumine võimalik ning kostja otsustas töölepingu
erakorraliselt TLS § 88 lg 1 p 1 alusel üles öelda. Kostja teatas, et töölepingu viimaseks päevaks
on 18.01.2011; 18.01.2011 lõpetati hagejaga tööleping TLS § 88 lg 1 p 1 alusel motiivil, et antud
ametikohal töö jätkamine on töötaja tervisele vastunäidustatud.
Vaidlustamata asjaoludega on tõendamist leidnud, et hageja tervislik seisund ei võimaldanud tal
nelja kuu jooksul perioodil 03.08.2010 - 03.12.2010 tööülesandeid täita ning 17.01.2011
tervisekontrolli otsuse kohaselt ei olnud hageja tervisekontrolli läbiviimise järel saadud
tulemuste põhjal tervisest tulenevatel põhjustel sobilik tööd jätkama oma endises ametis ja
endisel töökohal allmaa koristusetöölisena. Seega oli alus pooltevahelise töölepingu
erakorraliseks ülesütlemiseks TLS § 88 lg 1 p 1 alusel olemas.
Maakohus oli seisukohal, et tulenevalt tervisekontrolli 17.01.2011 otsusest ning hageja pikast
töövõimetusest, ei olnud tööandjal, kes vastutab töötaja töötingimuste ja tööohutuse eest,
võimalik ja mõistlik hagejat tema endisele töökohale ja ametisse lubada. Seega oli kostjal olemas
alus ka töölepingu ülesütlemisest etteteatamistähtaja mittejärgmiseks TLS § 97 lg 3 kohaselt ning
TLS § 99 rikkumisele viitamine on põhjendamatu.
Kostja on esitanud kohtule tõendid, mille kohaselt hagejaga töölepingu lõpetamisel võimalus
teist tööd pakkuda puudus. Hageja väide, et kostjal oli vastav võimalus olemas, on tõendamata.
Nimetatud väite tõendamiseks pakutud tunnistaja ülekuulamisest hageja loobus. Asjaolu, et 2010
detsembrikuus võeti kostja poolt üks töötaja tööle maapealse tööle, ei tõenda seda, et 17.01.2011,
mil kostja sai teada, et hageja ei ole enam sobilik jätkama tööd allmaa töödel, oleks kostjal olnud
vabu ja hageja tervisele ning kutseoskustele vastavaid töökohti maapealsetel töödel. Seega ei ole
kostja rikkunud TLS § 88 lg-t 2. Maakohtule ei ole esitatud tõendeid, et hageja tervis ja
töövõime oli 18.01.2011 taastunud ja ta saanuks naasta oma endise töö juurde.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4. A. Kukharuk esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 2. septembri 2011
otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldatakse.
Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt:
1) puudub poolte vahel vaidlus, et pärast ajutise töövõimetuse lõppemist lõpetas raviarst
töövõimetuslehe ja suunas A. Kukharuki tööle endisele töökohale; A. Kukharuk tahtis tööle
minna, kuid tal soovitati minna puhkusele. Ta oli puhkusel 04.12.2010 - 16.01.2011. Osa
puhkust jäi veel kasutamata; pärast puhkuse lõppu tahtis A. Kukharuk tööle minna, kuid teda ei
lastud tööle, vaid suunati töötervishoiu arsti juurde; töötervishoiu arst märkis, et vastunäidustatud
on maaalune töö. Muid piiranguid ei ole märgitud; A. Kukharuki puhkusel oleku ajal võeti
täiendavalt maapealsele tööle O.K. ; teist tööd A. Kukharukile ei pakutud põhjendusega, et
maapealset vaba kohta ei ole. Vastus põhines ainult arvuti näidul. Vaba koha otsimist või töö
ümberkorraldamist vaba koha leidmiseks ei toimunud. A. Kukharukile ei võimaldatud
läbirääkimisi pidada töökoha leidmiseks. Maakohus jättis nimetatud asjaolud käsitlemata. Toodu
näitab, et juba haiguse ajal oli otsustatud A. Kukharuk töölt lahti lasta. Tervisekontrolli
suunamise alused on toodud 24.03.2003 sotsiaalministri määrusega nr 74 kinnitatud „Töötajate
tervisekontrolli korra“ § 2 lg-s 1. See loetelu on ammendav ja seal ei ole ette nähtud pärast
raviarsti poolt tööle suunamist saata töötaja tervishoiuarsti juurde kontrolli. Tööandjal ei olnud
mingit alust töötervishoiu arsti juurde saatmiseks;
2) ei vaidlusta hageja töölt vabastamist, vaid nõuab kompensatsiooni selle eest, et tööandja ei
teatanud vallandamisest ette ega pakkunud ka teist tööd. Maakohus ei ole käsitlenud hagi
tegeliku nõude mitterahuldamist;
3) on alusetu maakohtu seisukoht, et kostjal oli olemas alus ka töölepingu ülesütlemisest
etteteatamistähtaja mittejärgmiseks ning TLS § 99 rikkumisele viitamine on põhjendamatu. Uue
töö otsimiseks antud aeg peab olema mõistlik, kuid antud juhul ei antud A. Kukharukile üldse
otsimiseks aega.
