Tallinna Ringkonnakohtu 06. september 2012 otsus kohtuasjas 2-10-28370.
KO H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium
Kohtukoosseis Iko Nõmm, Imbi Sidok-Toomsalu, Ande Tänav
Määruse tegemise 06.september 2012, Tallinn
aeg ja koht
Kohtuasja number 2-10-28370
Kohtuasi T H hagi Loksa Laevatehase AS vastu võla ja viivise
saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 09.aprilli 2012 otsus
Kaebuse esitaja Loksa Laevatehase AS apellatsioonkaebus
ja kaebuse liik
Tsiviilasja hind 5572,26 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Anatoli Majevski
Kostja Loksa Laevatehase AS (registrikood 10049312),
lepinguline esindaja advokaat Katrin Sarap
Menetluse liik Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Jätta Harju Maakohtu 09.aprilli 2012 otsus muutmata.
2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Esimese astme kohtus kantud hageja menetluskulud jäävad 94,6% ulatuses kostja
kanda ja kostja menetluskulud 5,4% ulatuses hageja kanda.
Apellatsioonimenetluse kulud jäävad kostja kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30
päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist
otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline
menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise
menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
Menetlusabi taotlemise selgitus
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja
järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks
ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu
tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi
taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui
nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei
välista menetlustähtaja ennistamist.
Menetluse käik, hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1. T H esitas 15.01.2010 Tööinspektsiooni Põhja Inspektsiooni töövaidluskomisjonile
avalduse Loksa Laevatehase AS vastu koondamishüvitise, lepingu ülesütlemise tähtaja
rikkumise eest keskmise töötasu, puhkusehüvitise ja viivise saamiseks.
Töövaidluskomisjon rahuldas hageja nõude 05.05.2010 otsusega ja mõistis kostjal
hageja kasuks välja hüvitise töölepinguseaduse (TLS) § 100 lg 1 järgi 16 485 krooni,
TLS § 100 lg 5 järgi keskmise töötasu lepingu ülesütlemise etteteatamistähtaja
rikkumise eest 59 196 krooni, saamata jäänud puhkusehüvitise TLS § 71 järgi 16 485
krooni ja viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 järgi 590 krooni.
2. Kostja töövaidluskomisjoni otsusega ei nõustunud ja esitas Harju Maakohtule
14.06.2010 taotluse asja läbivaatamiseks hagimenetluses ja palus jätta hagi
rahuldamata.
3. Hageja palus tunnistada tühiseks kostja 12.01.2010 ülesütlemisavaldus, välja mõista
kostjalt hageja kasuks koondamishüvitis 31 400 krooni, keskmine töötasu lepingu
ülesütlemise etteteatamistähtaja rikkumise eest 82 686,93 krooni, saamata jäänud
puhkusehüvitis 23 026,74 krooni, kahe kuu keskmine töötasu 62 800 krooni ja
rahalise kohustuse täitmise viivitamise eest viivis seisuga 22.12.2010 6875,58 krooni
arvestusega 0,02% päevas ja sealt edasi kuni võlgnevuse tasumiseni.
4. Hagiavalduse kohaselt töötas hageja kostja juures alates 28.08.1986 sadama juhina.
Kostja ütles hagejale töölepingu üles 01.12.2009 seoses koondamisega ja leping
lõpetati 14.12.2009, mille kohta tehti ka tööraamatusse vastav kanne. Lepingu
lõpetamise teate sai hageja kätte 01.12.2009. Tööleping lõppes ja kostja pidi hagejale
maksma koondamistasu 16 485 krooni, keskmist töötasu lepingu ülesütlemise
etteteatamistähtaja rikkumise eest 79 päeva eest 59 196 krooni ja saamata jäänud
puhkusehüvitist 22 kalendripäeva eest 16 485 krooni. Kostja oma kohustusi ei täitnud.
Nõuded muutusid sissenõutavaks töölepingu lõpetamise päeval 14.12.2009.
5. Kostja edastas 12.01.2010 hagejale uue lepingu ülesütlemise teate ja selle kohaselt
öeldi leping üles usaldamatuse tõttu TLS § 88 lg 1 p 1 järgi. Töösuhe poolte vahel
lõppes 14.12.2009. Hagejal ei olnud kostjaga pärast seda enam mingit töösuhet ja
kostja ei saanud hagejalt nõuda tööülesannete täitmist ega lõpetada juba lõpetatud
töösuhet uuesti 12.01.2010. Hagejal on õigus saada hüvitist 14.12.2009 lõpetatud
lepingu järgi.
