Artikkel: Lõpparve koosseis ja maksmine
Lõpparve mõistet uues töölepingu seaduses ei ole. Tavakeeles nimetame lõpparveks summat, mille tööandja peab töötajale töölepingu lõppemisel maksma. Erinevalt vanast palgaseadusest lubab uus töölepingu seadus mõne tasu väljamaksmist kokkuleppel edasi lükata..
HELI RAIDVE HELI RAIDVE TÖÖÕIGUSABI AS-I JUHATAJA, MAGISTER IURIS AITI-MARIN EISENSCHMIDT TALLINNA MAJANDUSKOOLI RAAMATUPIDAMISE ERIALA ÜLIÕPILANE |
Töölepingu lõppemisega lõpevad enamasti mõlema poole õigused ja kohustused. Erandiks on sellised kohustused, mis oma olemuselt jäävadehtima ka pärast töölepingu lõppemist, nt konkurentsikeeld või ärisaladuse hoidmise kohustus. Kuna pooled lõpetavad suhte, peavad nad hiljemalt töölepingu lõppemisel täitma ka viimased vastastikused kohustused. Töötaja peab eelkõige tagastama tema kasutuses olevad töövahendid. Tööandja peab maksma töötajale kõik töötaja väljateenitud summad. Samas võib ka tööandjal olla töötaja vastu rahalisi nõudeid, nt välja teenimata puhkusehüvitise tagastamine või töötaja tekitatud kahju hüvitamise nõue.
LÕPPARVE PLUSSPOOL
Töölepingu seaduse (TLS) kohaselt muutuvad töölepingu lõppemisega kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks (TLS § 84 lg 1). Teisisõnu tekib töötajal õigus nõuda tööandjalt rahaliste kohustuste täitmist.Tööandja peab maksma töölepingu lõppemise päeval töötajale kõik väljateenitud tasud (töötasu, kasutamata puhkuse hüvitise jne). Lisaks tuleb tal hüvitada töötajale tööülesannete täitmisega seotud kulud, eelkõige lähetusega seotud kulud.
KASUTAMATA PUHKUSE HÜVITAMINE
Töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas (TLS § 71). Keskmise töötasu arvutamise korra kohaselt võetakse kasutamata põhipuhkuse kindlakstegemisel iga töötatud kuu kohta 1/12 aasta puhkuse kestusest. Töötatud kuude arvutamisel jäetakse vähem kui 15 päeva võrra täiskuude arvu ületavad päevad välja, 15 ja enam päeva ümardatakse terveks kuuks. Soovitame lisaks lugeda ka sotsiaalministeeriumi kodulehel asuvaid puhkuse kasutamise reegleid.Erandiks on enne 2009. aasta 1. juulit välja töötatud põhipuhkuse ja lisapuhkuse nõue, mis aegub nelja aasta jooksul, st 2013. aastal (TLS § 137). Rakendussätete kohaselt on kehtestatud erand ka sellise nn vana seaduse puhkuse hüvitamiseks. Nimelt hüvitatakse enne 2009. aasta 1. juulit väljateenitud põhi- ja lisapuhkus töölepingu lõppemisel, kuid mitte rohkem kui nelja aasta kasutamata jäänud puhkuse eest. Kasutamata puhkuse hüvitis arvutatakse määruse kohaselt üldjuhul töölepingu lõppemise päevale eelnenud kuue kalendrikuu jooksul teenitud töötaja töötasust. Puhkusetasu arvutatakse ja makstakse keskmise kalendripäevatasu alusel. Kui töötajale ei ole kuue kuu jooksul töötasu makstud, lähtutakse kehtivast töötasust. Kui töötajale ei ole töölepingu lõppemisele eelnenud kaheteistkümne kuu jooksul töötasu makstud, kasutatakse teatud juhtudel töötasu indekseerimist. Puhkusetasu arvutamise täpsemad reeglid on Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määruses nr 91 “Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord”. 2011. a jaanuaris valmistati ette selle määruse muutmise kavand, seega võib puhkusetasu arvutamise kord tulevikus muutuda.
