Harju Maakohtu 01. veebruar 2012 otsus kohtuasjas 2-11-33724.
KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel
Kohus Harju Maakohus
Kohtunik Fred Fisker
Otsuse tegemise 01.veebruar 2012 a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
aeg ja koht
Tsiviilasja number 2-11-33724
Tsiviilasi HM hagi T AS vastu töölepingu ülesütlemise
ebaseaduslikuks tunnistamise ja hüvitise maksmise
nõudes
Menetlusosalised
ja nende esindajad
Hageja HM(isikukood XXX), elukoht: XXX
Hageja esindaja: Oksana Smirnova (OÜ Emirlin Consult
ÕB, Punane 18-402, Tallinn 13619, tel: 6210271; e-post:
oksana.smirnova@emconsult.ee
Kostja: T AS (registrikood: XXX, asukoht: XXX
Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kaarel Kais,
Alvin Rödl&Partner Advokaadibüroo OÜ, asukoht:
Roosikrantsi 2, 10119 Tallinn, tel:6110810, e-post:
Asja läbivaatamine Kohtuistung 12.01.2012 a
RESOLUTSIOON
1. Hagi jätta rahuldamata.
2. Jätta rahuldamata hagi nõue tunnistada töölepingu ülesütlemine tühiseks.
3. Jätta rahuldamata hagi nõue välja mõista kostjalt hageja kasuks hüvitis kolme
kuu keskmise töötasu ulatuses brutosummas 1 900 (üks tuhat üheksasada ) ja 46
eurot.
4. Kõik menetluskulud jätta hageja kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva
jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.
Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on
ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
I ASJAOLUD
1. HM(edaspidi hageja) esitas 18.07.2011 aastal Harju Maakohtule hagiavalduse T AS
(edaspidi kostja) vastu töölepingu ülesütlemise ebaseaduslikuks tunnistamise ja hüvitise
nõudes.
Hageja töötas kostja juures liinitöölise ametikohal. Hageja tööülesandeks oli kanade tapaliinil
erinevate tööoperatsioonide teostamine. Pidevat tööstaaži tööandja juures arvutatakse alates
31.03.2011 a.
Tööandja T AS lõpetas hagejaga töölepingu 01.07.2011 aastal töölepinguseaduse (TLS) § 88
lg 1 p 5 alusel, mille kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast
tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte
jätkumist, eelkõige kui töötaja on toime pannud varguse, pettuse või muu teo, millega
põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu.
Hageja peab töölepingu lõpetamist ebaseaduslikuks, kuna hageja pole mingit süütegu toime
pannud. Kostja pole esitanud hagejale mingeid tõendeid, akte ega käskkirju, vastavalt millele
on näha, et hageja tekitas kostjale materiaalset kahju. Hageja viitab TLS §§ 104 lg 1, 105 lg 1,
107 lg 1, 109 lg 1.
Hageja palub kohtul tunnistada töölepingu ülesütlemine tühiseks, välja mõista hageja kasuks
hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses - summas 1 900,46 eur bruto, jätta kohtukulud
kostja kanda ja arutada asja kohtuistungil.
