Tartu Ringkonnakohtu 31.jaanuar 2011 otsus 2-10-12297 töövaidluses.
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht 31. jaanuar 2011 Tartu
Tsiviilasja number 2-10-12297
Tsiviilasi: Harri Orro hagi OÜ Viru Rand vastu töövaidluses
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus: 15 180 krooni (973,07 eur)
Vaidlustatud kohtulahend: Tartu Maakohtu 10.05.2010 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik: OÜ Viru Rand apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg: 11. jaanuar 2011
Menetlusosalised ja nende esindajad:
Apellant (kostja)- OÜ Viru Rand (registrikood 10380469) esindajad vandeadvokaat Evelin Pärn-Lee ja Katrin Sarap
Vastustaja (hageja) - Harri Orro esindaja vandeadvokaat Cardo Soosaar
RESOLUTSIOON
Jätta Tartu Maakohtu 10.05.2010 otsus tsiviilasjas nr 2-10-12297 muutmata.
Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
Menetluskulude jaotus: Jätta menetluses kantud menetlusosaliste kulud OÜ Viru Rand kanda.
Edasikaebamise kord: Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest alates.
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1. Harri Orro esitas Tartu Maakohtule hagi OÜ Viru Rand vastu töövaidluses.
2. Eelnevalt oli hageja nõude läbi vaadanud töövaidluskomisjon, kes rahuldas töölepingu
ülesütlemisest tulenevad töötaja nõuded, tuvastades, et hageja ja kostja vahel sõlmitud
tööleping on üles öeldud töötaja algatusel TLS § 91 lg 2 p 2 alusel ning mõistis tööandjalt
välja hüvitise töölepingu rikkumise eest summas 15 180 krooni, so 1,5 keskmise kuupalga
ulatuses.
3. Avalduse maakohtule töötaja hagi läbi vaatamiseks esitas tööandja.
4. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 14.07.2005 töölepingu. Hageja esitas
tööandjale 09.11.2009 avalduse töölepingu ülesütlemiseks töölepinguseaduse (TLS) § 91 lg 2
p 2 alusel.
Hageja ütles töölepingu üles, sest tööandja viivitas pidevalt ja oluliselt töötasu maksmisega,
samuti sõiduauto kasutamise eest hüvitise maksmisega. Töötasu maksmise viivituse tulemusena suleti aprillis 2009 hageja Neste krediitkaart, samuti ei saanud hageja maksta
tähtaegselt enda igakuiseid arveid. Kütuse krediitkaardi sulgemise tõttu ei saanud hageja
enam tööülesandeid täita. Kostja maksis hagejale 4 aasta jooksul õigeaegselt töötasu 7-l
korral.
Tööandja sai avalduse kätte 11.11.2009 ning lõpetas töölepingu avalduses märgitud
kuupäevast, s.o 10.11.2009, kuid TLS § 85 lg 4 alusel.
5. Kostja oma vastuses tunnistas, et töötasu ülekannetega on esinenud viivitusi, kuid
viivitused ei olnud olulised, mistõttu töötajal puudus alus töölepingu erakorraliseks
ülesütlemiseks. Tegemist ei olnud pahatahtliku venitamisega, hilinemine oli tingitud
majanduslikust olukorrast. Hageja sai teada töötasu ülekandmisega viivitamisest hiljemalt 15.
kuupäeval, kui töötasu pidi laekuma hageja kontole. Kuna hageja ei ole töölepingut
erakorraliselt üles öelnud eelnevatel kuudel, kui töötasu on laekunud viivitusega, siis kaotas hageja õiguse töölepingut üles öelda tuginedes eelnevatele töötasu maksetega hilinemistele.
Seega võib hageja tugineda ainult viimase töötasu maksmisega hilinemisele. Kostja hilines 11
päeva, sest hageja sai töötasu 26.10.2009, mis ei ole oluline viivitus TLS mõttes.
MAAKOHTU LAHEND
6. Tartu Maakohus rahuldas 10. mai 2010 otsusega H. Orro hagi ning luges OÜ Viru Rand ja
H. Orro vahel 14.07.2005 sõlmitud töölepingu erakorraliselt üles öelduks töötaja algatusel
TLS § 91 lg 2 p 2 alusel alates 10.11.2009 ja mõistis OÜ-lt Viru Rand välja H. Orro kasuks
hüvitise 1,5 keskmise töötasu ulatuses summas 15 180 krooni.
Otsuse põhjenduste kohaselt saab töötasu maksmisega olulist viivitamist vaadelda nii ühe
maksega viivitamise ajalise kestuse seisukohalt kui ka tööandja üldise maksedistsipliini
seisukohalt. OÜ Viru Rand on jätnud hagejale süstemaatiliselt välja maksmata töötasu
töölepingus kokkulepitud kuupäeval, kusjuures viivitused on olnud 3-14 kalendripäeva.