Kostja vastuväited
6. Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Hageja 12.01.2010 lepingu ülesütlemise tühisuse
tuvastamise nõue tsiviilasjas nr 2-10-61323 jäi TLS § 88 lg 1 p 5 alusel aegumise tõttu
rahuldamata. Hageja töösuhe ei lõppenud 14.12.2009. Hageja esitas kostjale
15.12.2009 puhkuseavalduse, oli puhkusel 15.12.2009 kuni 11.01.2009 ja seega pidi
hageja teadma, et tööleping ei lõppenud 14.12.2009. Kostja saatis hagejale 15.12.2010
kirja, mille kohaselt peatati lepingu ülesütlemine koondamise tõttu.
7. Hageja täitis omaalgatuslikult vähemas ulatuses tööülesandeid, kui ta tööandjale
avaldas, mistõttu maksis kostja hagejale perioodil 01.01.2009 kuni 09.09.2009 töötasu
2810,94 eurot rohkem. Selle tõttu tegi kostja hagejale 12.01.2009 töölepingu
ülesütlemise teate ja ütles lepingu üles TLS § 88 lg 1 p 5 alusel usalduse kaotuse tõttu.
Leping lõppes 15.01.2010. Hageja ei saa tugineda sellele, et lepingu ülesütlemine
15.01.2010 oleks tühine, kuna hagi selle nõude osas jäeti aegumise tõttu rahuldamata.
Lepingu lõpetamisest 15.01.2010 teatati hagejale suuliselt ja ka kirjalikult posti teel.
Hagejal ei ole õigus hüvitisi ja puhkusekompensatsiooni saada. Hüvitis 22 päeva eest
oleks 11 506 krooni, mitte hagis nõutav. Viivise arvestust hageja ei esitanud, mistõttu
tuleb jätta viivisenõue rahuldamata.
Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
8. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla
5572,26 eurot, 22.12.2010 seisuga viivise 415,69 eurot ja alates 23.12.2010 viivise
põhivõlalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni
põhivõla tasumiseni. Hageja menetluskulud jättis kohus 94,6% ulatuses kostja kanda
ja kostja menetluskulud 5,4% ulatuses hageja kanda.
9. Hageja töötas töölepingu alusel kostja juures alates 28.08.1986. Kohtule ja
töövaidluskomisjonile esitatud kirjalikust kuupäevata teatest nähtub, et kostja ütles
hagejale lepingu üles seoses töömahu vähendamisega TLS § 89 lg 1 alusel. Puudub
vaidlus, et hageja sai selle teatise (ülesütlemise avalduse) kätte 01.12.2009. Seega
nähtub teatest TsÜS § 69 lg 1 järgi selge ja ühemõtteline tahteavaldus lõpetada
pooltevaheline võlasuhe ehk tööleping tööandjast tulenevatel majanduslikel põhjustel
TLS § 89 lg 1 järgi. Tahteavalduse vorm vastab TLS § 95 lg-le 1 ja sisu lg-le 2, kuna
see oli kirjalik ja põhjendatud. Lisaks nähtub teatest ka tahteavalduse saaja ehk hageja.
Eeltoodu alusel ei ole lepingu ülesütlemiseavaldus tühine. Puudub vaidlus, et viidatud
lepingu ülesütlemise teate sai hageja kätte 01.12.2009. Seega muutus tööandja lepingu
ülesütlemise avaldus, st TLS § 89 lg 1 alusel tehtud lepingu lõpetamise tahteavaldus
ka TsÜS § 69 lg 1 esimese lause järgi hagejale kättesaamisega kehtivaks.
10. 06.01.1997 töölepingu nr 356 lisast nähtub, et tööandja ütles hagejale TLS § 89 lg 1
alusel töölepingu 14.12.2009 üles ja selle kohta andsid mõlemad pooled allkirjad.
Hageja tööraamatu väljavõttest nähtub, et kostja tegi 14.12.2009 kande ka hageja
tööraamatusse selle kohta, et tööleping hagejaga lõpetati 14.12.2009. Seega vormistas
kostja pärast TLS § 89 lg 1 alusel tehtud lepingu ülesütlemise teate kättetoimetamist
hageja töölepingusse töölepingu lõpetamise kohta 14.12.2009 (koondamine) märke ja
tegi hageja tööraamatusse sama kuupäevaga lepingu lõpetamise kande. Kuna kostja
tegi TLS § 89 lg 1 alusel tehtava lepingu ülesütlemise teate hagejale 01.12.2009
teatavaks ja lepingu lõpetamine kanti 14.12.2009 seisuga töölepingusse ja
tööraamatusse, siis lõpetati kostja poolt lepingu ülesütlemise tahteavaldusega
pooltevaheline tööleping 14.12.2009 ja sellest kuupäevast alates lõppes pooltevaheline
võlasuhe VÕS § 186 p 6 alusel.