II Kostja vastus
2. Kostja esitas 06.09.2011 aastal hagile vastuse. Kostja märkis vastuses, et hageja töötab
kostja juures alates 31.03..2011 aastast töölepingu nr 3298 alusel liinitöölisena. Kostja T
osakonnas ilmneb pidevalt suuri toodangu puudujääke, mis on põhjustatud sellest, et töötajad
toimetavad ebaseaduslikult toodangut ettevõttest välja. Kuna selliselt toimides tekitavad
töötajad kostjale varalist kahju, on kostja võtnud kasutusele meetmed süüdlaste
väljaselgitamiseks. Muu hulgas teostab turvafirma P.DEOÜ kostja ruumides regulaarselt
ootamatuid kontrollreide, mille eesmärgiks on töötajate poolt toimepandavate varguste
avastamine. 29.06.2011 viidi turvafirma P.DEOÜ poolt AS T T osakonnas läbi järjekordne
kontrollreid, mille tulemused kinnitasid kostja juhtkonna kahtlusi, et teatud töötajad
toimetavad toodangut (kanafilee jms) selle omastamise eesmärgil tootmistsehhist välja. Üks
kostja töötajatest, kes 29.06.2011 aastal toodangu tootmistsoonist väljatoimetamisel tabati oli
hageja HM. Pärast 29.06.2011 aastal läbiviidud kontrollreidi tulemustega tutvumist, ütles
kostja hagejaga töölepingu üles ilma etteteatamistähtajata, märkides lepingu lõpetamise
aluseks TLS § 88 lg 1 p 5 sätestatu. Ülesütlemiseavalduse üleandmisel selgitati hagejale, et
töölepingu ülesütlemise tingis asjaolu, et hageja toimetas 29.06.2011 õhtul tööl olles naiste
riietusruumi WC-sse kanafilee paki ilmse eesmärgiga see sealt hiljem edasi toimetada ja
omastada. Hagejale pakuti võimalust tutvuda P.DE OÜ turvajuhi 30.06.2011 ettekandega,
millele viidatakse ka ülesütlemise avalduses, hageja keeldus sellest. Hagejale esitatud
30.06.2011 töölepingu ülesütlemise avalduse on hageja ise hagiavaldusele lisanud
(hagiavalduse lisa nr 4).Kostja selgitab, et Naiste riietusruumi tualettruumi kontrolliti vahetult
pärast ükskõik millise töötaja poolt WC külastamist kontrolli toimumise ajal. Nähtuvalt
eelviidatud ettekandest viibis hageja naiste riietusruumis tualetis kl 22: 32-22:34 ja vahetult
pärast seda sisenes samasse tualetti turvatöötaja MJ, kes leidis wc prügikastist kilepakendis
kanafilee paki umbkaudu kaaluga 1 kg. Oluline on märkida, et eelviidatud ettekande kohaselt
kontrolliti vaidlusaluse wc prügikasti vahetult pärast iga töötaja poolt wc külastamist, mistõttu
ei saa olla mingit kahtlust, et kanafilee paki, mis leiti prügikastist pärast hageja poolt wc
külastamist, toimetas sinna nimelt hageja. Kostja leiab, et käesoleva vaidluse lahendamise
seisukohalt ei oma tähendust, et hagejal ei õnnestunud 29.06.2011 kanafileepakki lõplikult
tootmishoonest välja viia. Seega leiab kostja, et hageja tegu on käsitatav teona, mis põhjustab
tööandja usalduse kaotuse töötaja vastu TLS § 88 lg 1 p 5 tähenduses. Lähtudes TLS § 97 lg 3
–s sätestatule ei saanud kostjalt ilmselgelt tekkinud olukorras eeldada töölepingu jätkamist
vähemalt 15 kalendripäevaks (TLS § 97 lg 2 p 1) töötajaga, kes üritab varastada tööandja vara
ja seega ei saa kostjale ette heita ka asjaolu, et hageja tööleping lõpetati etteteatamistähtaega
järgimata. Kostja esindaja nõustub iseenesest hageja hagiavalduses esitatud nõude rikkumise
kohta, et TLS § 95 lg 2 nõuab tööandjalt ülesütlemise põhjendamist kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis – hageja jätab aga tähelepanuta, et nimetatud nõude rikkumine ei too
kaasa TLS mõtte kohaselt ülesütlemise avalduse tühisust (erinevalt vorminõude
rikkumisest).Kohtule esitatud ülesütlemisavaldus sisaldab viidet turvajuhi ettekandele, mis
sisuliselt sisaldab ka ülesütlemise põhjendust kirjalikus vormis. Kostja märgib, et hageja ei
ole nõudnud töölepingu lõpetamist kohtu poolt vastavalt TLS § 107 lg 2. Seega puudub
hagejal ka õigus nõuda hüvitist TLS § 109 lg 1 järgi ning hageja nõue hüvitise
väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata isegi siis kui kohus töölepingu ülesütlemise tühisuse
tuvastab. Kostja leiab, et juhul, kui kohus leiab, et hüvitis töölepingu ülesütlemise tühisuse
tõttu on põhjendatud siis pole selle suurus põhjendatud rohkem, kui hageja ühe nädala
keskmise töötasu ulatuses.
