Riigikohtu 8. mai 2012 otsus kohtuasjas 3-2-1-54-12.
RIIGIKOHUS
TSIVIILKOLLEEGIUM
TSIVIILKOLLEEGIUM
KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
|
3-2-1-54-12
|
Otsuse kuupäev
|
Tartu, 8. mai 2012. a
|
Kohtukoosseis
|
Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Henn Jõks ja Jaak Luik
|
Kohtuasi
|
Maria Pogrebnjaki hagi hooneühistu Kuramaa vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks
|
Vaidlustatud kohtulahend
|
Tallinna Ringkonnakohtu 20. oktoobri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 2-10-26865
|
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
|
Maria Pogrebnjaki kassatsioonkaebus
|
Tsiviilasja hind Riigikohtus
|
1023 eurot 86 senti
|
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
|
Hageja Maria Pogrebnjak (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Niina Agarjova
Kostja hooneühistu Kuramaa (registrikood 80075555), esindaja vandeadvokaat Vladimir Sadekov
|
Asja läbivaatamise kuupäev
|
16. aprill 2012. a, kirjalik menetlus
|
RESOLUTSIOON
1. Tühistada Harju Maakohtu 22. juuni 2011. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 20. oktoobri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 2-10-26865 ning saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2. Kassatsioonkaebus rahuldada.
3. Tagastada Maria Pogrebnjakile kassatsioonkaebuselt 28. novembril 2011 tasutud kautsjon 25 (kakskümmend viis) eurot.
4. Määrata Niina Agarjova Advokaadibüroole riigieelarvest makstavaks tasuks Maria Pogrebnjakile kassatsiooniastmes osutatud riigi õigusabi eest 160 (ükssada kuuskümmend) eurot.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Maria Pogrebnjak (hageja) töötas hooneühistus Kuramaa (kostja) raamatupidajana 4. juunist 2001. 13. jaanuaril 2010 ütles kostja töölepingu etteteatamata üles töölepingu seaduse (TLS) § 88 lg 1 p 5 alusel. Selle sätte alusel võib lepingu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Hageja väitel ei ole tal varem mingeid distsiplinaarkaristusi või hoiatusi ega rikkumisi olnud. Hagejat ei ole üheski kriminaalmenetluses süüdi mõistetud ning talle ei saa süüks panna vargusi jms asjaolusid. Kostja ei ole tõendanud, et hageja on kassast raha võtnud ja ei ilmunud tööle 4. jaanuar 2010-13. jaanuar 2010. Hageja oli tööl ja valmis tööülesandeid täitma 8. jaanuarini 2010, millal kostja juhatuse liige teavitas teda, et tööle tulemine ei ole enam vajalik. Hageja leidis, et töölepingu ülesütlemine on seadusliku aluseta ja seega tühine.
2. 27. jaanuaril 2010 esitas hageja töövaidluskomisjonile avalduse kolme keskmise kuupalga, s.o 16 020 krooni saamiseks, kuna kostja on kohelnud teda ebaväärikalt, viivitanud töötasu maksmisega ning ei ole töölepingut kätte andnud. Samuti nõudis hageja vallandamise paragrahvi muutmist. 17. mail 2010 täiendas hageja esitatud avaldust ja palus tunnistada töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks, ennistada ta tööle ja mõista kostjalt välja 23 656 krooni. Töövaidluskomisjon leidis, et hageja nõue on aegunud. Töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõue esitati pärast individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 6 lg-s 2 sätestatud tähtaega. Komisjoni arvates ei sisaldanud hageja esimesed avaldused sellist nõuet. Hageja leidis, et aegumine peatus esimese avalduse esitamisel töövaidluskomisjonile 27. jaanuaril 2010. Esimesest avaldusest ja selle lisadest oli selgelt arusaadav hageja soov tunnistada ülesütlemine tühiseks.
3. 7. juunil 2010 esitas hageja maakohtusse hagi, milles palus tunnistada töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks ja mõista kostjalt hageja kasuks välja töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest kolme kuu keskmise palga, s.o 1023 euro 86 sendi (16 020 krooni) suurune hüvitis.
4. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja nõue on aegunud ning tõendamata ja paljasõnaline. 2009. aasta lõpus said HÜ Kuramaa liikmed teada, et juhatus oli 24. aprillil 2006 müünud 1/3 mõttelist osa olemasolevast hoonest ja maast 600 000 krooni eest. Aastaaruannetes raha laekumist ei kajastatud. Sellist üldkoosolekut, mis oleks tehinguks loa andnud, ei ole toimunud, koosoleku protokoll on võltsitud ja sellel on ka hageja allkiri. 17. detsembril 2009 valiti uus juhatus. 4. jaanuaril 2010 lahkus hageja omavoliliselt töölt koos kassas olnud raha ja kontori võtmetega ning keeldus uue juhatuse esimehe korraldusi täitmast. Kostja esindaja teavitas hagejat, et ta ei pea enam tööle tulema. 26. aprillil 2010 algatati kostja juures toime pandud kuritegude uurimiseks kriminaalasi.
