Riigikohtu 06.veebruar 2012 otsus 3-2-1-170-11 Raivo Kuusiku hagi Kim Johansen Transport vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tuvastamiseks ja hüvitise saamiseks.
RIIGIKOHUS
TSIVIILKOLLEEGIUM
KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel
Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
|
3-2-1-170-11
|
Otsuse kuupäev
|
Tartu, 6. veebruar 2012. a
|
Kohtukoosseis
|
Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Ants Kull ja Jaak Luik
|
Kohtuasi
|
Raivo Kuusiku hagi Kim Johansen Transport osaühingu vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tuvastamiseks ja hüvitise saamiseks
|
Vaidlustatud kohtulahend
|
Tallinna Ringkonnakohtu 13. septembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 2-10-55286
|
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
|
Kim Johansen Transport osaühingu kassatsioonkaebus
|
Tsiviilasja hind Riigikohtus
|
3966 eurot 79 senti
|
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
|
Hageja Raivo Kuusik (isikukood xxxxxxxxxxx)
Kostja Kim Johansen Transport osaühing (registrikood 10818405), esindaja vandeadvokaat Jüri Sirel
|
Asja läbivaatamise kuupäev
|
23. jaanuar 2012. a, kirjalik menetlus
|
RESOLUTSIOON
1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 13. septembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 2-10-55286 muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata.
2. Kassatsiooniastme menetluskulud jätta Kim Johansen Transport osaühingu kanda.
3. Arvata kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon riigituludesse.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Raivo Kuusik (hageja) esitas 12. augustil 2010 Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni töövaidluskomisjonile Kim Johansen Transport osaühingu (kostja) vastu avalduse, milles palus tuvastada, et ta on kostjale esitatud töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldusega töölepingu alates 15. juulist 2010 kehtivalt üles öelnud, ning mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis 3966 eurot 79 senti. Töövaidluskomisjon jättis 13. oktoobri 2010. a otsusega avalduse rahuldamata.
2. Hageja esitas 5. novembril 2010 Harju Maakohtule kostja vastu hagiavalduse, milles palus lugeda tööleping erakorraliselt ülesöelduks alates 15. juulist 2010 ja mõista kostjalt välja hüvitis 3966 eurot 79 senti.
Hagiavalduse kohaselt töötas hageja kostja juures autojuhina 1. septembril 2009 sõlmitud töölepingu alusel. Kostja kohustas hagejat korduvalt rikkuma töö- ja puhkeajanorme, mistõttu hageja pidi korduvalt sõitma järjest üle 12 tunni ning Rootsi Kuningriigi politsei määras hagejale trahvi. Seetõttu esitas hageja kostjale avalduse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks alates 15. juulist 2010 töölepingu seaduse (TLS) § 91 lg 2 p 3 alusel. Kostja ei nõustunud töölepingu ülesütlemisega TLS § 91 lg 2 p 3 alusel ja lõpetas töölepingu poolte kokkuleppel TLS § 79 alusel.
Kostja ei vaidlustanud töölepingu ülesütlemist TLS § 105 lg 1 alusel. Seega lõppes tööleping TLS § 91 lg 2 p 3 alusel 15. juulist 2010. Sellest tulenevalt on kostjal TLS § 100 lg 4 alusel kohustus maksta hagejale hüvitisena tema kolme kuu keskmine töötasu, s.o 62 066 krooni 70 senti (3966 eurot 79 senti).
3. Kostja vaidles hagile vastu.
Kostja ei ole kohustanud hagejat rikkuma seadust või töölepingut. Need hageja väited ei ole tõendatud.
4. Harju Maakohus jättis 28. märtsi 2011. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
Maakohus leidis, et hageja ei ole tõendanud, et kostja rikkus oluliselt töölepingut, sundides teda korduvalt rikkuma töö- ja puhkeaja seadust. Seetõttu on ülesütlemine tühine ning kostjal ei ole kohustust maksta hagejale hüvitist.