IV Kohtuistung 12.01.2012 aastal
3. Kohtuistungil jäid pooled oma varasemalt kohtule esitatud kirjalike seisukohtade juurde.
Kohus rahuldas kostja taotlused tunnistajate ülekuulamiseks, mille kohta on koostatud
menetlusprotokollid. Kohus arutas menetlusosalistega asjas tähtsust omavaid asjaolusid.
V Kohtuotsuse põhjendused
4.Kohus tutvunud tsiviilasja materjalidega, leidis, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus
märgib selguse mõttes viidates hageja vastusele kostja vastusele, et nimetatud vaidluses pole
esitatud vastuhagi.
5.Poolte vahel puudub vaidlus :
a. hageja ja kostja vahel sõlmiti tööleping XXX aastal (t 8-10)
b. hageja töötas kostja juures liinitöölise ametikohal (t 8)
c. hageja täitis 29.06.2011 aastal oma töökohustusi
d. hageja külastas 29.06.2011 õhtul kella ajavahemikul 22:32- 22:34 tööajal
kostjale kuuluvates ruumides naisteriietusruumi ja tualettruumi
e. kostja esindaja kutsus hageja pärast puhkepäevi so 30.06.2011 a hageja enda
juurde ja edastas ülesütlemisavalduse, hageja keeldus seda allkirjastamast
TLS § 83 sätestab – töölepingu lõppemine ülesütlemisega – tööandjal ja töötajal on õigus
tööleping üles öelda üksnes käesolevas seaduses sätestatud alustel. TLS § 85 lg 5 sätestab –
tööandja ei või töölepingut korraliselt üles öelda.
TLS § 87 sätestab – töölepingu võib erakorraliselt üles öelda üksnes käesolevas seaduses
ettenähtud mõjuval põhjusel, järgides käesolevas seaduses ettenähtud etteteatamistähtaegu.
TLS § 88 lg 3 2. lause sätestab – eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui
töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel hea usu põhimõttest
järgi tööandjalt oodata.
TLS § 88 lg 3 sätestab, et tööandja võib töölepingu üles öelda üksnes mõistliku ajajooksul
pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama.
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 196 kohaselt võib kumbki lepingupool mõjuval põhjusel lepingu
üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset
huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist. Sellist lepingu ülesütlemist loetakse
erakorraliseks ülesütlemiseks. Erakorralise ülesütlemise oluliseks tingimuseks on mõjuva
põhjuse olemasolu. Vastavalt töölepingu seadusele eeldatakse töölepingu erakorralise
ülesütlemise korral tööandja poolt majanduslike või töötajast tulenevate mõjuvate põhjuste
olemasolu. Mõjuva põhjuse kaalukust hindab kohus iga üksik juhtumi puhul eraldi. Tööandja
võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei
saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhete jätkumist (TLS § 88 lg 1).Seega peab
töölepingu lõpetamine olema objektiivselt põhjendatav vastupidisel juhul on tegemist
töösuhte ebaõiglase lõpetamisega ehk töölepingu ülesütlemine on tühine.
6. Kostja on kohtule esitanud tõendid (tunnistajate ütlused t 66-67, ettekanne t 30-31), millest
nähtub, et hageja püüdis varastada 29.06.2011 aastal kostja tootmisruumidest väljaviimise teel
kostja toodangut ehk kostja vara. Hageja poolt toimepandud vargus jäi hagejast olenematutel
põhjustel katse staadiumi. Tsiviilõiguslikult töösuhete puhul hageja käitumise hindamisel pole
vahet kas hagejapoolne vargus viidi lõpule või jäi katse staadiumisse, samuti pole oluline ka
varastatud asja väärtus. Kui hageja pani toime teo mille tagajärjel vähenes kostja vara (või on
selleks oht) siis on põhjendatud kostjapoolne edasine usaldamatus hageja suhtes. Kohtu
hinnangul baseerubki töösuhe valdavalt töölepingu poolte usaldussuhtel (vt TLS § 15-16).