13. jaanuaril 2010 ütles kostja hagejaga sõlmitud töölepingu üles TLS § 88 lg 1 p 5 alusel. Vandeaudiitori 17. veebruari 2011 erikontrolli aruande kohaselt on alust kahtlustada, et hageja oli teadlik raha laekumisest ja kulutamisest, kuid vormistas aastaaruanded nii, nagu poleks seda raha laekunud ega kulutatud. Samas olid hariliku pliiatsiga tehtud pearaamatusse kanded raha kulutamise kohta. Hagejat oli korduvalt hoiatatud ja palutud täita töölepingujärgseid kohustusi. TLS § 88 lg 3 järgi ei ole hoiatamine vajalik, kui töötaja rikkumine on erilise raskusega. Kostjal oli alust kahtlustada hagejat koos kostja vana juhatusega kostjale 600 000 krooni suuruse kahju tekitamises, võltsimises ja hoolsuskohustuse rikkumises. Tööle ennistamise nõue on seadusliku aluseta. Lõpparve on hagejale lepingu lõpetamisel välja makstud.
5. Harju Maakohus jättis 22. juuni 2011. a otsusega hagi nõude aegumise tõttu täies ulatuses rahuldamata.
Pooled ei vaidle selle üle, et kuni 13. jaanuarini 2010 töötas hageja kostja raamatupidajana ja kostja esitas hagejale töölepingu ülesütlemise avalduse. Pooled ei vaidle, et kassaraha oli hageja käes ning hageja tagastas raha. Samuti ei ole vaidlustatud töövaidluskomisjoni poole pöördumise ja avalduste esitamise kuupäevi.
Hagiavaldusest nähtuvalt sai hageja kostja avalduse töölepingu ülesütlemise kohta kätte 20. jaanuaril 2011.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 195 lg 1 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 järgi muutub ülesütlemine kui kindlale isikule suunatud tahteavaldus kehtivaks selle kättesaamisega. Seega hakkas aegumistähtaeg kulgema 20. jaanuaril 2010. Kui aegumine ei peatuks või ei katkeks, mööduks aegumistähtaeg 19. veebruaril 2010. Hageja leidis, et aegumistähtaja kulgemine peatus esimese avalduse esitamisel töövaidluskomisjoni 27. jaanuaril 2010. Nii kostja kui ka komisjon asusid seisukohale, et töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõude esitas hageja alles 17. mai 2010. a menetlusdokumendis ja aegumistähtaeg ei peatunud eelnevate avalduste esitamisega.
Maakohus leidis, et 27. jaanuari 2010. a avaldusest ei nähtu hageja soov tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus. Nõudeavaldus kui otsese tahteavalduse eriliik peab vastama tahteavalduse selguse kriteeriumitele. TsÜS § 68 lg 2 järgi peab selles avalduma sõnaselge tahe tuua kaasa kindel õiguslik tagajärg. Kohtu arvates on avaldus koos lisadega vastuoluline ning ei kinnita hageja hilisemaid ütlusi ülesütlemise tühisuse tuvastamise soovi kohta. Avalduse alusena on hageja märkinud tööandja ebaväärika kohtlemise ning nõudena kolme kuu keskmise palga suuruse hüvitise. Avalduse lisast 1 "lahkumisavaldus" nähtub, et 6. jaanuaril 2010 on hageja edastanud kostjale avalduse, milles soovib töölepingu lõpetamist TLS § 91 lg-te 1 ja 2 alusel. Nimetatud sätted käsitlevad töölepingu erakorralist ülesütlemist töötaja poolt tööandja rikkumiste tõttu. Lahkumisavalduses viitab hageja ka TLS § 100 lg-le 4, mille kohaselt, kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Lähtudes eelnevast, asus kohus seisukohale, et hageja soovis 27. jaanuari 2010. a avaldusega saada TLS § 100 lg 4 kohast hüvitist. Kohtu arvates ei viita avaldus, hoolimata hageja hilisematest väidetest, soovile tuvastada tööandja ülesütlemise tühisus. Seega esitas hageja tühisuse tuvastamise nõude esimest korda 17. mai 2010. a menetlusdokumendis. TLS § 105 lg 2 kohaselt, kui hagi või avaldust ei esitata tähtaja jooksul või kui hagi või avalduse esitamise tähtaega ei ennistata, on ülesütlemine algusest peale kehtiv ja leping on lõppenud ülesütlemisavalduses märgitud tähtpäeval. Seega ei ole hagejal võimalik nõuda ka hüvitist lepingu lõpetamise ebaseaduslikkuse tõttu.
6. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada.
Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
7. Tallinna Ringkonnakohus jättis 20. oktoobri 2011. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata.
Maakohus kohaldas aegumist õigesti. Avalduse kohtusse või töövaidlusorganisse esitamine peatab aegumise üksnes selle konkreetse nõude osas, mis kohtusse või töövaidlusorganisse esitati. TLS § 105 lg-te 1 ja 2 kohaselt tuleb töölepingu ülesütlemine vaidlustada ühe kuu jooksul ning kui seda ei tehta, siis loetakse ka õigusvastane töölepingu ülesütlemine õiguspäraseks. Seega on töölepingu ülesütlemise vaidlustamise avalduse või hagi puhul tegemist kujundushagiga, mis on suunatud õigussuhte kujundamisele ning millest sõltub õigussuhte sisu. Hageja esitas aga algses avalduses sooritusnõude - raha maksmisele suunatud nõude - ,kus hageja ei palunud tunnistada töölepingu ülesütlemist tühiseks, vaid palus tööandjalt töötaja kasuks välja mõista kolme kuu töötasule vastav rahasumma. Algse, töövaidluskomisjonile esitatud avalduse nõue ega avalduses viidatud asjaolud ei osutanud kuidagi sellele, et hageja soovis töölepingu ülesütlemist vaidlustada. Vastupidi, hageja algsest avaldusest võis mõistlik isik järeldada, et hageja tugines sellele, et ta lõpetas tööandja olulise lepingurikkumise tõttu töölepingu ning nõudis sellel alusel hüvitist.
Kuigi hagi täiendamist ei loeta hagi muutmiseks, ei saa hagi täiendamiseks pidada seda, kui hageja esitab lisaks alguses esitatud nõudele veel täiesti uue nõude. Töövaidluskomisjon ei pidanudki käsitlema tööandja tegevusega seotud asjaolusid, sest töölepingu ütles üles tööandja ja töötaja ei vaidlustanud ülesütlemist seaduses sätestatud tähtaja jooksul ning töövaidlusorgan kohaldas aegumist.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
8. Hageja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu otsus ja saata asi uueks arutamiseks ringkonnakohtule.
Hageja leiab, et kohtud on valesti kohaldanud aegumist. 27. jaanuari 2010. a avalduses töövaidluskomisjonile märkis hageja oma nõuded järgmiselt: "Nõuan hüvitust kolme kuu keskmise palga 16 020 EEK ulatuses". Hageja arvas, et "tööandja on kohelnud töötajat ebaväärikalt" ja "tööandja on viivitanud töötasu maksmisega, tööleping tänase päevani ei ole välja antud". Peale selle palus ta veel "tööandjalt välja nõuda tööleping" ja "muuta vallandamise paragrahvi". Sellest järeldub, et hageja ei olnud nõus enda vallandamisega.
ITVS § 22 lg 2 sätestab, et töövaidluskomisjoni otsus peab põhinema seadusel ja olema põhjendatud. Komisjonil on õigus täpsustada nõuete kvalifikatsiooni, kui see on vajalik poolte seaduslike õiguste ja huvide kaitseks, kuid töövaidluskomisjon kohaldas oma otsusega hoopis aegumist ja jättis tähelepanuta hageja avalduse sisulise poole.
Hageja nõue tulenes sisuliselt TLS § 107 lg-st 1, mis käsitleb töölepingu ülesütlemist kohtus või töövaidluskomisjonis, kui üks nimetatud instantsidest tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine. Hageja nõudis seda ka oma avalduses.
9. Kostja palub jätta ringkonnakohtu otsuse muutmata ja kassatsioonkaebuse rahuldamata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10. Kolleegium leiab, et nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsus tuleb materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi rikkumise tõttu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada. Asi tuleb TsMS § 691 p 4 ja § 692 lg 5 teise lause alusel saata samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
11. Kolleegium nõustub kassatsioonkaebuse väitega, et kohtud ja töövaidluskomisjon on valesti kohaldanud aegumise sätteid. Kohtud on leidnud, et 27. jaanuari 2010. a avaldusest ei nähtu hageja nõuet tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus. Nimetatud nõue on esitatud alles 17. mail 2010 ning seetõttu ei ole hageja kinni pidanud TLS § 105 lg-s 1 sätestatud ülesütlemise vaidlustamise tähtajast. Kolleegium ei nõustu sellise kohtute käsitlusega.