Töölepingut töötasu maksmise kuupäeva osas muudetud ei ole. Tegemist on tööandjapoolse
olulise viivitusega töötasu maksmisel ka selle süstemaatilisuse tõttu. Tööandja oli 11-päevase
hilinemise tõttu olulises viivituses ka viimase töötasu makse tegemisega. Töötajale tema poolt
tehtud töö eest tasu maksmisega viivitamine 11 päeva on liiga pikk aeg. Tööandja on jätnud
töötaja kanda kõik 11-päevasest viivitusest tekkida võivad probleemid. Töötasu maksmine 15.
kuupäeva asemel 26. kuupäeval tõi töötajale kaasa lisaks igapäevaste elamiskulude katmisele
ka muud probleemid - õppelaenu tagasimakse tähtaja saabumine, kommunaalmaksete tähtaja
saabumine. Paaripäevane viivitus aastas töötasu maksmisel annaks alust kaaluda viivituse
olulisuses, kuid igakuuline viivitamine 2009 aasta 10 kuu kestel, sealjuures kaheksal kuul
rohkem kui kolm päeva ning sellest kahel kuul üle 10 päeva, tekitab olukorra, kus tööandja on
oluliselt viivitanud töötasu maksmisega. Töötajal oli sel juhul tulenevalt TLS §-st 91 lg 2 p 2
õigus leping üles öelda.
Kuna kostja on süstemaatiliselt hilinenud töötajale töötasu välja maksmisega, tuleb tööandjalt
TLS § 100 lg 4 alusel töölepingu olulise rikkumise tõttu töötaja kasuks välja mõista hüvitis
15 180 krooni, so 1,5 keskmise kuutöötasu ulatuses.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED APELLATSIOONIKOHTUS
7. OÜ Viru Rand esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu 10. mai
2010 otsuse ning teha uue otsuse, millega lugeda H. Orro tööleping lõppenuks TLS § 85 lg 4
alusel.
Apellatsioonkaebuse kohaselt, kui töötaja ei ütle töölepingut üles pärast paari-kolme töötasu
ülekandmisega viivitamist, siis kaotab töötaja õiguse tugineda nendele rikkumistele.
Vastustaja ei ole töölepingut üles öelnud 10 kuu jooksul, kui tema töötasu laekus viivitusega,
seega ei olnud see oluline rikkumine ning vastustaja kaotas õiguse tugineda nendele
rikkumistele tulevikus. Töötajal ei ole alust töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks, kui
töötaja on palga saanud kätte mõnepäevase viivitusega, kuid ei ole mõistliku aja jooksul peale
rikkumist töölepingut üles öelnud.
Hageja väited talle tekkinud kahju kohta töötasu maksmisega viivituste tõttu on tõendamata.
Seega ei saa väiteid tekkinud kahju kohta arvesse võtta. Hageja väidete kohaselt tuli tal
igakuiselt tasuda kütuse eest 14. kuupäevaks, kuid pooltevahelise töölepingu kohaselt tuli
töötasu üle kanda iga kuu 15. kuupäevaks. Seega isegi juhul, kui töötasu kanti üle tähtaegselt,
oli hageja viivituses ostetud kütuse eest tasumisega. Seega puudub põhjuslik seos
kütusekaardi sulgemise ja töötasu ülekandmisega viivitamise vahel.
Tulenevalt eeltoodust on maakohus valesti kohaldanud materiaalõigust leides, et töötajal oli
õigus tööleping üles öelda tuginedes töötasu ülekandmisega viivitamisele viimase aasta
jooksul.
Kuna töötajal puudus alus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks, siis teatas apellant, et
töötajaga on tööleping lõppenud TLS § 85 lõike 4 alusel korraliselt. Seega puudub alus ka
hüvitise väljamõistmiseks.
8. H. Orro vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.
Vastuväidete kohaselt ütles vastustaja töölepingu üles, kuna tööandja pidevalt ja oluliselt
viivitas töötasu maksmisega ja sõiduauto hüvitise maksmisega. Viivituse tulemusena suleti
aprillis 2009 kütusekaart, mida oli vaja tööülesannete täitmiseks. Samuti ei olnud võimalik
maksta igakuiseid arveid õigeaegselt (pangalaen, internet, kommunaalmaksed), sest kõigi
maksete tähtajad on 15. kuupäeval. Viimase viivituse tõttu oktoobris (11 päeva) suleti ka
vastustaja x kütuse krediitkaart, mida vastustaja kasutas tööülesannete täitmiseks. Peale
kaartide sulgemist ei olnud võimalik töösuhet jätkata. Apellant ei teavitanud kordagi sellest
kuna töötasu ja sõiduauto hüvitist makstakse. TLS § 28 lg 2 p 2 kohustab tööandjat maksma
töötasu töölepingus kokkulepitud tingimustel ja ajal. Töötasu maksti õigeaegselt 4 aasta
jooksul 7-l korral, viimase aasta jooksul mitte kordagi. Töötasu ja isikliku sõiduauto hüvitist
ei makstud õigeaegselt ka siis kui oli majanduse õitseaeg. Kuigi Neste krediitkaardi
maksetähtaeg olenevalt kuust oli 14-15 kuupäeval, siis ühe või kahe päevase makse
hilinemise pärast ei suleta kunagi kaarti.
RINGKONNAKOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED
9. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse põhjendused ei anna alust maakohtu otsuse
muutmiseks. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on asja lahendamisel õigesti kohaldanud
materiaalõigusnorme.
10. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ei
pea vajalikuks neid käesolevas otsuses korrata.
Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus ebaõigesti materiaalõigusnormi kohaldanud.
Apellandi arvates kaotas hageja töölepingu lõpetamise õiguse, kuna ei esitanud avaldust TLS
§ 91 lg 4 tähtaja jooksul.
11. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi väitega, et töötaja oli avalduse esitamise ajaks
kaotanud õiguse töölepingu ülesütlemiseks.
Töösuhte lõpetamise ajal kehtinud TLS § 91 lg 4 kohaselt võib töötaja töölepingu üles öelda
üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai
või pidi teada saama.
Asjas ei ole vaidlust selle üle, et 2009. aasta juuli, augusti, septembri töötasude
väljamaksmisega oli tööandja viivituses. Töötaja esitas avalduse 09.11. 2009.
Ringkonnakohtu arvates on maakohus nimetatud avalduse esitamist lugenud õigesti
lubatavaks.
12. Apellandi väited selle kohta, et hageja ei tõendanud, et töötasu väljamaksmisega
hilinemine põhjustas talle kahju, ei ole aluseks maakohtu otsuse tühistamiseks.
Maakohus on viidanud töötaja selgitusele, millised probleemid tekkisid töötasu hilinemisega
maksmise tõttu.
Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et töötaja väited kahju tekkimise asjaolude osas on
tõendamata, kuid samas on põhjendatud eeldada, et igasugune töötasu maksmisega
viivitamisega kaasnevad töötajale probleemid.
Ringkonnakohus leiab, et isegi juhul, kui töötajal ei tekkinud kahju tööandja käitumise tõttu,
siis esines alus TLS § 91 lg 2 p 2 alusel lepingu ülesütlemiseks. Tööandja poolt korduvat
töötasu maksmisega viivitamist saab kogumis lugeda töötasu maksmisega oluliseks
viivitamiseks.
Apellandi väide, et tegemist oli poolte vahel välja kujunenud praktikaga, ei ole asjakohane.
VÕS § 25 sätestab tava ja praktika mõjuulatuse eeldusel, et lepingupooled on mõlemad
lepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuse raames, käesoleval ajal on lepinguline
suhe töötaja ja tööandja vahel ning asjaolu, et tööandja ei maksnud töötasu korduvalt
õigeaegselt välja ei toonud kaasa tagajärge, et töötaja pidi sellega arvestama, samuti ei
muudetud sellega sõlmitud töölepingut.
Maakohus on töötaja ja tööandja huvisid ja asjas tõendatud asjaolusid arvestades muutnud
TLS § 100 lg 4 esimeses lauses toodud hüvitise kolme kuu määra ning pidanud põhjendatuks
sama sätte teise lause alusel maksta töötajale hüvitis 1,5 kuupalga ulatuses.
13. Ringkonnakohus jätab TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluses menetlusosaliste
poolt kantud kulud apellandi kanda.
TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese
astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse
alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174
lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese
astme kohtule.
Üllar Roostoja Viivi Tomson Andra Pärsimägi
Hea külastaja!
Tasuta materjalide printimine meie kodulehelt ei ole lubatud. Materjali tellimiseks sisesta oma e-kirja aadress ja valitud materjalid saadetakse e-kirjaga. Sisestatud e-kirja aadress säilitatakse meie andmebaasis ja sellele saadetakse tulevikus kord kuus uudiskiri. E-kirja aadress on kaitstud ja me ei levita seda.
heade soovidega Heli Raidve Tööõigusabi
Tasuta materjalide printimine meie kodulehelt ei ole lubatud. Materjali tellimiseks sisesta oma e-kirja aadress ja valitud materjalid saadetakse e-kirjaga. Sisestatud e-kirja aadress säilitatakse meie andmebaasis ja sellele saadetakse tulevikus kord kuus uudiskiri. E-kirja aadress on kaitstud ja me ei levita seda.
heade soovidega Heli Raidve Tööõigusabi