Lisaks arvestab kohus ka asjaoluga, et kostja on omaltpoolt teinud kõik, et tema vara säiliks
rikkumata töötajatele põhiseadusega tagatud inimõigusi olukorras kus ettevõttest pidevalt
varastatakse. Kostja on teinud turvameetmete tõhustamiseks ja varguste ennetamiseks
kulutusi, mitte ainult tehnilise valve (kaamerate) vaid ka füüsilise valve kaudu ja töötajad
teavad seda, et nende riietusruumides kontrollitakse pidevalt kappe ning tualettruume, et
võimalikke vargaid tabada, varastamist ettevõttes ennetada, et kostja vara säiliks. Vaatamata
sellele üritatakse sh hageja püüdis kostja vara (kanafileed) varastada. Selline hageja käitumine
on tahtlik õigusvastane käitumine, seega ettekavatsetud ja eriti küüniline eesmärgiga rikastuda
tööandja arvelt ja sellega tööandjale kahju tekitada.
Kohus leiab, et kohtumenetluse käigus on tunnistajate ütlustega leidnud tõendamist
hagejapoolne varguse katse, mis põhjustas tööandja usaldamatuse hageja vastu ning kohus
leiab, et hageja tegu (varguse katse) oli mõjuvaks põhjuseks tööandjale töölepingu üles
ütlemiseks ilma eelneva hoiatuseta ja etteteatamistähtaega järgimata.
7. TLS § 95 ülesütlemisavaldus – lg 1 sätestab, et töölepingu võib üles öelda kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või
tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine, lg 2 – tööandja peab ülesütlemist põhjendama.
Töötaja peab põhjendama erakorralist ülesütlemist. Ülesütlemist peab põhjendama kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis, lg 3 – käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohustuse
rikkumine ei mõjuta ülesütlemise kehtivust, kuid kohustust rikkunud pool peab hüvitama
teisele poolele sellest tekkinud kahju.
Hageja on esitanud kohtule kirjalikult koostatud dokumendi (t lk 11), mis tema enda seletuste
järgi paar päeva pärast (29.06.2011 a toimunud) varguse katset tema esimesel tööpäeval
pärast puhkepäevi talle esitati, kuid hageja keeldus sellele allkirja andmast. Kostja esindaja
selgitas kohtuistungil ja oma kirjalikes vastustes kohtule, et vaatamata dokumendi pealkirjale
tuleb seda kirjaliku dokumenti käsitleda TLS § 95 mõttes – ülesütlemisavaldusena.
Kohus möönab, et selguse mõttes oleks pidanud dokument kandma olukorrale ja eesmärgile
vastavat pealkirja „ülesütlemisavaldus“, kohus nõustub kostja esindaja seisukohaga, et
dokumendile tähenduse andmiseks tuleb anda hinnang – millist informatsiooni dokument
kannab.
Võlaõigusseaduses reguleerib lepingu ülesütlemise korda VÕS § 195, mille kohaselt
lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele poolele.
Töölepinguseadus täpsustab ülesütlemisavalduse tegemise korda. TLS § 95 lg 1 järgi saab
töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega.
Vorminõuet rikkudes või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine.
Seega on ülesütlemisavaldusele neli esitatavat nõuet:
1.- ülesütlemisavaldus peab olema tehtud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (teise
poole heakskiitu pole vaja, lepingu lõppemiseks on vaja ainult ühe poole tahteavaldust),
2.- vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 (reguleerib tahteavalduse tegemise
korda) kindlale isikule suunatud tahteavaldus muutub kehtivaks kätte saamisega.
Tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud.
3.- töölepingu ülesütlemisavaldus ei või olla tingimuslik (vt ka TsÜS § 102 lg 3).
4.- töölepinguseaduse § 95 lg 2 kohaselt peab tööandja ülesütlemist põhjendama. Ülesütlemist
peab põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
Kohus leiab (toetudes kohtuistungil hageja enda selgitustele vt protokoll t 68), et kostja on
käitunud seaduses sätestatud protseduurireegleid järgides, kostja on pärast usalduse kaotamist
põhjustanud teost (29.06.2011 a) teada saamist mõistliku ajajooksul kutsunud hageja tööandja
esindaja juurde, selgitanud tekkinud olukorda ning edastanud hagejale ülesütlemisavalduse,
mille hageja sai kohapeal kätte, kuid keeldus sellele allkirja andmast. Eespool on kohus
viidanud seaduse sättele, mis ei nõua kahepoolset kokkulepet (nõusolekut). Kohtu hinnangul
vastab kostjapoolt hagejale esitatud ülesütlemisavaldus seaduse nõuetele ja sisaldab vajaliku
informatsiooni ja viiteid töölepingu ülesütlemise kohta.