TLS § 105 lg 1 järgi peab kohtule või töövaidluskomisjonile esitama ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks avalduse 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest. Sama paragrahvi lg 2 järgi, kui hagi või avaldust ei esitata tähtaja jooksul või kui hagi või avalduse esitamise tähtaega ei ennistata, on ülesütlemine algusest peale kehtiv ja leping on lõppenud ülesütlemisavalduses märgitud tähtpäeval. ITVS § 6 lg 2 järgi on töölepingu ülesütlemise vaidlustamise nõude aegumise tähtaeg 30 kalendripäeva ülesütlemisavalduse saamisest. Seega tuleb töövaidlust lahendaval organil välja selgitada, millised nõuded on kohtusse või töövaidluskomisjoni poole pöördunud pool oma avalduses esitanud. Vastupidiselt kohtutele leiab kolleegium, et hageja on 27. jaanuari 2010. a avalduses töövaidluskomisjonile vaidlustanud ka töölepingu ülesütlemise. Nimelt on hageja eelnimetatud avaldusse märkinud, et hageja on soovinud "muuta vallandamise paragrahvi" ja sellest nähtub üheselt, et töötaja ei ole nõus töölepingu lõpetamise alusega. Sama on leidnud ka kostja 6. mai 2010. a vastuses töövaidluskomisjonile: "Kuigi töötaja nõue on ebaselge, järeldab tööandja avalduse ja eeskätt sellele lisatud dokumentide põhjal, et töötaja nõude sisuks on töölepingu ülesütlemise tühiseks tunnistamine ja töölepingu lõpetamine töövaidluskomisjoni poolt." Seetõttu on väär kohtute järeldus, et hageja esitas töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõude alles 17. mai 2010. a menetlusdokumendis.
12. Võib nõustuda maakohtuga, et hageja 27. jaanuaril 2010 töövaidluskomisjonile esitatud avaldus ei vasta tahteavalduse selguse kriteeriumile. ITVS § 14 lg 3 p-de 4 ja 5 järgi märgitakse töövaidluskomisjonile esitatavas avalduses avaldaja selgelt ja ühemõtteliselt väljendatud nõue ning nõude aluseks olevate asjaolude kirjeldus, millega nõuet põhjendatakse, ja nõude õiguslik alus. Sellest sättest tulenevalt peab avaldus töövaidluskomisjonile sisaldama selget ja ühemõttelist nõuet. Samas sätestab ITVS § 17 lg 1, et avalduse läbivaatamise ettevalmistamise käigus selgitab töövaidluskomisjoni juhataja välja töövaidluse asjaolud ning tal on õigus neid kontrollida tööandja juures. ITVS § 22 lg 2 sätestab, et komisjonil on õigus täpsustada nõuete õiguslikku kvalifikatsiooni, kui see on vajalik poolte seaduslike õiguste ja huvide kaitseks. Seega on eelnimetatud sätete põhjal võimalik väita, et töövaidluskomisjonil on õigus ebaselge avalduse saamisel täpsustada avaldaja nõuet, kui see on tema õiguste ja huvide kaitseks vajalik.
ITVS § 4 lg 4 alusel on individuaalsete töövaidluste lahendamine kohtus reguleeritud tsiviilkohtumenetluse seadustikuga individuaalse töövaidluse lahendamise seadusest tulenevate erisustega. TsMS § 3401 lg 1 sätestab, et kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Sama paragrahvi lg 2 järgi, kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. TsMS § 351 lg 1 sätestab kohtule selgitamiskohustuse, st kohus arutab menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui ka õiguslikust küljest. Seega tulnuks juba töövaidluskomisjonil vajadusel välja selgitada vajalikus ulatuses hageja nõue, mille ta ise sõnastas kui "palun muuta vallandamise paragrahvi". Nii töövaidluskomisjonil kui ka kohtul on kohustus hageja ebaselge nõude menetlemisel täpsustada hageja nõuet selliselt, et nõude sisu oleks arusaadav nii pooltele kui kohtule. Töövaidlust lahendavad organid (nii töövaidluskomisjon kui ka kohus) saavad TsMS § 3401 alusel määrata hagejale tähtaja avalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks, sh hageja nõude täpsustamiseks.
Seega on maakohus jätnud korrektselt täitmata eelmenetluse ülesande välja selgitada hageja nõue (TsMS § 392 lg 1 p 1) ning valesti kohaldanud aegumist (TLS § 105 lg 2). Asi tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks.
13. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul muu hulgas silmas pidada, et 6. jaanuaril 2010 edastas hageja kostjale avalduse, milles soovis töölepingu lõpetamist TLS § 91 lg-te 1 ja 2 alusel. Töövaidluskomisjoni toimikust nähtuvalt on kostja selle avalduse kätte saanud (töövaidluskomisjoni toimik, tl 29-30). Maakohus on seda "lahkumisavaldust" oma otsuses ka käsitlenud. Siiski ei nähtu maakohtu otsusest, millise tähendusega on hageja selline avaldus. Kolleegium on 6. veebruari 2012. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-170-11 leidnud, et kui töötaja on töölepingu TLS § 91 lg 2 p 3 alusel üles öelnud ja tööandja leiab, et selliseks töölepingu ülesütlemiseks ei ole seadusest tulenevat alust või ülesütlemine ei vasta seaduse nõuetele, st töölepingu ülesütlemine on TLS § 104 lg 1 kohaselt tühine, peab tööandja ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks pöörduma töövaidlusorganisse (vt ka nt Riigikohtu 10. novembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-05, p-d 10-12 ja Riigikohtu 11. jaanuari 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-05, p 13). Seega peab ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõude esitama pool, kellele ülesütlemisavaldus tehti.
Kui hageja oli esitanud kostjale ülesütlemisavalduse ja kostja oli selle kätte saanud, lõppes tööleping hageja avalduses märgitud alusel ja kuupäeval. Sel juhul ei pidanud hageja esitama töövaidlusorganisse töölepingu ülesütlemise kehtivuse tuvastamise nõuet, vaid võis ülesütlemisavaldusele tuginedes nõuda hüvitist. Juhul kui tööleping lõppes TLS § 91 lg 2 p 1 alusel, tekkis kostjal TLS § 100 lg 4 järgi kohustus maksta hagejale hüvitist tema kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kolleegium leiab, et see nõue ei ole aegunud, kuna 27. jaanuari 2010. a avalduses tugines töötaja samuti sellele, et tööandja lõpetas töölepingu ebaseaduslikult. Tegemist on nõude esitamisel aegumise peatumisega TsÜS § 160 lg 2 p 4 järgi.
14. Riigikohtu 14. detsembri 2011. a määrusega on hagejale antud riigi õigusabi. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 17 lg 3 ja § 20 lg 1 alusel esindas hagejat kassatsioonimenetluses vandeadvokaat Niina Agarjova samanimelisest advokaadibüroost. Lähtudes eeltoodust, esitas vandeadvokaat Niina Agarjova Riigikohtule taotluse määrata kindlaks hagejale kassatsiooniastmes osutatud riigi õigusabi tasu suurus ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus.
Taotlusel on kooskõlas Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009 . a otsusega kinnitatud dokumendi "Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord" (kord) p-s 40 sätestatuga õigusabi saaja allkirjastatud nõusolek. Taotluse kohaselt osutas esindaja hagejale õigusabi 16 pooltundi (8 pooltundi Riigikohtu kantseleis toimikuga tutvumiseks ja 8 pooltundi kassatsioonkaebuse koostamiseks), mille eest on esindaja palunud välja mõista 160 eurot ilma käibemaksuta. Kolleegium leiab, et taotluses märgitud ajakulu on põhjendatud ning korra p 38 alusel tuleb määrata õigusabi osutaja riigi õigusabi tasuks taotluses nõutud summa. Riigi õigusabi tasu ja kulud maksab RÕS § 24 lg 1 ja korra p 13 alusel välja Eesti Advokatuur.
15. Hageja kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tema kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon tagastada.
16. Kuna alama astme kohtute lahendid tühistatakse ja asi saadetakse maakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada.
Tambet Tampuu, Henn Jõks, Jaak Luik
Hea külastaja!
Tasuta materjalide printimine meie kodulehelt ei ole lubatud. Materjali tellimiseks sisesta oma e-kirja aadress ja valitud materjalid saadetakse e-kirjaga. Sisestatud e-kirja aadress säilitatakse meie andmebaasis ja sellele saadetakse tulevikus kord kuus uudiskiri. E-kirja aadress on kaitstud ja me ei levita seda.
heade soovidega Heli Raidve Tööõigusabi
Tasuta materjalide printimine meie kodulehelt ei ole lubatud. Materjali tellimiseks sisesta oma e-kirja aadress ja valitud materjalid saadetakse e-kirjaga. Sisestatud e-kirja aadress säilitatakse meie andmebaasis ja sellele saadetakse tulevikus kord kuus uudiskiri. E-kirja aadress on kaitstud ja me ei levita seda.
heade soovidega Heli Raidve Tööõigusabi