11. Kostja väide, et tegelikult töösuhe ei lõppenud, sest hageja soovis 15.12.2009 esitatud
avaldusega puhkust saada, ei ole tõendatud. Kostja ei tõendanud, et ta võttis TLS § 89
lg 1 aluse tehtud lepingu ülesütlemise tahteavalduse tagasi TLS § 72 alusel ehk enne
seda, kui ta lepingu ülesütlemise avalduse hagejale teatavaks tegi või oleks selle
tagasivõtmise avalduse koos TLS § 89 lg 1 alusel tehtud ülesütlemise avaldusega
hagejale kätte toimetanud. Vastupidiselt kinnitab töölepingusse 14.12.2009 tehtud
lepingu lõpetamise kanne lepingu lõpetamise kindlat soovi. Kostja esitatud kiri
15.12.2009 nr 1325, millega lepingu ülesütlemine koondamise tõttu peatati, saadeti
hagejale alles pärast lepingu lõppemist ja hageja sai selle kätte 21.12.2009. Kostja
poolt kohtule esitatud avaldus, millest nähtub, et hageja avaldas soovi saada nö
puhkuse jääk eelnevalt töötatud aja eest, seda samuti ei tõenda. Hageja selgitas, et
kirjutas avalduse vaid selleks, et raamatupidaja saaks talle töötatud aja eest puhkuse
kompensatsiooni välja arvestada. Puhkuseavaldus ja kostja 15.12.2009 kiri koos
väljastusteatega ei tõenda kostja väidet, et pooled ei lõpetanud lepingut 14.12.2009.
Kuna pooltevaheline leping lõppes 14.12.2009, siis ei olnud kostja poolt 12.01.2010
tehtud lepingu ülesütlemise avaldusel TLS § 88 lg 1 p 5 alusel juba 14.12.2009
lõppenud lepingu seisukohalt mingit tähendust. Eeltoodu tõttu ei ole mingit tähendust
ka kostja poolt kohtule esitatud tsiviilasjas nr 2-10-61323 30.09.2011 tehtud
kohtuotsusel, millega hageja nõue lepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks jäi
aegumise tõttu rahuldamata. Nimetatud kaalutlusel ei ole vaja hinnata ka 12.01.2010
ülesütlemise avalduse sisu, alust, tagajärgi ega ka kostja väiteid selle kohta, kas hageja
rikkus lepingut või ei, mis ulatuses hageja võis lepingut rikkuda, kas kostja maksis
hagejale midagi alusetult ja kas kostja sai kahju. Sellel põhjusel ei andnud kohus ka
hinnangut kostja esitatud tööaja arvestusele ja ökonomisti selgitusele.
12. Kuna leping poolte vahel lõppes TLS § 89 lg 1 alusel 14.12.2009, on kostjal kohustus
maksta hagejale ka TLS § 100 lg 1 järgi 1 kuu keskmist töötasu ning TLS § 100 lg 5
alusel lepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaja rikkumise hüvitisena keskmist töötasu
79 kalendripäeva eest, millede suurust ja tähtaega kostja ei vaidlustanud. Kuna kostja
märgitud hüvitisi ei maksnud, siis rikub ta VÕS § 100 tähenduses kohustust ja hagejal
on õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 ja TLS § 100 lg-te 1 ning 5 alusel
kohustuse täitmist. Eeltoodu tõttu on hageja nõue selles osa tõendatud ja põhjendatud
ning kostjalt tuleb hagejale välja mõista 1 kuu ulatuses keskmine töötasu 16 485
krooni ja 79 kalendripäeva eest keskmine töötasu 59 196 krooni.