Kohus möönab, et hagejale esitatud ülesütlemisavalduses (t lk 11) märgitud viide ülesütlemise
põhjuste kohta pole piisav, edaspidi peaks tööandja arvestama, et tegemist ei pruugi olla
juristidega ning konkreetne põhjus peaks olema pikemalt ja selgemalt ülesütlemisteatises lahti
kirjutatud koos viidetega asjaoludele ja kogutud dokumentidele. Riigikohus on leidnud oma
lahendis nr 3-2-1- 117-11 p 17 muuhulgas /…kolleegium leiab, et töötajale tehtud avaldus,
millest nähtub ainult see, et tööandja on töölepingu lõpetanud, ei saa olla töölepingu
ülesütlemisavalduseks. VÕS § 195 lg 2 järgi, kui lepingupool võib vastavalt seadusele või
lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende
lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja
kohustused jäävad kehtima. See säte kohaldub VÕS § 1 alusel ka töölepingule. Eeltoodust
tuleneb, et töölepingu ülesütlemise avaldusest peab nähtuma lepingut üles öelda sooviva
poole tahe vabastada pooled lepinguliste kohustuste edasisest täitmisest. Tööandja avaldus,
millest ei ilmne tööandja tahe vabastada töötaja ja tööandja lepingu edasisest täitmisest, ei
ole käsitatav ülesütlemisavaldusena…/.
Kohus märgib, et tööandja poolt hagejale esitatud dokumendis (ülesütlemisavaldus t lk 11)
ilmneb selgelt kostja tahe vabastada töötaja ja tööandja lepingu edasisest täitmisest ja seega
on nimetatud dokument käsitatav ülesütlemisavaldusena. Ülesütlemiseavalduses töölepingu
ülesütlemise põhjendamise vajadus tuleneb kohtu hinnangul eelkõige edasiste alusetute
vaidluste ärahoidmiseks. Põhjendus on vajalik eelkõige töötajale mõistmaks miks temaga
töösuhe lõpetati ja otsustamaks kas vaidlustada selle töösuhte ülesütlemist või mitte. Mida
selgemalt ja põhjalikumalt tööandja selgitab töösuhte ülesütlemise asjaolusid ja põhjuseid
seda vähem tekib poolte vahel vaidlusi. Põhjalikum selgitus ülesütlemisavalduses ka
käesolevas tsiviilasjas oleks ilmselt vältinud igasugused vaidlused kohtus.
Samas TLS § 95 lg 3 kohaselt ei mõjuta ülesütlemisavalduses põhjenduse esitamata jätmine
ülesütlemisavalduse kehtivust.
Seega vastab kostja poolt hageja esitatud üleütlemisavaldus seaduse nõuetele ja on kehtiv.
8. Hageja puuduliku eesti keele oskuse kohta märgib kohus, et kuna hageja ei pidanud midagi
otsustama kohapeal samal hetkel (ühepoolne tahteavaldus) ülesütlemisavalduse saamisel oli
arusaamatuste ja selguse huvides hagejale tagatud võimalus ka hiljem dokumentidega
tutvumise võimalus (näiteks koos tõlgiga tutvuda) kas töökohal või SL, kus asus ettevõtte
kontor, kuid hageja seda võimalust ei kasutanud.
9. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et kostja pole hagejaga töölepingu ülesütlemisel rikkunud
protseduurireegleid ja kohus tuvastas, et esinevad kostja poolt tuvastatud ülesütlemise alused
mistõttu pole hagejaga töölepingu ülesütlemine tühine.
V Menetluskulud
10. Kuna hagi jääb rahuldamata siis jäävad kõik kohtukulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1).
Kohtunik
Tasuta materjalide printimine meie kodulehelt ei ole lubatud. Materjali tellimiseks sisesta oma e-kirja aadress ja valitud materjalid saadetakse e-kirjaga. Sisestatud e-kirja aadress säilitatakse meie andmebaasis ja sellele saadetakse tulevikus kord kuus uudiskiri. E-kirja aadress on kaitstud ja me ei levita seda.
heade soovidega Heli Raidve Tööõigusabi