TEHINGUTELT ARVESTATAVA TASU MAKSMISE EDASILÜKKAMINE
Kui töötajal on lepingust tulenev õigus tasule tööandja ja kolmanda isiku vahel sõlmitavalt lepingult, kohaldatakse tasu maksmisele võlaõigusseaduse § 679–682. Alus selleks tuleb TLS-i §-st 31. Nimetatud VÕS-i paragrahvid reguleerivad agenditasu maksmise korda agendilepingu puhul. Tehingutelt makstava tasu aluseks on töötaja poolt tööandja nimel kolmandate isikutega sõlmitud tehingud. VÕS-i kohaselt tekib töötajal õigus tehingust tulenevale tasule hetkest, kui tööandja on oma kohustused kolmanda isiku ees täitnud. Kui pooled lepivad kokku hilisemas tasu maksmises, tekib töötajal õigus nõuda mõistlikku ettemaksu. Igal juhul tekib töötajal õigus nõuda tehingult makstavat tasu siis, kui kolmas isik on oma kohustused täitnud. Õiguse tasule kaotab töötaja juhul, kui kolmas isik jätab lepingu täitmata.Tavaliselt kasutatakse tehingutelt tasu arvestamist töötajate puhul, kes müüvad tööandja nimel nt kindlustuspoliise, reisipakette vms. Tehingutelt makstava tasu peab tööandja arvestama välja iga kuu ja esitama töötajale asjaomase arvestuse hiljemalt arvestuskuule järgneva kuu lõpuks. Seal tuleb välja tuua tasu suurus ja selle määramise aluseks olevad asjaolud. Tavapäraselt makstakse tehingutelt arvestatud tasu välja kord kuus, nn korralisel palgapäeval.
Töölepingu lõppemisel võib täielikult või osaliselt pärast töölepingu lõppemist täidetavatelt tehingutelt makstava tasu sissenõutavaks muutumise kirjaliku kokkuleppega edasi lükata, kuid mitte kauemaks kui kuueks kuuks (TLS § 84 lg 2). Ositi täidetavate tehingute puhul võib sissenõutavaks muutumise edasi lükata mitte kauemaks kui üheks aastaks (TLS § 84 lg 3) ning kindlustuslepingute ja tehingute puhul, mille täitmine nõuab enam kui pool aastat, võib sissenõutavaks muutumise edasi lükata mitte kauemaks kui kaheks aastaks (TLS § 84 lg 4).
Teisisõnu – tehingutelt makstav tasu, mis on töölepingu lõppemise päevaks selgunud, makstakse välja töölepingu lõppemisel. Tehingutelt arvutatava tasu, mis selgub pärast töölepingu lõppemist, väljamaksmise võib poolte kokkuleppel seaduses sätestatud ajaks edasi lükata. Sellise erandi kohaldamine on võimalik juhul, kui tööandja ja töötaja on sõlminud sellekohase kirjaliku kokkuleppe. Kui pooled pole järginud kirjalikku vormi, on selline kokkulepe tühine.
LÕPPARVE MIINUSPOOL
Töölepingu lõppemisel võib tööandja teha tavapärased kinnipidamised. Töötaja nõusolekuta on tööandjal lubatud töötasust kinni pidada riiklikke makse ja täitemenetluse seadustikus sätestatud summasid (nt elatisnõue, tulumaks). Samuti võib töötaja nõusolekuta kinni pidada tööandja arvel tehtavate kulude kokkulepitud limiiti ületava summa (nt mobiiltelefoni või kütusekaardi limiidi ülekulu). Kui töötaja on saanud ettemakse, mille ta peab tööandjale tagastama, võib ka selle töötaja töötasust kinni pidada töötaja nõusolekuta.Töötaja poolt tööandjale tekitatud kahju kinnipidamiseks on vajalik töötaja nõusolek. Seaduses ei ole nõusoleku vormi küll sätestatud, kuid autorid soovitavad vormistada töötaja nõusoleku kirjalikus vormis.