13. Hageja palus välja mõista 22 kalendripäeva eest puhkuse kompensatsiooni, mille
pikkuse üle vaidlus puudus. Kostja esitatud palgateatisest nähtub, et hüvitis saamata
jäänud puhkuse eest 22 kalendripäeva ulatuses on 11 506 krooni, mida hageja ümber
ei lükanud. Seega tõendas kostja väidet, et puhkuse kompensatsioon 22 kalendripäeva
eest on 11 506 krooni. Seega on hageja nõue selles osas osaliselt põhjendatud ja
tõendatud. Kuna märgitud kompensatsiooni väljamaksmist kostja ei tõendanud, siis
rikub kostja VÕS § 100 tähenduses kohustust ja eeltoodu tõttu on hagejal õigus nõuda
VÕS § 101 lg 1 ja § 108 lg 1 ning TLS § 71 järgi saamata jäänud puhkuse hüvitist
11 506 krooni. Märgitud 11 506 krooni tuleb kostjalt hagejale välja mõista.
14. Hageja palus välja mõista viivise seisuga 22.12.2010 6875,58 krooni. Kostja
kohustused muutusid lepingu lõppemisel 14.12.2009 TLS § 84 lg 1 alusel
sissenõutavaks. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel on võlausaldajal õigus nõuda
kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist alates kohustuse sissenõutavaks
muutumisest. Kuna kostja ei tõendanud, et ta oleks kohtu tuvastatud kohustused
täitnud, siis on kostja viivituses ja hagejal on õigus viivise arvestuse perioodi
esiletoomata jätmisest sõltumata nõuda alates 15.12.2009 viivist. Hageja nõudis viivist
seaduses sätestatud määras. Kuna hageja arvestas viivisemääraks 0,02%, mis on
väiksem kui seadusjärgne määr ja kohus on poolte asjaolude ning nõuetega seotud, siis
tuleb lähtuda viivise arvestamisel hageja nõutud määrast. Kuna hageja nõue on
osaliselt tõendatud ja põhjendatud, tuleb viivist arvestada 87 187 kroonilt. Viivis
perioodi 15.12.2009 kuni 22.12.2010 eest on 6504,15 krooni. Seega tuleb kostjalt
hageja kasuks välja mõista viivis 22.12.2010 seisuga VÕS § 101 lg 1 p 6 ja VÕS
§ 113 lg 1 alusel 415,69 eurot.
15. TsMS § 367 alusel on hagejal õigus nõuda esitamise ajaks mitte sissenõutavaks
muutunud viivist põhivõlalt protsendina kuni selle põhivõla tasumiseni. Kuna kostja ei
tõendanud, et ta vähendas pärast 22.12.2010 võlga, tuleb kostjalt välja mõista 5572,26
eurolt viivis alates 23.12.2010 TsMS § 367, VÕS § 101 lg 1 p 6, VÕS § 113 lg 1
teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni.
Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
16. Kostja palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega kohus hagi rahuldas ja teha
tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.
17.Maakohus hindas esitatud tõendeid ebaõigesti ja jõudis ebaõigetele järeldustele.
Hageja töösuhe ei lõppenud 14.12.2009 TLS § 89 lg 1 alusel. Maakohus tõlgendas
hageja töölepingu ülesütlemisega seonduvaid asjaolusid väga kitsalt. Poolte vahel
puudub vaidlus, et hageja sai töölepingu ülesütlemise avalduse TLS § 89 lg 1 alusel
kätte 01.12.2009 ja et kostja tegi kande hageja tööraamatusse. Maakohus jättis
sisuliselt hindamata poolte tegevuse ja tegeliku tahte töölepingu ülesütlemisel.
Töölepingu ülesütlemisel pidanuks kohus lähtuma asjaolust, et vaatamata sellele, et
kostja vormistas töölepingu ülesütlemise tööraamatus, ei oma kanne tööraamatus
töösuhte ülesütlemise kohta õiguslikku tähendust. Alates 01.07.2009 puudub tööandjal
kohustus vormistada töösuhte ülesütlemist töölepingu lisana või märkega töölepingus
ning kohustus tööraamatut väljastada ja täita. Põhjendamatu on kohtu järeldus
töösuhte ülesütlemise kohta 14.12.2009 põhjusel, et vastav kanne tehti tööraamatusse.
Sellest lähtuvalt tugines maakohus töölepingu ülesütlemise fakti tuvastamisel tõendile,
mis ei oma õiguslikku tähendust.
18. Kostja väide, et hageja töösuhe ei lõppenud 14.12.2009, sest hageja soovis 15.12.2009
esitatud avaldusega saada puhkust, ei olnud maakohtu arvates millegagi tõendatud.