Kuna hageja ütles töölepingu üles, pidanuks TLS § 105 järgi kostja esitama töövaidlusorganile avalduse hageja töölepingu ülesütlemise avalduse tühisuse tuvastamiseks. Praegusel juhul on aga hageja esitanud töövaidluskomisjonile avalduse, milles palus tuvastada enda esitatud ülesütlemisavalduse kehtivus. Seetõttu ei pidanud kostja esitama töövaidluskomisjonile täiendavat avaldust ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks. Tõlgendades TLS § 105 grammatiliselt, on selle sätte kohaldamise eeldused täidetud, sest selles ei ole märgitud, kas töövaidlusorganisse peaks pöörduma töötaja või tööandja. Sellest tulenevalt võivad pöördujaks olla mõlemad isikud. TLS § 105 teleoloogilise tõlgenduse järgi tuleb selle sätte mõtte kohaselt töölepingu erakorralisel ülesütlemisel lahendada töölepingu ülesütlemise vaidlus töövaidlusorganis, kuhu tuleb pöörduda 30 kalendripäeva jooksul. Kui hageja ise on õigusselguse saamiseks esitanud nõude tuvastada erakorralise ülesütlemise kehtivus, on TLS § 105 olukord saavutatud. Tarbetu oleks nõuda tööandjalt täiendava nõude esitamist erakorralise ülesütlemise avalduse tühisuse tuvastamiseks, sest töötaja nõude alusel vaieldakse sama vaidlust. Hageja esitas avalduse TLS § 105 lg-s 1 ettenähtud tähtaja jooksul. Kuivõrd hageja ei ole erakorralise ülesütlemise aluseks olevaid asjaolusid tõendanud, on ülesütlemine alusetu ja TLS § 104 lg 1 järgi tühine.
5. Hageja palus apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse ning teha uue otsuse, millega hagi rahuldada.
TLS § 105 lg 1 järgi peab avalduse töövaidlusorganile esitama ülesütlemisavalduse saaja, mitte esitaja. Töötaja saab ülesütlemist vaidlustada juhul, kui ülesütlemisavalduse esitab tööandja. Ekslik on kohtu järeldus, et kostja ei pidanud esitama töövaidluskomisjoni täiendavat nõuet. Hageja ei esitanud töövaidlusorganisse töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise ega muud nõuet. Kuna kostja ei ole ülesütlemist vaidlustanud, on see kehtiv. Kuivõrd hageja ega kostja ei esitanud nõuet töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, ei ole õige maakohtu järeldus, et kuna hageja ei ole tõendanud erakorralise ülesütlemise aluseks olevaid asjaolusid, on ülesütlemine alusetu ja TLS § 104 lg 1 järgi tühine, mistõttu ei ole alust hagejale hüvitist maksta.
6. Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata.
Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
7. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 13. septembri 2011. a otsusega maakohtu otsuse ning tegi uue otsuse, millega rahuldas hagi. Menetluskulud jäid kostja kanda.
Ringkonnakohtu otsuse kohaselt ei vaidle pooled maakohtu tuvastatud faktiliste asjaolude üle. Ringkonnakohus leidis, et õige ei ole maakohtu TLS § 105 lg-le 1 antud tõlgendus, mille kohaselt ei näe see säte ette töövaidlusorganisse pöörduvat isikut. Töölepingu seaduse kohaselt võivad töölepingu erakorraliselt üles öelda nii tööandja kui ka töötaja. Tööleping öeldakse üles ülesütlemisavalduse esitamisega teisele poolele (TLS § 95 lg 1). TLS §-st 105, mis sätestab töölepingu ülesütlemise tühisusele tuginemise, tuleneb, et ülesütlemine on kehtiv, kuni pole tuvastatud selle tühisus. Seega peab töövaidlusorganisse pöörduma isik, kes tugineb ülesütlemise tühisusele.
Kostja ei esitanud töövaidlusorganisse töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõuet. Seetõttu on ülesütlemine algusest peale kehtiv ja tööleping on lõppenud hageja ülesütlemisavalduses märgitud tähtpäeval (TLS § 105 lg 2).
Töösuhte lõpetamisel TLS § 91 lg 2 p 3 alusel on tööandjal kohustus TLS § 100 lg 4 alusel maksta hagejale hüvitist tema kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kostja ei ole vastu vaielnud sellele, et hageja keskmine töötasu oli 20 688 krooni 90 senti (1322 eurot 26 senti) ja kolme kuu keskmine töötasu oli seega 62 066 krooni 70 senti (3966 eurot 79 senti). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hüvitis 3966 eurot 79 senti.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
8. Kostja palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ja jätta jõusse maakohtu otsus.
Ringkonnakohus tõlgendas valesti TLS § 105 lg-t 1. Kuna hageja oli pöördunud töövaidlusorganisse töölepingu ülesütlemise kehtivuse tuvastamiseks, ei pidanud kostja esitama töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõuet. Ringkonnakohtu seisukoht ei ole kooskõlas asjas nr 3-2-1-65-08 väljendatud Riigikohtu seisukohaga.
9. Hageja palub jätta ringkonnakohtu otsuse muutmata.
Ringkonnakohtu TLS §-le 105 antud tõlgendus on põhjendatud ning vastab seadusele ja kohtupraktikale.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10. Kolleegium leiab, et TsMS § 691 p 1 alusel tuleb kassatsioonkaebus jätta rahuldamata ja ringkonnakohtu otsus muutmata. Kassatsiooniastme menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.
11. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja esitas kostjale TLS § 91 lg 2 p 3 alusel töölepingu erakorraliselt ülesütlemise avalduse. Kostja lõpetas hagejaga töölepingu TLS § 79 alusel, mis reguleerib töölepingu lõpetamist kokkuleppel. Hageja esitas töövaidluskomisjonile TLS § 105 lg-s 1 ettenähtud tähtaja jooksul avalduse, milles palus tuvastada, et tööleping on üles öeldud TLS § 91 lg 2 p 3 alusel, ja mõista välja hüvitis. Kostja ei esitanud töövaidluskomisjonile ega kohtule töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõuet.
12. Kolleegium märgib, et kui töötaja ei ole esitanud avaldust töölepingu lõpetamiseks TLS § 79 alusel, vaid on esitanud avalduse lepingu lõpetamiseks TLS § 91 lg 2 p 3 alusel, siis ei ole tööandjal alust lõpetada töölepingut TLS § 79 alusel. Kui töötaja on töölepingu TLS § 91 lg 2 p 3 alusel üles öelnud ja tööandja leiab, et selliseks töölepingu ülesütlemiseks ei ole seadusest tulenevat alust või ülesütlemine ei vasta seaduse nõuetele, s.t töölepingu ülesütlemine on TLS § 104 lg 1 kohaselt tühine, peab ta ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks pöörduma töövaidlusorganisse (vt ka nt Riigikohtu 10. novembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-05, p-d 10-12 ja Riigikohtu 11. jaanuari 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-05, p 13).
13. TLS § 105 lg 1 järgi tuleb töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitada kohtule hagi või töövaidluskomisjonile avaldus 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest. Ringkonnakohus on viidatud sätte alusel õigesti leidnud, et ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõude peab esitama pool, kellele ülesütlemisavaldus tehti.
Kuna hageja oli esitanud kostjale ülesütlemisavalduse ja kostja oli selle kätte saanud, lõppes tööleping hageja avalduses märgitud alusel ja kuupäeval. Seetõttu ei pidanud hageja esitama töövaidlusorganisse töölepingu ülesütlemise kehtivuse tuvastamise nõuet, vaid võis ülesütlemisavaldusele tuginedes nõuda hüvitist. Asjaolu, et hüvitisenõude lahendamisel tuli töövaidlusorganil tuvastada ülesütlemise kehtivus, ei anna alust järeldada, et kostja ei pidanud esitama hagi või avaldust TLS § 105 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul. Eelneva tõttu ei ole asjakohane kostja viide kolleegiumi seisukohale, et kostja esitatud vastuhagi tuleb jätta läbi vaatamata, kui hageja on esitanud samasisulise tuvastusnõude (vt nt Riigikohtu 8. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-08, p 17).
Eeltoodust tulenevalt leiab kolleegium, et ringkonnakohus tõlgendas õigesti TLS § 105 lg-t 1. Kuna tööleping lõppes TLS § 91 lg 2 p 3 alusel, tekkis kostjal TLS § 100 lg 4 järgi kohustus maksta hagejale hüvitist tema kolme kuu keskmise töötasu ulatuses.
14. Ringkonnakohus jättis maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud kostja kanda. Kuna kolleegium jätab ringkonnakohtu otsuse muutmata ja kassatsioonkaebuse rahuldamata, tuleb ka kassatsiooniastme menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.
Hageja võib TsMS § 174 lg 1 kohaselt nõuda oma menetluskulude rahalist kindlaksmääramist Harju Maakohtult 30 päeva jooksul alates Riigikohtu otsuse jõustumisest.
15. Kuna kolleegium jätab kassatsioonkaebuse rahuldamata, tuleb kaebuselt tasutud kautsjon arvata TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel riigituludesse.
Lea Laarmaa, Ants Kull, Jaak Luik
Hea külastaja!
Tasuta materjalide printimine meie kodulehelt ei ole lubatud. Materjali tellimiseks sisesta oma e-kirja aadress ja valitud materjalid saadetakse e-kirjaga. Sisestatud e-kirja aadress säilitatakse meie andmebaasis ja sellele saadetakse tulevikus kord kuus uudiskiri. E-kirja aadress on kaitstud ja me ei levita seda.
heade soovidega Heli Raidve Tööõigusabi
Tasuta materjalide printimine meie kodulehelt ei ole lubatud. Materjali tellimiseks sisesta oma e-kirja aadress ja valitud materjalid saadetakse e-kirjaga. Sisestatud e-kirja aadress säilitatakse meie andmebaasis ja sellele saadetakse tulevikus kord kuus uudiskiri. E-kirja aadress on kaitstud ja me ei levita seda.
heade soovidega Heli Raidve Tööõigusabi