5. AS Eesti Energia Kaevandused vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle
rahuldamata jätmist.
Vastuväidete kohaselt:
1) saab töötaja sobivuse üle töötamaks oma ametikohal otsustada üksnes töötervishoiuarst ning
seisukoht tugineb Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) §-le 19. Töötervishoiu arstile on
tööandja edastanud riskianalüüsid ametikohtade lõikes ja muu töökohtadega seotud info ning
seetõttu on ainult töötervishoiuarstil võimalik hinnata töötaja tervisliku seisundi vastavust
töökoha tingimustele. Perearstil Eesti Vabariigis kehtiva seadusandluse põhiselt vastav pädevus
ja õigus puudub. Kuna hageja töökoha töötingimustes esinevad kõrgendatud riskifaktorid, siis oli
tööandja poolt igati mõistlik saata töötaja pärast pikaajalist haigust (4 kuud töövõimetust) enne
tööle lubamist tervisekontrolli. Tervisekontrolli otsus oli keelav ning tööandja oli sunnitud
töötajaga töölepingu lõpetama, kuna töötaja tervisele ja oskustele sobivat teist tööd pakkuda
polnud;
2) lõpetati tööleping ilma etteteatamistähtajata ning seda lubab TLS § 97 lg 3. Maakohus on
põhjendanud, et tulenevalt tervisekontrolli otsusest ning hageja pikast töövõimetusest, ei olnud
tööandjal, kes vastutab töötaja töötingimuste ja tööohutuse eest, võimalik ja mõistlik hagejat
tema endisele töökohale ja ametisse lubada. Seega oli kostjal olemas alus ka töölepingu
ülesütlemiseks etteteatamistähtaega järgimata.
Kostja on seisukohal, et maakohus on õigesti leidnud, et TLS § 99 rikkumisele viitamine on
põhjendamatu, kuna eelpool kirjeldatud asjaolude tõttu ei olnud töösuhte jätkamine hagejaga
tema tervisest tulenevalt võimalik. Maakohus leidis, et töösuhte lõpetamine ilma
etteteatamistähtajata oli kostja poolt tõendatud ning põhjendatud, seega polnud kostjal kohustust
maksta hagejale hüvitist etteteatamistähtaja mittejärgimise eest.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu
2. septembri 2011 otsus muutmata.
Kuna Viru Maakohtu 2. septembri 2011 otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes
esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6
vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.
Esmalt märgib ringkonnakohus, et apellatsioonkaebuses esitatud väited on vastuolulised.
Apellant märgib, et „ei vaidlusta töölt vabastamist, vaid nõuab kompensatsiooni selle eest, et
tööandja ei teatanud vallandamisest ega pakkunud teist tööd.“ Samas apellant väidab, et
tööandjal ei olnud mingit alust teda töötervishoiuarsti juurde saatmiseks, s.o apellant on
vaidlustanud töölepingu lõpetamise aluseks olnud ühe asjaolu, kuigi ta enda väitel töölepingu
lõpetamist ei vaidlusta.
7. Maakohus on õigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ja hinnanud tõendeid ning ükski
apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale.
Õige on maakohtu seisukoht, et kostjal oli õigus tööleping erakorraliselt üles öelda TLS § 88 lg 1
p 1 alusel.
Vastavalt TLS § 88 lg 1 p-le 1 võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast
tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte
jätkamist, eelkõige kui töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega
terviseseisundi tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine terviseseisundi
tõttu). Töövõime vähenemist terviseseisundi tõttu eeldatakse, kui töötaja terviseseisund ei
võimalda tööülesandeid täita nelja kuu jooksul.