VÄLJATÖÖTAMATA PUHKUSE TASU
Töölepingu seadus lubab töölepingu lõppemisel pidada töötaja töötasust kinni tasu väljatöötamata põhipuhkuse eest. Väljatöötamata puhkusepäevade kindlakstegemisel lähtutakse keskmise töötasu maksmise määruse §-st 4. Alates seaduse jõustumisest on avaldatud kahte erinevat seisukohta küsimuses, kuidas selline väljatöötamata puhkuse tasu suurus tuvastatakse. Ühe seisukoha kohaselt (mida toetavad ka autorid) peaks töötaja tagastama alusetu rikastumise põhimõtte kohaselt selle konkreetse puhkusetasu, mille ta kunagi n-ö ette sai ja mida ta töölepingu lõppemise päevaks ei ole tasa teeninud. Teise seisukoha kohaselt arvutatakse ka väljateenimata puhkusetasu töölepingu lõppemisele eelnenud kuuel kuul teenitud töötasust (seda seisukohta toetab väidetavalt Tööinspektsioon). Selguse annab loodetavasti lähiaastate kohtupraktika.NÕUETE TASAARVESTAMINE
Töötaja nõuetest kujuneb lõpparve plusspool. Tööandja nõuetest tekib lõpparve miinuspool. Poolte nõuded, mis on muutunud sissenõutavaks, võib tasaarvestada. Täpsemalt reguleerib tasaarvestamist TLS-i § 78. Tuleks meeles pidada, et TLS-s sätestatud tasaarvestamise reeglid erinevad VÕS-i asjaomastest reeglitest. Sellele viitab ka TLS-i § 78 pealkiri “Tasaarvestamise erisus”. Seega kohaldatakse töösuhtes VÕS-s tasaarvestamise kohta sätestatut, aga nende erisustega, mis on kirjas TLS-i §-s 78. Kuigi seadus ei kehtesta tasaarveldusavaldusele vorminõuet, oleks soovitatav teha tasaarveldusavaldus teisele poolele kirjaliku avaldusena. TLS-i § 78 lõike 4 kohaselt peab tööandja tasaarvestamisel arvestama täitemenetluse seadustiku §-s 132 sissenõudmise kohta sätestatud piiranguid.Tuleb meeles pidada, et tasaarvestada saab ainult neid nõudeid, mis on töölepingu lõppemise päevaks muutunud sissenõutavaks. Levinud seisukoha järgi ei saa tööandja tasaarvestada nt töölepingu seadusega ettenähtud leppetrahvi (TLS § 74 lg 3) ja töölepingus kokkulepitud leppetrahvi (TLS § 77), kui töötaja lahkub töölt ette teatamata. Kui töötaja neid leppetrahve vabatahtlikult tasuma ei nõustu ning tasaarvestamiseks nõusolekut ei anna, peab tööandja pöörduma vastavasisulise nõudega töövaidlusorganisse.
Tasaarvestamise kohta vaadake lähemalt Raamatupidamise Praktiku 2010. aasta novembrikuu numbris ilmunud artiklit.
Hea külastaja!
Tasuta materjalide printimine meie kodulehelt ei ole lubatud. Materjali tellimiseks sisesta oma e-kirja aadress ja valitud materjalid saadetakse e-kirjaga. Sisestatud e-kirja aadress säilitatakse meie andmebaasis ja sellele saadetakse tulevikus kord kuus uudiskiri. E-kirja aadress on kaitstud ja me ei levita seda.
heade soovidega Heli Raidve Tööõigusabi
Tasuta materjalide printimine meie kodulehelt ei ole lubatud. Materjali tellimiseks sisesta oma e-kirja aadress ja valitud materjalid saadetakse e-kirjaga. Sisestatud e-kirja aadress säilitatakse meie andmebaasis ja sellele saadetakse tulevikus kord kuus uudiskiri. E-kirja aadress on kaitstud ja me ei levita seda.
heade soovidega Heli Raidve Tööõigusabi