Kohtu sellekohane järeldus kinnitab seda, et kohus ei hinnanud kõiki tõendeid
kogumis. Kostja esitas kohtule tõendina hageja 15.12.2009 omakäeliselt kirjutatud
avalduse, mille kohaselt soovis hageja puhkust perioodil 15.12.2009 kuni 11.01.2009.
Seega sai hageja aru, et tema tööleping ei lõppenud 14.12.2009. Juhul kui hageja
arvates lõppes tema töösuhe 14.12.2009, siis ei oleks ta mõistlikult eeldades
puhkuseavaldust kirjutanud. Mõistlik on eeldada, et hageja oli ja on teadlik, et peale
töölepingu lõppemist tööandja ja töötaja töösuhe ei jätku ning töötajal ei ole võimalik
väljateenitud põhipuhkust kasutada. Hageja ei eitanud puhkusevalduse kirjutamist,
vaid kinnitas seda. Seega kinnitas hageja, et tema töösuhe ei lõppenud 14.12.2009 ja et
kostja teatas hagejale esialgselt suuliselt, et tema töösuhe ei lõppenud viidatud
kuupäeval. Hageja väide puhkuseavalduse kirjutamise kohta põhjusel, et
raamatupidaja saaks talle töötatud aja eest puhkuse kompensatsiooni välja arvestada,
on tõendamata.
19.Maakohtu põhjenduste kohaselt kostja ei tõendanud, et ta võttis TLS § 89 lg 1 alusel
tehtud lepingu ülesütlemise tahteavalduse tagasi TLS § 72 alusel enne seda, kui ta
lepingu ülesütlemise avalduse hagejale teatavaks tegi. TLS § 72 ei reguleeri
ülesütlemisavalduse tagasivõtmist, mistõttu on kohtu vastav viide eksitav.
20.Maakohus leidis ekslikult, et hageja poolt kostjale 15.12.2009 saadetud teade
koondamise peatamise kohta ja teate kättesaamist kinnitav väljastusteade ei tõenda
hageja väidet, et tegelikult ei lõpetanud pooled lepingut 14.12.2009. Kostja teatas
hagejale suuliselt, et tema töösuhe ei lõppenud koondamise tõttu ja vastav kirjalik
teade edastati hagejale lisaks suulisele teatele ka kirjalikult tähitud posti teel. Ka
hageja ise teadis, et tema töösuhe ei lõppenud 14.12.2009 TLS § 89 lg 1 alusel, sest
pärast kostja vastavat teadet esitas hageja avalduse põhipuhkuse kasutamise kohta.
Poolte tegudest saab järeldada, et hageja tööleping ei lõppenud TLS § 89 lg 1 alusel.
21. Kohus jättis põhjendamatult tähelepanuta tsiviilasjas nr 2-10-61323 30.09.2011 tehtud
otsuse. Hageja töösuhe lõppes TLS § 88 lg 1 p 5 alusel 12.01.2010. Hageja esitas
22.01.2010 parandatud hagiavalduse, milles palus muuhulgas lugeda tühiseks kostja
12.01.2010 esitatud ülesütlemisavalduse, mille kohaselt kostja ütles hageja töölepingu
12.01.2010 TLS § 88 lg 1 p 5 alusel üles. Hagiavalduses tugines hageja esitatud
nõudes TLS §-le 104 ja §-le 107 ja taotles kohtult töölepingu ülesütlemise tühisuse
tuvastamist. Järelikult kinnitas hageja vastava nõude esitamisega seda, et tema töösuhe
lõppes TLS § 88 lg 1 p 5 alusel 12.01.2010 ja mitte TLS § 89 lg 1 alusel 14.12.2009.
Vastupidisel juhul ei oleks töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõue TLS
§ 104 ja § 107 alusel põhjendatud.
22. Lähtuvalt sellest, et maakohus hindas tõendeid ebaõigesti, rahuldas kohus ekslikult
hageja hüvitise nõude TLS § 100 lg 1 alusel, kasutamata puhkuse hüvitise nõude TLS
§ 71 alusel ja viivise nõude VÕS § 101 ning § 113 lg 1 alusel. Kuna hageja ei esitanud
korrektset viivise arvestust, siis eelistas maakohus, arvutades hagejale välja viivise
suuruse, selgelt hageja huve. Kohus ei käsitlenud menetluse pooli võrdselt ja rikkus
sellest tulenevalt TsMS §-s 7 ja § 5 lg-s 1 sätestatut.
23. Kuivõrd hagi rahuldamine oli eespool kirjeldatud asjaoludel ebaõige, siis on samadel
põhjustel ebaõige ka menetluskulude jaotus. Kostja palub ka selles osas otsuse
tühistada ja jätta menetluskulud hageja kanda.