Antud juhul ei ole poolte vahel vaidlust selles, et hageja tervislik seisund ei võimaldanud tal
nelja kuu jooksul (s.o perioodil 03.08.2010 – 03.12.2010) tööülesandeid täita. Töötervishoiuarsti
poolt 17.01.2011 väljastatud tervisekontrolli otsuse kohaselt ei sobi hagejale allmaatööd (tl 3).
Töötervishoiuarsti otsuses sisalduvat ei muuda ebaõigeks apellandi väide, et tööandjal ei olnud
mingit alust teda töötervishoiuarsti juurde saata. Lisaks sellele on apellandi väide ka ebaõige, sest
töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 12 lg-st 1 tuleneb tööandja üldine kohustus tagada
töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmine igas tööga seotud olukorras ning kui tööandjal tekib
kahtlus, et töötaja terviseseisundist tulenevalt ei ole töösuhte jätkamine võimalik, siis on ta
õigustatud suunama töötaja töötervishoiuarsti juurde tervisekontrollile.
Seega on asja materjalidega tõendatud TLS § 88 lg 1 p-is 1 sätestatud aluse olemasolu töölepingu
erakorraliseks ülesütlemiseks tööandja poolt.
8. TLS § 97 lg 1 järgi võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda käesoleva paragrahvi
lõikes 2 sätestatud etteteatamistähtaegu järgides ning sama paragrahvi lg 3 kohaselt käesoleva
seaduse § 88 lõikes 1 nimetatud alusel võib tööandja töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega
järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu
jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni.
Maakohus on õigesti asunud seisukohale, et arvestades tervisekontrolli 17.01.2011 otsust ei
olnud kostjal võimalik ja mõistlik jätkata töölepingut etteteatamistähtaja lõppemiseni ning
seetõttu on kostja õigustatult üles öelnud töölepingu hagejaga etteteatamistähtaega järgimata.
9. Vastavalt TLS §-le 99 kui tööandja ütleb töölepingu erakorraliselt üles, annab ta töötajale
ülesütlemise etteteatamise tähtaja jooksul mõistlikus ulatuses vaba aega uue töö otsimiseks.
Antud juhul ütles kostja töölepingu erakorraliselt üles ning seadusest tulenevalt võis ta seda teha
etteteatamistähtaega järgimata. Kuna TLS §-st 99 tuleneb tööandja kohustus anda vaba aega
ülesütlemise etteteatamise tähtaja jooksul, kuid antud juhul toimus töölepingu erakorraline
ülesütlemise etteteatamistähtaega järgimata, siis ei kohaldu TLS § 99.
10. TLS § 88 lg 2 kohaselt enne töölepingu ülesütlemist, eelkõige käesoleva paragrahvi lõike 1
punktides 1 ja 2 nimetatud alusel, peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd.
Tööandja pakub töötajale teist tööd, sealhulgas korraldab vajadusel töötaja täiendusõppe,
kohandab töökohta või muudab töötaja töötingimusi, kui muutused ei põhjusta tööandjale
ebaproportsionaalselt suuri kulusid ning teise töö pakkumist võib asjaolusid arvestades
mõistlikult eeldada.
Apellandi väite kohaselt ei pakutud talle teist tööd põhjendusega, et seda ei ole, kuid vaba koha
otsimist või töö ümberkorraldamist vaba koha leidmiseks ei toimunud ja A. Kukharuki puhkusel
oleku ajal võeti täiendavalt maapealsele tööle O.K. .
Maakohus on hinnanud kostja poolt asjas esitatud tõendeid (tl 47-52, 61) ning õigesti asunud
seisukohale, et kostjal puudus võimalus hagejaga töölepingu lõpetamisel talle pakkuda teist tööd,
mis oleks olnud sobiv tema tervislikust seisundist ja kutseoskustest lähtuvalt. Asjaolu, et 2010
detsembris võeti kostja poolt maapealsele tööle O. K., ei tõenda vaba töökoha olemasolu
17.01.2011, mil kostja sai teada, et hageja ei või jätkata tööd allmaatöödel.
11. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus
TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.
Andra Pärsimägi Üllar Roostoja Viivi Tomson
Tasuta materjalide printimine meie kodulehelt ei ole lubatud. Materjali tellimiseks sisesta oma e-kirja aadress ja valitud materjalid saadetakse e-kirjaga. Sisestatud e-kirja aadress säilitatakse meie andmebaasis ja sellele saadetakse tulevikus kord kuus uudiskiri. E-kirja aadress on kaitstud ja me ei levita seda.
heade soovidega Heli Raidve Tööõigusabi