Vastus apellatsioonkaebusele
24. Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.
Ringkonnakohtu seisukoht
25. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja asja materjaliga, leiab, et
apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1
p 1 alusel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse
muutmata.
26. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel
ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna
puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli
õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud
asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
27. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse
norme õigesti ja ei rikkunud menetlusnorme. Kohus hindas tõendeid õigesti ja tegi
nende alusel õigeid järeldusi. Apellatsioonkaebuses kordab kostja põhiliselt
maakohtus esitatud väiteid ja seisukohti, millistele kohus on otsuses juba hinnangu
andnud. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja
tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Vastuseks
apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
28.Maakohus tuvastas õigesti, et pooltevaheline tööleping lõppes 14.12.2009 TLS § 89
lg 1 alusel. Maakohus hindas otsuse tegemisel nii poolte käitumist kui ka tahet.
Apellatsioonkaebuse väide, nagu ei oleks kohus seda teinud, ei ole õige. Iseenesest on
õige apellatsioonkaebuse väide, et tööandjal ei ole kohustust teha tööraamatusse
kannet töösuhte lõppemise kohta. See aga ei tähenda seda, et kui tööandja kande teeb,
ei või kohus tööraamatut käsitleda dokumentaalse tõendina. Kohus ei tuvastanud
töölepingu lõppemist üksnes tööraamatusse tehtud kande järgi, nagu kostja
apellatsioonkaebuses leiab.
29. Ringkonnakohus nõustub ka maakohtu hinnanguga hageja poolt 15.12.2009 kirjutatud
puhkuseavaldusele, tööandja poolt 15.12.2009 hagejale saadetud teatele koondamise
peatamise kohta ja selle hageja poolt 21.12.2009 kättesaamist kinnitavale
väljastusteatele. Maakohus leidis õigesti, et need ei tõenda töösuhte jätkumist pärast
14.12.2009. Hageja ei ole maakohtu menetluses omaks võtnud asjaolu, et töösuhe
14.12.2009 ei lõppenud ja et kostja teda sellest suuliselt teavitas. Asja materjalist
sellist asjaolu ei nähtu. Samuti jättis maakohus tõendina põhjendatult arvestamata
tsiviilasjas nr 2-10-61323 30.09.2011 tehtud kohtuotsuse.
30.Maakohus viitas otsuses tahteavalduse tagasivõtmise regulatsiooni osas ebaõigesti
TLS §-le 72 TsÜS § 72 asemel. Tegemist on ilmse trükiveaga, mis ei muuda
maakohtu otsuse sisu lõppjärelduses ebaõigeks.
31.Maakohus mõistis viivise kostjalt välja õigesti. Kuna kõik hageja rahalised nõuded
muutusid TLS § 84 lg 1 järgi sissenõutavaks lepingu lõppemisel 14.12.2009,
arvestatakse viivist alates 15.12.2009. Olenemata sellest, et hageja ei märkinud
täiendavas hagiavalduses viivitatud päevade arvu, ei anna see iseenesest alust viivise
väljamõistmata jätmiseks, nagu leidis õigesti ka maakohus. Kohus ei rikkunud viivise
väljamõistmisega TsMS § 5 lg-s 1 ja §-s 7 sätestatut.
32. Kuna apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust teha teistsugust otsust, kui tegi
maakohus, puudub ka alus menetluskulude jaotuse muutmiseks.
33.Maakohtus kantud hageja menetluskulud jäävad 94,6% ulatuses kostja kanda ja kostja
menetluskulud 5,4% ulatuses hageja kanda, nagu on määratud maakohtu otsuses.
Kuna ringkonnakohus jätab vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse
rahuldamata, kannab TsMS § 171 lg 1 järgi apellatsioonimenetluse kulud kostja.
34. TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud
esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva
kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi
jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise
avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule.
Iko Nõmm Imbi Sidok-Toomsalu Ande Tänav
Tasuta materjalide printimine meie kodulehelt ei ole lubatud. Materjali tellimiseks sisesta oma e-kirja aadress ja valitud materjalid saadetakse e-kirjaga. Sisestatud e-kirja aadress säilitatakse meie andmebaasis ja sellele saadetakse tulevikus kord kuus uudiskiri. E-kirja aadress on kaitstud ja me ei levita seda.
heade soovidega Heli Raidve Tööõigusabi